kodust Mariale ja Annale tegelt ka

lugesin raamatuid...

2009-12-03T23:55:00.000-08:00

Juba mõnda aega olen lugenud raamatuid õhtuti, enne magamist, aga nii ei jõua ma nendega kuigi kiirelt edasi. Õhtuti olen unine ja vajun kiirelt ära, aga tundub, et asjad muutuvad. Viimase kuuga olen kohe kaks raamatut nii läbi lugenud, et jätan muud asjad tegemata ja paar kolm päeva tegelengi põhiliselt lugemisega igal vabal hetkel.
Kõige pealt lugesin Oksase "Puhastust". No vat küll oli ikka hea raamat! Täiesti uskumatu, et nii noor inimene, kes pole tegelikult näinud seda, millest ta kirjutab, oskab kõik nii edasi anda nagu oleks tegevus toimunud mitte ainult tema enda, aga lugeja endaga! Loomulikult olid need lood hirmsad ja panid mõtlema emale-vanaemale. Ja ka sellele, miks nemad meile sellest ajast nii vähe rääkinud on. Kahju, et ei ole osanud nii küsida nagu Sofi, peab ju ikkagi oskama küsida, et asjadest nii selge pilt saada. Kindel on ju see, et niisuguseid jubedusi keegi vabatahtlikult jutustama ei tule, keegi ei taha ju niisuguseid asju meenutada.
Raamatust johtuvalt küsisin emalt, kuidas neid ikkagi ei küüditatud ( alles hiljem tembeldati kulakuks), aga nad olevat lihtsalt kodust ära olnud. Uskumatu, et nad isegi nägid, kui lähikonnast auto inimestele järele tuli ja nad kuskile ära viis. Nad nägid isegi seda, kui nende küla pea kõige vaesem pere ära viidi ja ikkagi korrutas vanaisa, et tema pole midagi paha teinud ja oma kodust kuskile minema ei hakka. Nende juures pesitseva sõbraliku vene ohvitseri soovitust kodust kasvõi paarkümmend kilomeetrit eemale minna ta ka ei kuulanud, asjad olid kõik pikkvankri peal koos, et mere äärde sõita ja paati otsida, aga ikkagi otsustas vanaisa koju jääda. Selle otsuse eest maksis ta oma eluga.......

Aga teine raamat oli hoopis teisest ooperist. Selle on kirjutanud teate-küll-kes oma armastusest eesti tüdruku vastu ja nende abiellumisest ja elust Eestis. Igavesti vahva raamat! Nii armas on lugeda asjadest, mida meil siin ilmanurgas loomulikuks peetakse, mis aga välismaalases imestust ja õudugi ( sült! :)) äratavad. Mina arvasin naiivselt, et välismaised inimesed ( need, kes on rohkem reisinud eriti) on tolerantsemad ja mõistavad paremini, et elu on igal maal väga erinev ja on üllatusteks ja erisusteks valmis, aga tundub, et nad on üsna sama ( või isegi enam) ajupestud kui nõuka ajal kasvanud inimesed. Vahe on minu meelest selles, et nõukaaja inimesed arvestasid sellega, et meedias kuuldut-nähtud ei saa usaldada, aga teisel pool raudset eesriiet inimesed tõega uskusid iga sõna, mis propagandamassin neile siinsest elust sisse söötis. Sealt tulebki see, et esimest korda Eestisse sattudes ei mõista inimesed, kus nad tegelikult on ja kõik tundub neile hoopis teistsugusena kui kujutletud.
Pikalt ei taha aga raamatutest rääkida, kuna nii mõnelgi pereliikmel on see lugemata ja ei taha nende lugemiselamust rikkuda.

"joulustressi list"

2009-11-26T03:15:00.001-08:00

Haa, pole ammu kirjutanud, aga vat just täna tuli tahtmine see viga parandada.
Ajendiks minu vahva töökaaslane R., kellega tööasju arutasime ja kes ühe minu lause peale teatas: "Wait, I have to put it to my "joulustressi "list! :) Sõnade kinnituseks koukiski ta tagataskust välja ruudulise rebitud äärtega paberi ja lisas nimekirja töö, mis enne joulu tuleb ära teha. See oli niiiiiiiiiii lõbus. Mitte et see oleks lõbus, et tal veel palju tööd vaja ära teha, aga esiteks see, kuidas inglisekeelsesse lausesse sobis see soomekeelne joulustress ja teiseks see, kuidas tõesti keegi täidabki niisugust listi! ma arvasin, et inimesed mõttes koostavad selliseid nimekirju, aga nad teevadki seda päriselt ja veel ühiselt. Näit. koguneb pere ümber laua, igal ühel oma list ja siis arutavad läbi ja hüüavad vahele: "joulustressi, joulustressi" :) minu meelest on see päris naljakas ja muudab igasuguse stressamise täiesti mõttetuks.

Just kui seda kirjutasin, tuli sisse lätlasest töökaaslane ja küsis: teil on igasugused kaunistused juba linna üleval, aga neil tuled ei põle, millal lõpuks kõik ilusaks läheb? :) Mina: pühapäeval, siis kui kuuselgi küünlad põlema pannakse. Ah, kui kahju, siis mu külalised ei näegi seda, nad lähevad juba laupäeval ära. ... Ei tea, kas Lätis on kuidagi teistmoodu see korraldatud, see jäi kahjuks küsimata, sest juba ta läinud oligi.

Täna tunnen, et töökaaslased suudavad mind nakatada selle kerge jõulupaanikaga:) Puhkuseni on jäänud ainult kolm nädalat! Aga sinna peavad mahtuma lõpetamine ja uue kursuse ettevalmistamine! Appi! Paanika! Jõulustress, jõulustress! :) Ei tea, kas peaks ka oma listi koostama või on lihtsam tööle hakata ? :) No esmaspäevast üritame tööga, siis vaatame ( enne ka ei hakka ometi :))

Kinkide pärast võiks ka juba muret tunda, aga täna veel ei hakka......

ühest kesapõllust inspireerituna

2009-03-31T22:26:00.000-07:00

mulle ei meeldi, kui
1.aprillil koeraga väljas käies
sajab ladinal vihma
ja kui see vihm
veel lörtsiks üle läheb
ei tee see asja sugugi paremaks
ja kui toru ei võeta
kui helistada tahad
kuigi võibolla on juba magamagi mindud
aga meeldib peale tööd
sõbrannaga kohmikusse ja sealt edasi
teatrisse minna
ja veel rohkem meeldib
kui etendus, millest pole midagi lootnud,
ei olegi igav, vaid mõnes kohas lausa liigutab
ja üldiselt kaasa elama paneb
veel rohkem meeldiks
kui läheks koju ja saaks muljeid jagada
mitte ei peaks pragama
nende, nonde ja tonde
(ma tean, et seda sõna pole olemas)
asju pärast, mis tegemata
meeldib kui on kolmapäev
ja keegi saadab lihtsakoelise ent ilusa slaidishow
sellest kui ilus on elu

lihtsalt

2009-03-04T04:50:00.000-08:00

tahtsin kangesti kirjutada, mitte et oleks eriti millest, aga ikkagi. alguses mõtlesin, et kirjutan käsitsi, aga selgus, et ei oskagi enam. isegi siis, kui pingutan, on käekiri hirmus ja loetamatu. proovisin aeglasemalt, ei läinud paremaks. siis otsustasin, et kirjutan ikkagi siia.
siis olid paroolid meelest läinud, tundus, et jääbki kirjutamata, aga nagu näha, mõtsin ikkagi välja ja siin ma nüüd olen.
tahaks kirjutada sellest, mis on vahepeal olnud, aga vahe on nii pikaks veninud, et ei oska kuskilt alustada. nii et lobisen niisama, omaette, et vähemalt trükkimist harjutada.
kuulasin raadioööülikooli üle hulga aja ja mõtlesin, et peaks iga päev vähemalt ühe ülikooli ära kuulama, sest nii huvitav ja lõbus oli. räägiti raamatutest ja lugemisest. avastasin, et mina, kes ma oma meelest paljusid asju väga hästi mäletan, ei mäleta üldsegi seda, kuidas ma lugema õppisin :( endale tundub, nagu oleksin kogu aeg lugeda osanud :) see tuli küll meelde, et suur õde tõi raamatukogust "Bummi"'sid ( saksa dv lasteajakiri, kui õigesti mäletan), neid ma muidugi ei lugenud, vaid vaatasin pilte. kaanel oli suur mängukaru ja sees oli ka igasugu huvitavaid ülesandeid lastele. siis meenub, kuidas anu ema ( kes oli raamatukogu juhataja) mingeid raamatuid soovitas ja kus raamatukogu asus ja milline välja nägi. minu mäletamist järgi paistis raamatukogus alati päike, riiulite vahelt langesid valgusjoad põrandale ( huvitav, kas me seal talvel ei käinudki? :) või paistis talvel ka alati päike :))
anu l, david v meenutasid musketäride raamatut, mida anu olevat aina ja aina üle lugenud ja jällegi, mulle meenub ainult üks raamat, mida olen mitu korda lugenud :"miks sa vaikid?" H. mänd, aga see oli juba siis, kui olin mingis 7-8 klassis. aga mis võis olla esimene raamat, mida lugesin ???? ei tea .... jube kahju:(
üldse on imelik, et raamatulugemisharjumus oli meie peres ju mammal, kel haridust vaid kolm talve külakooli......mis imega selle kolme talve jooksul nii lugemine-kirjutamine kui arvutamine külalastele selgeks tehti, on raske ette kujutada. vene keel pidi nagunii ise selgeks saama, sest mamma käis koolis tsaariajal, kui ka vahetunnis ei tohtinud omavahel eesti keelt rääkida
olgu selle haridusega kuidas on, aga lugeda mammale meeldis. kui ta juba üle 80 oli ja ma tahtsin talle raamatuid tuua, sest kodus olevad raamatud olid ju ammu loetud, vastas ta, et pole vaja uusi tuua, tal mälu nii vilets, et võib mitu korda ühte raamatut üle lugeda. aga see oli niisuguse mõnusa eneseirooniaga öeldud, mitte kurtes või kaeveldes ... aga veebruari alguses oleks mamma saanud 105 aastaseks.......
näh, tahtsin lugemisest kirjutada, aga hakkasin hoopis mammast heietama.
siis mõtlesin veel, et mis raamat on mulle väga suurt mõju avaldanud ja avastasin, et väga vähesed tulevad hoobilt meelde. "piilupart miki ja teised" oli muidugi lapsepõlves eriline. meil ei olnud ju üldse koomikseid ja siis järsku, terve raamat! see on muidugi kapsaks loetud. "bullerby lapsed" ka, miskipärast meeldis see mulle kõige rohkem, "pipit" vist lugesin ka paar korda, aga bullerby't ikka tunduvalt rohkem. ilmselt oli mul hirmus puudus mõnusast lastekambast ja nii kui seltskonnast puudus oli, läksin bullerbysse :)
hilisemast ajas meenub vaid Dostojevski "idioot", võibolla seepärast, et olin haige jalaga kodus ning sain seda lugeda kaks päeva järjest, mamma tegi haigele "lapsele" ( üliõpilasele) süüa, mina ainult lugesin, käisin söömas ja lugesin jälle. Kui teise päeva lõpuks raamat läbi sai, ei osanud endaga midagi peale hakata, oleks veel lugeda tahtnud. aga kõik muud raamatud, ka need, mis on mulle väga meeldinud, ei ole niisugust veidrat tunnet tekitanud, et ei saa neist välja.
ülikooliajal oli kindlasti mure ka selles, et tähtajad olid kukil ja lugeda tuli nii kiirelt kui võimalik. siis said ainult aimu, mida tahaks veel üle lugeda, aga elamus jäi kiirustamise tõttu võibolla väiksemaks
nüüd pole tähtaegu, aga lugemise aegu ka veel pole( ehk pinsil olles tekib, nagu kursakaaslastega loodame). no ega ei saa öelda, et üldse ei ole, vahel ikka saan lugeda, aga mind on kerge lugemisest kõrvale kiskuda ja viimase lugemiselamusena meenub see, kui lastel tlns külas olin ja täiesti segamatuna laupäeva õhtul ja pühapäeva hommikul voodis kohe hulga aega järjest lugeda sain. raamat oli ka muidugi vääriline, jussikesest. ( jälle mamma meenutamise koht :)) kuna see raamat on nii hästi kirjutatud, tulevad igasugused paralleelid iseenesest. lugedes kirjeldust tädu väiksest toast, tuli mul mamma toa lõhn ninna, see väike munatopsik, millesse mamma aniisistilku kallas, kui köha peale tundis tulevat. seda baarikapi moodi kappi, milles alati ka klaaskomme leidus, mäletab vist isegi maria.
see ööülikool tõi veelgi mõtteid ja mälestusi, aga arvan, et praeguseks aitab, jätan ka järgmiseks korraks midagi, siis ei pea enam nii pikka vahet pidama

üksseptember

2008-09-01T05:35:00.000-07:00

ongi üks september ja suvi läbi :( tegelikult on ju tore kui on ilus päikseline üks september ja lipud lehvivad ja lapsed lähevad nartsiss või gladiool peos ja patsid peas kooli poole.
aga kurb on ka, sest suve ei tulnudki :( kogu suvi möödus suve oodates. Mõni ilus päev vahele, aga muidu vihm.
samas kui järele mõelda, siis sai ju puhkuse ajal nii toredaid asju ette võetud, nii et viriseda ei tohi!
Hiiumaal oli niiiiiiiiiiiii hea, iga korraga läheb aina paremaks. Tekib lausa huvi, kui heaks võib olemine minna ja tahtmine minna sinna vahel ka mõnel muul aastaajal.
minna-sinna-sinna-minna, väga nn'iseks läks viimane lause.
ega sellest postitusest mingit mõistlikku mõtet otsida maksa. Meeleolu on ka niisugune imelik, et oleks nagu rõõmus, aga natuke kurb ka.
Lapsi üle hulga aja näha oli samuti rõõmus-kurb. Rõõmus näha, kurb et nii vähe :)
nädalavahetus oli vägev, lõpp läks vähe kiireks, aga muidu tore.
nüüd tuleb katsuda kuidagi sellesse septembrirutiini elada, leppida kokku igasuguseid koolitunde ja harjutada ennast autojuhi kutsega :)
ilust üksseptembrit kõigile!

täna kakskümmend aastat tagasi

2008-05-28T22:30:00.000-07:00

täna kakskümmend aastat tagasi olin ma esimest päeva ema :)
Aga et kõik algusest ära rääkida tulab alustada 28.maist, laupäevast. Hommikul oli väheke imelik tunne, et äkki peab sünnitama minema, aga ei teinud sellest väga välja, kuna aega pidi ju veel olema ( vähemalt nädala jagu). Plaan oli linna peale jalutama minna, kuna rohelised olid välja kuulutanud keskkonnateemalise jooksu (gaasimaskides, et viidata Riia mäe õhu saastatusele). Jõudsime linna just selleks ajaks, kui Riia mäelt start anti. Kollaste särkide ja gaasimaskidega rahvahulk oli päris vahva vaatepilt. Meil on sellest isegi kuskil mõned diapositiivid.
Mida kõike me täpselt sel päeval linnas tegime, ei mäletagi enam, aga raamatupoes käimist mäletan ja seda, et pidime Katile külla minema.
Ja siis veel, kuna meil endal siis pesemisvõimalused olid viletsad ( e. puudusid), siis olime bronninud endale Tiigi tänaval peresauna. Käisime sagedasti laupäeviti niimoodi saunas. Omaette olemine ja tunnike mõnusat sauna ja pesu ( just selles ruumis, kus ma aastaid hiljem töötasin :):))
Peale sauna oli selge, et külla küll ei lähe, hoopis haiglasse. Meil peaks olema ka kuskil pilt sellest, kuidas ma nurga pealt telefoniputkast Katile helistan, et külaskäik ära öelda.
Ja siis haiglasse. Kell võis mingi viis olla või nii ja muidugi öeldi, et läheb veel aega.
Alguses läks kõik nagu raamatus, aga siis jäi toppama. Kella kaheksast mäletan, et olin omadega juba üsna läbi, kui tulevane isa teatas, et ei tea, kas ikka tuleb tänase kuupäevaga laps! Oi jummel, ma lootsin, et saab kohe asjaga ühele poole, aga sama kuupäeva oli ju veel neli tundi! No ja muidugi ei tulnud sama kuupäevaga. südaööl vaadati, et ei taha ta ise midagi tulla, peab stimuleerima ja nii olingi viimased poolteist tundi tilguti all. Aga lõpuks ta tuli. Natuke näost sinine ja õhupuuduses, käed tugevasti rusikasse surutud ja kohe karjuma ei hakanud. Kõik kukkusid jooksma, aga õnneks tuli varsti ka kisa. Tilluke oli ta küll, aga tubli. Anti talle natuke hapnikku ja viidi lastetuppa puhkama.
Kõik räägivad, kuidas neile lapsi kohe ei näidatud, aga ei tea, kas asi on tutvustes või milles, aga mina olen küll kõiki oma lapsi kohe näinud.
Mäletan veel seda, et kui haiglasse tulin, oli erakordselt ilus ilm, tohutult soe ja mõnus. Aga kui välja saime ( vist mingil 5l või 6l päeval) oli väljas hirmus külmaks läinud. Nüüdseks muul alal nime teinud tollane fotograaf oli meil oma rohelise Moskvitšiga vastas, tegi sünnitusmaja juures pilte ja viis meid koju.
Tibatillukesel Mannul olid käed aga mitu aega veel rusikas, kui küüned pikemaks kasvasid, olid lausa vaod peopesas, kui õigel ajal jaole ei saanud.
Kuna ta oli liiast pinges, hakkasime temaga võimlema ja õige pea kadus see häda.
Oma esimese suure peo sai meie Maria juba enne kuuseks saamist kätte. Isa lõpetas ju ülikooli ning kõik jänese sõbrad ja sugulased tulid nii lõpetamisele kui teda vaatama. Tol päeval oli Mannu ka esimest päeva tädi hoida ( hiljem tuli seda päris palju ette), sest isa-ema käisid väheke pidutsemas.
Igatahes oli ta hirmus armas ja nii vahva oli kodus olla. Ilus suvi algas ka kohe, esimese pikema reisi tegi maimuke juba 2-kuusena, Kablisse suvitama :) Mis siis et seal oli vesi kaevus ja tol ajal oli seal ainult vagun, oli meil seal jube mõnus olemine.
Aga see kõik tuli hiljem, täna kakskümmend aastat tagasi oli aga suur kergendus ja õnn!

täna sündis minu teine laps

2008-05-07T22:21:00.000-07:00

sinna on nüüd juba natuke aega tagasi ( no nii umbes-täpselt 18 aastat) kui sündis minu teine laps. HOmmikul käisime naabrite juurest helistamas, et minu õde saaks kohale kihutada ja "suure õe" ( no ikkagi juba peaaegu 2-aastane)enda juurde viia ja siis siirdusime koos haiglasse. Isa oligi just parasjagu tööl, nii et läksime koos tööle. Kõik läks võrdlemisi kergelt ja juba 14.30 oligi ta kohal. Parasjagu tuska tegi muidugi see, et kuigi mina olin juba varem eelsünnitustoas "järjekorras" , läks mõnel asi veel kiiremini, nii et eelsünnitustuppa ei jõudnudki, vaevalt tuli ja juba sünnitas. Kuna me olime temaga pärast ühes palatis kõrvuti voodides, saime tuttavaks ja nii tundsin mina oma lapse hilisemat lasteaiakaaslast juba tema sündimise hetkest :) ( vahemärkusena olgu öeldud, et mis siis et me nendega väga tihedalt ei lävi, oli nii lahe neid kõiki selle aasta vahetusel üle hulga aja näha, eriti muidugi neid lapsi, kes kõik emast pikemaks kasvanud)
Igatahes oli meil palatis päris mõnus, kuigi kõik räägivad õudukaid nõukaaegasetest sünnitusmajadest. Meid oli palatis vähemalt 6, kui mitte 8, aga kuna meie hulgas oli üks "eakas" sünnitaja ( tal oli kolmas laps) ja ta oli väga jutukas ja elav "mutt", siis oli meil minu mäletamist mööda päris lõbus. Loomulikult on tagantjärele kahju, et tited toodi ainult sööma jne, aga ma ju teadsin, et see nii on ega osanud muud tahtagi. Tagantjärele on veider mõelda ka sellele, kuidas sa esimesed 5 päeva ainult oma lapse näolappi nägid, kuna kõik muu oli kõvasti kookonisse keeratud. Neid kookoneid tegid õed nii osavalt, et kui lõua alt tekist tõstsid, siis kerkis titt sirgelt nagu puuhalg voodi pealt üles. vaevalt, et neil muidugi niimoodi mugav oli, kuigi samas hiljem kodus tundus, et need väikesed käed vahel lausa segasid lapsel magamajäämist, nii et panin isegi teki nii, et käed näkku sibama ei ulatanud ( muidugi siis, kui laps oli nii tillu, et oma käsi väga veel juhtida ei osanud).
Saatsime siis isa kella 15 paiku töölt ära sõnadega, et mine siis helista vanaemale ja tädile ka, et kuidas ja mis. Hiljem selgus, et isa jõudis helistama alles siis, kui oli sõpradega õllekas natuke tite varbaid leotanud ( no nii õhtul kella 19 paiku) ja muidugi oli vanaemal siis juba kõik teada. Tolle aja kohta on see väga veider, kuna mobiile ju polnud, aga juhtus nii, et minu kodukandist pärit klassiõe mees juhtus samast õllekast läbi astuma ning jõudis enne juba 200 km kaugusele koju tagasi, kui meie isa helistama. :)
See oli veel viimane aasta( minu mäletamist mööda), kui 9. mai vaba päev oli, nii et järgmisel päeval oli meid "unustatud", kuna personalil oli vaba päev. Koju saime vist 5. päeval.
"Suur õde" oli vahepeal jõudnud saada oma esimesed lasteaiakogemused, kuna käis tädiga tööl kaasas. Kuna ta oli juba siis väga seltskondlik, meeldis talle lasteaias muidugi väga.
Ja õde meeldis talle ka. Kui koju jõudsime, tahtis teist kangesti sülle võtta ja asjatada.
Ja väike õde oli niiiiiiiiiii armas. Minu mäletamist mööda üsna vaikne ja tõsine tita. Aga kui oli publikut, siis meeldis talle nägusid teha ja silma paista.
Aga kõik see tuli natuke hiljem.
Kui koju saime, oli vanaema kõik ära koristanud, nii et kohe oli rahvast majas.
Aga piltidega läks alguses pahasti. Kõigepealt selgus, et need pildid, mis sünnitusmaja juures said tehtud, läksid untsu!!! Nii et pilte meil sealt polegi. Mingid päevad hiljem fotograaf helistas ja tuli koju ning tegid uues pildid, aga see oli ilmne märk, et sellest lapsest alguses tuleb vähe pilte. Ja nii ongi. Diapositiiviaeg oli lõppenud. Esiklast pildistasime ise, aga pildid tulid kehvakesed, nii et isu ise nikerdada oli ka üle läinud ( praegu muidugi vaatad, et mis siis et kehvakesed, peaasi, et on). Aga õnneks sai sünnipäevalast vähemalt videokaamerasse püütud, nii et alates esimesest eluaastast on teda võimalik telekast vaadata ja see on tõesti tore.
Aga nüüd õige varsti 18 aastat tagasi olin ma noor ja üliõnnelik kahe tütre ema! Ja veel milliste tütarde!!

"põhjamaade hommik"

2008-03-05T22:54:00.000-08:00

Hommik kohvinurgas: Rootsi lipp ja Karlssoni kaneelikuklid, milles ei olnud sugugi vähe kaneeli ning mis polnud sugugi häbematult kallid. Hoopis Ollel oli sünnipäev! Ja mida rohkem kukleid söödi, seda rohkem tuli neid juurde! :) Ütsin sünnipäevalapsele, et just nii kujutasingi tõelisi rootsi kukleid ette, kui "Karlssonit" lugesin, see lõbustas teda väga. Vahva hommik!
Koridori pidi tuleb taanlane ja ütleb:" You look happy today!" Mina:" Do I?" Tema:" Yes. Are you?" Mina (vähe järele mõeldes):" I am." ( ja avastan, et olengi täitsa häppi ) :)

null

2008-02-07T03:20:00.000-08:00

Oli mul nüüd vaja seda horoskoopi lugeda! Või ega mai tea, kas selle mittelugemine oleks aidanud. Aga nüüd on see siis käes. See emotsionaalne null ühesõnaga.
Eile oli väga vahva päev, pidulik söömaaeg väikese veini ja mõnusa võõrkeelse õhkkonnaga. Ülimõnus sünnipäevaõhtu, Tommasi vahuveini, oliivide ja juustuga. Kõik peaks olema ju väga hea, aga meeleolul oleks nagu hiline vastlapäev, aegalselt, kuid kindlalt liugleb teine mäest alla.
Haa, päris hea, praegu märkasin, et postitamiseks pean sisse toksima tähekombinatsiooni estru - et siis nagu estonia ja russia või ? :)
Aga tagasi meeleolulanguse juurde. Võibolla on asi selles, et meie korruse õppejõud on täna kõik ära ja pole vajadust ennast hommikust kohe üles kloppida ja naeratada ning suhtlemisvalmis olla.
No ja kui pole vajadust, siis iseenda pärast vist ei viitsi.
Aga ilma polegi veel süüdistanud, mis ta siis on nii nutune ja hall, pole ime, et meeleolu samasuguseks kisub.
Unustasin veel märkida, et eile kohtusin kahe vana sõbraga, kursaõdedega nimelt ja veidral kombel tuli jälle see mõte, et äkki ei olekski liiga paha õpetaja olla. No elungi pole seda mõtet olnud ja nüüd juba lühikese aja jooksul mitu korda, arumaisaa! Aga olgu, las ta jääb ja las jääb see kirjatükk kah sinna paika, lootsin sellest meeeleolukelgule uut suunda saada, aga paistab, et ei õnnestu. Katsun mõnd muud varianti.

laisk kodu

2008-01-24T05:40:00.000-08:00

avastasin täna, et kodu on olnud väga laisk ja pole lastele üldse kirjutanud sel aastal :(
Piindlik lugu.
Aga kodu helistab kogu aeg, nii et ta on olemas, kui kellelgi peaks vaja olema.
Aga väga vist ei ole vaja, sest keegi ei taha kodu oma muredega koormata.
Kodu tahaks küll olla muredega koormatud, mitte kuulata kurbi hääli telefonis ütlemas, et ei ole viga midagi, aga kesse ikka kodu kuulab....... Koer ka ei ütle midagi, aint niuksub oma kuudikeses ega räägi, miks ta nii kurb on. Aga olga pealagi.
aasta on juba nii vana, et tema uudsusest rääkida on piindlik, aga ikkagi tundub, et ta alles algas...
Ah vanadele inimestele pidigi tundub, et "lehed puus, lehed maas...."Aga vähemalt see on kena, et varsti on "lehed puus"!!!
Ja päev ongi juba muide tiba pikem kui detsembris ja muideks, täna hommikul laulsid linnukesed ka, nii et hurraaa, varsti on kevad!

ülistuslaul

2007-12-18T23:17:00.000-08:00

vaat on see eesti inimene ikka imelik, ei oska kuidagi häid sõnu ritta seada. Juba mitu päeva käin ja mõtlen, kuidas kirja panna ja kellele kõik rääkida, kui vahvad lapsed mul ikka on. Aga enne kui suu lahti saan, mõtlen, et no kuidas ma nüüd siis hakkan niimoodi mõõdutundetult iseenda lapsi kiitma ( ja mõõdukalt mai oska suurt midagi teha, vast tööd ainult :))
Ise noomin teisi, kui nad kiitusi suust välja ei saa, just nagu kandilised oleks need head sõnad, ei mahu suust välja, aga ise pole põrmugi parem. Kui midagi on halvasti, siis küll käin ja tuututan, aga kui hästi, siis käin kohe mitu päeva ja mõtlen, kuidas seda nüüd kõige paremini öelda:)
tegelikult on siis nii, et mul on täiesti überlapsed!
Ma saan täiesti aru, et vanemal lapsel on võimatu mõista, miks vanemad rõõmust pidevalt lae all ei hõlju, kui nende laps esindusorkestris mängida saab. Tegelikult ju hõljuvad küll, aga see ei paista välja. minu lähimad sõbrannad on sellest kõik kuulnud ( ja ilmselt kuulevad veel :)) ja ega siis tädi ilma aegu teise linna kontserdile ei sõitnud, ikka sellepärast, et see on tähtis asi. Mõni lihtsalt on niiiiiiiii tubli, et ei jõua ära kiita. Über!
pealegi ei kujuta lapsed ilmselt ettegi, kui palju neist tegelikult räägitakse, küll sõprade, küll sugulaste ringis ja kuidas vanemate sõbrad üksteise laste üle rõõmu tunnevad.
See on absoluutselt ( tahaks kirjutada marineeritud kurk, aga see ei sobi siia :)) eriline ja veider tunne, kui mingist armsast tuttavast imikust on saanud vahva noor inimene, ikka tahad ju teada, kuidas tal läheb.
no ja keskmisel lapsel on ilmselt kogu aeg niisugune tunne, et tema on kuskil vahel ja ära unustatud, paljud asjad tulevad tal iseenesest ja vanemat last matkides ning vanematel pole vaja tema ümber nii palju asjatut kära tekitada. samas on jälle tema saanud olla kaua kõige väiksem ning vähemalt väljast tundub, et paljud asjad, mille jaoks vanemal lapsel on läinud aega ja vaeva, tulevad nooremale iseenesest. Aga ükskõik kuidas need asjad ka tulnud on, ei suuda ära kirjeldada seda rõõmu ja õnne, mis sind valdab, kui näed, kui hästi asjad laval välja tulevad. Ja eks seegi on ainult hea, et kui asja tegemiseks ka higi ja vaeva on kulunud, ei paista see laval välja, laval on puhas rõõm ja ilu. Ja kogu see kamp on lihtsalt imetlusväärne, nii erinevad, nii armsad, nii ilusa, nii..... no ma vist juba ütlesin, et über!
No ja siis see viimane-hapupiimane, kellega on nii palju jama, kuna ta on lihtsalt sellest soost, millega jamad kaasas käivad. Aga kes väljaspool jama suudab pidevalt positiivselt üllatada. No kesse küll näeks tema sisse ja ütleks, mis ta tegelt mõtleb. Aga väljas särab küll, kui jälle konkursil võidu saab ja kui palliplatsil saabki viienda koha, siis kohati mõistab vähemalt oma väravategi üle rõõmustada. Temast ei taha veel palju rääkida, peab ainult pöalt pidama, et tal jaksuks kannatust kõike endas peituvat arendada ja mitte arvuti-teleka taha känguda.
Aga ühe väikese näite tahaks tema üllatamise teemal tuua. Tulime pühaba tlnst ja arutasime igast asju ning siis teatas ta: Ch. on ikka õige mees, julgeb ka roosat džemprit kanda!!! ( mina olin nigut puuga pähe saanud, ma ei aimanudki, et ta märkab, mis inimestel seljas on) Ja siis: ma tahan nüüd endale ülikonna alla roosat särki, ei taha enam valget!!! Über! :)

hakkan tubliks

2007-11-20T23:58:00.000-08:00

Nädalavahetusel käis klasssiõde külas ja näitas oma väga suureks jäänud pükse. Ta on 1,5 aastaga 15 kg maha võtnud! Osssa! Vot on numbrid! Ja kuna minul oli olnud hirmus peavalu reede õhtust laupäeva lõunani ja jagu olin ma saanud sellest ainult tabletiga, hakkasin mõtlema, et äkki on asi selles, et ei ole ammu trennis käinud. Viimane 10x pääse lõppes aprillis, siis tuli varsti suvi peale ja sügisel tundus kogu aeg, et ei ole aega ja ei jõuda jne jne. Aga nüüd hakkasin mõtlema, et äkki sellepärast ei jõuagi midagi ja pea valutab tihti, et pole korralikult trenninud. Ma olen ju muidu ikka niisugune liigutajatüüp. No ja siis eile kohe läksingi. Ja üldse otsustasin, et hakkan uuesti tubliks:) Pean oma keeletundide võlgnevused järgi tegema ja trennid kah. Muidu kükitan õhtuti kodus, pimedusest masenduses, lugeda ei jaksa, uni tuleb peale ja midagi kasulikku ka ei viitsi peale hakata. Tolmurullid võivad oodata, küll kunagi tuleb ka nende kord :)
Natuke muidugi kripeldab, sest poisikonn on siis pidevalt õhtuti üksi, aga ta läks eile näiteringi, nii et kui hakkabki sealt käima, siis on temal ka samal ajal tegevust. Kuna tal õnnestus kohe jõulunäidendisse osa saada, teatas ta , et tegelt tahabki ta nüüd hoopis näitlejaks saada!
( aru mai saa, mis perekond see selline on, keegi ei tahaks arstiks või advokaadiks :))
aga eks mul ole tema pärast ikka muretsemist. tlnst koju sõites, rääkis ta jälle sellest, kuidas tema ikka Trts olla ei taha ja kuidas ta 9sse klassi peab tlnsse minema. Ütlen selle peale kogu aeg, vaatame, vaatame ja loodan, et see tahtmine läheb üle. Aga kui ei lähe! Ma ju ka mäletan, mida ma 4s klassis tahtsin. Ja kui ta seda pidevalt raiub ja sellest unistab, mis ma siis teen, kui teatabki, et tahab minna! Ühelt poolt saan muidugi aru, et pole mõtet 5 aastat ette muretseda, aga samas on ju nii keeruline siis hiljem teatada, et kuule, nii see küll ei lähe. Uehhh.
Pean lihtsalt pöialt, et ehk hakkab arstiks tahtma või midagi. ( mina ju ei hakka tahtma, et see viimanegi laps võimaluse tekkides kohe kodust jalga laseb). Ah õige, pidin ju tubliks hakkama, aga see tähendab ka seda, et rohkem positiivsust, vähem muretsemist.
Nii et hurraaa! kõik läheb veel suurepäraselt! ja just nii nagu kõik sellest unistavad ja loodavad ( mh...... miks see küll eriti usutavalt ei kõla? :)) aga võibolla ei kõla see usutavalt sellepärast, et paljud asjad, mis on tulnud, pole mulle eelnevalt lihtsalt pähegi tulnud..... kui see põikpäine tütarlaps 6-aastaselt teatas, et tema hakkab igatahes flööti mängima, kas ma siis võisin unes ette näha, et ta seda ka 12 aasta pärast teeb ja kuidas veel!!! või kui see teine 9-aastaselt laulutunde võtma hakkas, kas ma siis kujutasin ette, et ta 8 aasta pärast Riigikogus martidele eest ütleb!!;) või vene romansse laulma hakkab või kooriga Malaisiasse sõidab, nii et tegelikult on ju hea, et ei tea, mis tuleb ja kui tuleb see, mida pole osanud lootagi!

miks küll keegi meile külla ei tule!:)

2007-11-09T00:37:00.000-08:00

käisin teie blogides ja avastasin, et te pole midagi kirjutanud ( see ei ole etteheide, lihtsalt konstanteering!) ja tahtsin pealskirjaks kirjutada, miks küll keegi ei kirjuta, aga siis tuli meelde see vana video, kus isa endale mingit veidrat soengut teeb ja küsib miks küll keegi meile külla ei tule :)
tegelikult tuleb küll külla, Kati lubas laubal tulla ja ise läheme ju ka vanaema juurde pühaba, nii et pealkiri on puha vale. ja üldse on viimasel ajal jälle mõnusalt palju igasuguseid pidusid olnud ja tulemas.
Eelmine lauba oli hirrrrrmus vaffa, ma katsun ikka ükspäev töö juurde mälupulga kaasa võtta, et vähemalt pilte töö juurest arvutist kopida. Neid saab muidugi ainult täis kõhuga vaadata, kuna söögipildid on nii isuäratavad ja kõik need head söögid tulevad meelde ja ajavad suu vesiseks. Aga vahva oli tantsu lüüa ja mõnusat sööki süüa. Ja pidude hooaega alles algab! :) Vahepeal tundub jällegi, et tööl käimine hakkab pidutsemist segama, küll on tulemas igasugused jõulupeod ja kontserdid ja värgid. Aga see pole pirin, see on ainult hea ja tore.
Saaks ainult tiba rohkem kõiki neid asju koos teha, mitte et ühed ühes linnas ja teised teises, aga no ega selle vastu ju ka saa.
Muideks, täna on mardipäev, nii et ostke kommi koju, äkki keegi tuleb! Kuigi Tlns vist seda ohtu ei ole, aga mina pean küll selle peale mõtlema. Jõudsin juba arvata, et tuleb kena kodune õhtu poisiga kahekesi, aga ta läheb ju ka hoopis marti jooksma, nii et eks paistab, milline õhtu seekord tuleb. Eelmine aasta lõppes see suure nutuga (kaabakad võtsid kommid ära), lubasin sel aastal neid autoga turvama minna, aga poiss arvas, et ei ole vaja, kuna seekord lähevad neljakesi. Igatahes kui nad oma nänni on ära jaganud, siis lähen küll talle vastu, et vähemalt kojutulek oleks ohutu.
Nii et loodan, et jõuame õhtul kahekesi ka mõnuleda. Mul tuli täna just meelde, kuidas mamma alati küsis, kui kahekesi koju jäime, et mis me täna siis "kodupoolist" teeme, siis sain öelda, mis süüa tahan. Igavesti vahva oli igatahes. Seda, mida me siis koos tegime, eriti ei mäletagi, ilmselt vaatasime Kesktelevisioonist ( vene kanal) mingit filmi, sest need algasid enne Vremjat( vene uudistesaade kell 21,00) ja siis sai veel õigel ajal magama minna. Tsaariajal kolm klassi kooli käinud mammal oli vene keel nii selge, et filmidest sai vabalt aru ja kuna see oli tolleaegne "prime time", siis oli sealt tihti ka päris normaalseid filme. Peale "Vremjat" tuli AK ja siis tuligi magama minna. Ma ei mäleta, et oleksin eriti kurvastanud, kui mammaga kahekesi jäime, arvan, et meil olid siis õdusad õhtupoolikud näitkes kaerahelbemagustoidu või mõne värske küpsetise saatel :)
Vaat niisugused asjad tulevad vahel meelde!
Õdusaid õhtupoolikuid teilegi!

üks vaffa kolmapäev

2007-10-25T06:33:00.000-07:00

see oli siis eile
töö oli nagu ikka, siis prantsus - sellega on ikka parasjagu murdmist, katsun nüüd mingit süsteemi endale luua ja usinamalt koduseid tükke teha, muidu on juba tunne, et pind kaob jalge alt ja polegi lootust sellest midagi omendada. Ei ole ikka lihtne see vanas eas õppimine :( et siis..........
nänänäää, moraali ei järgnegi ! :)
no igatahes kihutasin ( õigemini lasin isal kihutada) ennast kõrtsi, kus meil oli Eesti kontingendi kohting. Sellest täpsemalt ei muljeta, kuna jõudsime eile just järelduseni, et nagunii kõik teavad kõiki ja pole tark väga laia lõuaga seletada. ( juba esimese tunni jooksul olin leidnud ühe väliseesti tudengiga!! Saksamaalt ühiseid tuttavaid !:)
Aga lõbus oli küll, pildikesi missioonidelt( mitte paunverest) oleks kohtingu alapealkiri :)
ja siis jooksin sealt kiiresti järgmisele kokkusaamisele, mis pigem oli küll lahkumine :)
Herr doktor Grusiiniast lahkus täna hommikul kodumaale. Ja sealgi oli tõeliselt lõbus. Gruusia kombe kohaselt said ka mõned tõeliselt südantliigutavad toostid öeldud ja jälle õhatud, et miks me küll nii vähe oma sõpradega tänapäeval kokku saame. Söögid maitsesid oivaliselt ja virnade viisi sai tehtud lõbusaid pilte a la tume mees ja tema eestlannadest sõbrannad. ( no mõne pildi peale said ikka kohalikud meessõberdoktorid ka võetud)
Hea oli see, et poiss ei pidanud kogu meie pidutsemise aja kodus üksi igavlema, tal oli klassiõhtu. Mina veel mõtlesin, et helistas teine mulle nii hilja, kui juba klassiõhtu täies hoos pidi olema, et ei tea mis nüüd juhtus, aga pärast selgus, et juhtus see, et neil ei olnud muusikat ja ta tahtis küsida, kas võib kodust mõne plaadimapi kaasa võtta. Kuigi mind kätte ei saanud, oli ikka võtnud ja kenasti koju ka toonud, nii et ei tea, kas kavatseb diskoriks hakata või mis :)
küll on ikka hea, et täna on neljapäev, ootan nädalivahet juba väga.....

tere lapsed!

2007-10-24T01:43:00.000-07:00

siin teie ema, tulin korraks läbi, et tere öelda.
eile oli väga armas, kui anna helistas, lihtsalt niisama, et öelda, et läheb kontserdile.
ja õhtul ütles poiss, et sa oled ikka hea ema ( olin juhtumisi kommi koju toonud :))
see tuli kõik täna meelde, kui üks tudeng käis siin ja kuidagi läks jutt laste peale ( tal on ka kolm last) ning väga armas oli meesterahva suust kuulda, et lapsed on ikka ühed kõige paremad "asjad" :) siin ilmas.
üldse on täna hommikul olnud lobamokkade tööpäev ( töööö oleks palju ilusam sõna, aga see pole õige) HOmmikul vestlesime pikalt kaitseväe teemadel ( ilmselt on õhtul jätku oodata, kuna meil on eesti kontingendi kokkusaamine)
Eile üritasin prantsuse keeles tasa teha kõike seda, mis siiani tegemata. No ei jõudnud kuigi kaugele, kui aus olla, uni tuli peale. Aga midagi sain ikka tehtud ka. Kangesti tahaks seda keelt osata, aga õppimiseks pole aega :( või õigemini kui on aega, siis tuleb uni segama, aga mingi imelik tunne ütleb, et ka seda keelt pole õppimata võimalik selgeks saada. Ma küll sirutan oma pikad kõrvad ukse vahelt üle koridori kanadalase kabinetti, kui nad seal prantsust rääkima hakkavad, lootes naiivselt, et ehk keele kõla kuulmine midagigi aitab, aga no ei noki sealt ikka midagi välja praegu küll, peale kõla :)
( noh, et kõlab nagu prantsus)
ja siis avastan, et tegelt ei oska ju inglistki, täna tuli herr sakslane ning tahtis teada, mis ikka täpselt on kirjas tema väliõppuste programmis ja siis selgus, et ka inglise keeles oleks mingit täiendõpet vaja, katsu sa talle selgeks teha, miks õppuse nimi on "Lendav tünder", kui tahad talle Karlssonist rääkida, mõlteb väheke ja ütleb: ah jaa, see on see Anderseni fairy-tale!!!
täna tuleb meil pikk õhtu, enne eesti kontingendi kokkusaamine, siis Kote Gruusiasse lähetamine ja poisil on klassiõhtu, nii et pidu pidu otsa ei lõpe iial otsa.
Nii, lõuna läbi ja lobisemine lõpetada!
Musi

uraaa!

2007-10-06T12:07:00.000-07:00

oeh, saingi postitatud ja võin edasi bloogida.
Eile oli üks imelik reede, niisugune täiesti üksik ja töine. töitasin kohe kella poole üheteiskümneni välja, aga ega tööd ei julge üle lugeda, kindlasti on palju vigu, sest hoog oli sees ja näpud lendasivad. pärast vaatasin veel telekat peale, sealt tuli ülikooli juubelikontsert. väga nostalgiline oli.
ja täna hommikul töitasin siis edasi ja nii kaua, kuni töö sai valmis! sellest siis uraa! ega ta muidugi veel lõplik pole, aga vähemalt suur jagu on kaelast ära.
Ja siis sadas meil veel vihma ja on sügis ja üldse.....
siis tuli veel sünnipäev, käisime külas ja vaatasime värskeid Gruusiapilte. Vägev!
aga minnes sai nalja ka, papaa unustas rahakoti koju ja tal oli taskus täpselt 71,- raha, mis oma rahakotist olin ära andnud, et oleks piisavalt sularaha, et taksoga sõita. No eks mina mõelnud et see on lisaks sellele, mis tal oma rahakotis on ja kuna taksosõit on parasjagu kallimaks läinud, siis teatas papaa taksojuhile, et sõidame 71,- kroonini, eks me sealt läheme jala. :) No õnneks olime üsna lähedale jõudnud ja taksojuht sõitis lähima ristmikuni, mitte ei jäänud suvalise koha peal seisma. Vat milliseid lugusid võib juhtuda!:) Et tudengina nii oleks teinud, saan aru, aga hiljem pole nagu ette tulnud :)
No vot ja nüüd on siis mingi naljakas vaikne laupäev:)
aga homme ootavad mahakukkunud õunad ja lõikamata roosid, ehk näitab päikest ka

katsetus

2007-10-06T12:06:00.000-07:00

lihtsalt kirjutan, et näha, kas saan ka postitatud, ükskord ei saanud ja seepärast pole rohkem kirjutanud. nii et proovin nüüd

2007-03-21T06:29:00.000-07:00

nii, nüüd on nii, et kips on ühel pool ja meie teiega oleme teisel pool. Aga nüüd on ka nii, et ma olen tööl teise tuppa kolinud ega töölt enam blogida ei saa ning kodust ei saa sellepärast, et seal on nii vinged tulemüürid, et uues versioonis mul postitada ei lubata, nii et tundub, et blogimine on ka seal pool, kus kips :(
igatahes on sellest väga kahju, et blogida saan aint praegu, kui olen tööle üksi jäänud ja kui tegelt on veel mitu asja teha ja varsti vaja ära minna.
igatahes tahan kohe linnateatrisse, aga ei saa ja siis tahan veel kaugele ära nagu Mannu, aga jällegi ei saa ja siis tahan vist palju viriseda selle üle, mida ma kõike ei saa ega märka olla rõõmus selle üle , mida saan ( näiteks kahe käega trükkida, kuigi see vasem, kipsist vabanenud käsi on nigut mingi lombakas, aga ikkagi ju töötab), nii et parem täna rohkem ei blogi, saab liiga palju virinat.

proov

2007-03-20T01:20:00.000-07:00

lihtsalt proovin, kas õnnestub blogida või mitte. muidu praegast pole kirjutamise tuju, ehk hiljem, kui muidugi üldse õnnestub

atshnulsja, gips

2007-02-19T01:55:00.000-08:00

läkski niinagu vene filmis, athnulsja, gips ja nüüd toksin ühe käe´ga kirjutada ja pean ütemas, et tuleb palju vigu ja ei oskagi ühe käega :( nii et kirjutan vist mõni teine päev

üks asi tuli meelde

2007-02-13T23:28:00.000-08:00

Kui laupäeval külas käisime juhtus nisike lugu: tuntud teoloogi proua hakkas mulle kohvi kallama, mulle sattus hiigelsuur tass ja mina siis ütsin: ära täis kalla, mulle sattus nii suur mürnik :) Tal jäi kallamine pooleli ja kirjastajahärra tõttas ka ligi ja küsis: mis asi sul nii suur on?? :) Kusjuures ma üldse ei mäleta, et ma seda sõna väga sagedasti oleksin kasutanud, aga sellel hetkel poleks ühtegi paremat sõna ka osanud välja mõelda kui see, mida mamma kasutas :) Vat nii on lood nende sõnadega :)
Aga mul on nüüd postkasti peal silt, et mingeid aadressita postitusi mitte toppida, näis, kas jääb siis rämpsu vähemaks ka või mitte.
Kurikass no mingi asi oli veel, mida tahtsin kirjutada, aga praegast ei tule meelde, võibolla hiljem
Ilust sõbrapäeva!

ja tuligi meelde!
Tahtsin veel eilsest päevast rääkida. Eile helistan poisile koju nii 14,30 paiku, no pole teda. Mingi peale kolme siis helistab ja mina pragama: kus sa olid nii kaua? tema ( hästi asjalikult ) : sõjas!
mina ( ettevaatlikult): mis sõjas?, tema: no lumesõjas muidugi! :)

vastutulles sadadele soovijatele jätkan kirjutamist :)

2007-02-13T00:10:00.000-08:00

Nägin täna öösel unes suurt juhti KOhukest!!!! Valimised kiusavad mind isegi unes, karjusin ta peale nagu hull ning suutsin tema näolt ülbe naeratuse kaotada :) Unenägu ise oli maru segane, miskipärast oli seal mu vana töökaaslane, keda ma pole miljon aastat näinud ja igast muid inimesi, keda ei mäleta, aga miskipärast süüdistas Kohuke ise mind mingis alatuses ja mina röökisin, et loomulikult ootab temasugune inimene, et kõik käituvad alatult, sest ta teistmoodi ei oskagi, jne. no bla bla..... Aga hommikul oli nii vihane, vähe sellest, et telekast ja raadiost korrutab nagu papagoi, "Vali kesikud", nüüd kummitab mind unes ka!
Eile vaatasime isaga päris huvitavat filmi, oli ta nimi "Barry Lyndon" või kuidagi teisiti, seda muidugi ei mäleta, aga igatahes vahva oli. Film oli niiiiiiiiiiiiiii pikk, et jõudsime 1,5 tunniga aint pool ära vaadata, nagu järjefilm meil siis :)
Poiss käis Otepääl snowtubingus ja oli vaimustet. Vaimustet oli ta muidugi ka sellest et seoses prantsuse pidunädalaga jäävad tal nädal aega klaveritunnid ära :) Eile just arutas autos, et nii huvitav, et tegelt mulle nüüd päris meeldib seal muusikakooli käia, aga kui tund ära jääb, on ikka ka hea meel :)
Ja meie kuulasime prantsuses dialooge rongijaama kohta ning otse loomulikult ei saand me paaril esimesel kuulamisel mitte mõhkugi aru, aga kui õpetaja väljendid ära andis, siis miskit ikka tabasime. Ja õpetaja vedas meid veel ninapidi ka, muudkui pinnis, et mis rongipilet maksis ja lasi dialoogi uuesti ja umbes neljandal korral selgus, et ta tahtis et me ütleks On ne sait pas. ( et ei ole teada ) :) Nüüd edasi mõelge siia traktaat sellest, kuidas keeli tuleks õppida noores eas, sest siis jääb palju paremini meelde!!!!!!!! Issver kui rumala ja puupeana võib ikka ennast vahel tunda! Meil oli uus sõna footing - kujutate ette!!! see tähendab jalgsirännakut ja käimist kui sporti ja õpetaja küsis minu käest, kas inglise keeles ka nii on, sest see ju ilmselgelt peaks sealt pärit olema ( no miks ma küll ei öelnud, et mul on põhiharidus ja erialalt olen töötu !! :))
ja mina muidugi polnud kuulnud. Täna tuhnisin sõnaraamatutes ega leidnudki muide :) Kahtlustan, et prantslased võtsid inglise keelest lihtsalt sõna foot ja arvasid, et teeme samasuguse sõna nagu jogging ;) Või kuidas tegelt on, Mannu, oled sa niisugust sõna näinud-kuulnud seal koha peal?
Muidu oli igati mõnus ja hoolimata sellest, et täna hommikul oli ilm pilvine, paistab jälle päike ja ilme on super!
( a nüüd teen natuke tööd ka)

jaan

2006-06-26T00:33:00.000-07:00

No nii, oli siis jaan ka ära nüid. Nagu kombeks tulid jaanid, tulid vihmad. Eelmisel päeval veel ei olnud midagi ära hingata, õhk paks ja kuiv, mis kole, aga no eks jaaniks tule ikka vihma ka. Õnneks oli seal Guido juures suurte puude alla võimalik koormakate tõmmata, nii et ega see vihm meid segada suutnud, aga algul tegi ikka meele mõruks küll. Jaanihommikul helistas mulle vana tuttav Saaremaalt ning seal paistis päike muidugi hommikust peale, ei mingit vihma! Õnneks jäi meilgi vihm enne järele kui telki püstitama hakkasime, nii et öösel jäime ikka kuivaks.
Muidu oli tavaline jaan, hunnikute viisi liha, Lii küpsetatud mooni- ja kaneelisaiad, puuviljasalat ja bool, ühesõnaga söö või vigaseks. Isal oli akordion ka kaasas, nii et kui lõkke põlema panime ( seal seapuki all, kui mäletad), siis lõime laulu ja tantsu ka väheke ( näiteks Kaerajaani) :)
pärast sättiski Guido laua kohale lambi, nii et siis saime laululehest sõnu vaadata ja nii ta läkski.
ega me kaua ei olnud, kella 2 paiku hakkasid maris ja Jaanek ja Anna ja Marion ja Martin ja Aire ja issver mai mäletagi, kes täpselt kodu poole minema, Jüri viis nad suure teeni ( Martin oli pagasnikus), sealt edasi läksid nad jala. Anna rääkis pärast, et nemad panid muusika mängima ja järsku kuulsid pagasnikust ilget kopsimist, arvasid, et äkki martini ei jätku õhku, keerasid vaiksemaks musat, et kuulda, mis ta ütleb ja sealt kostis : "Pange kõvemaks" :)
Meie jäime sinna, magasime telgis, Jüri magas seapuki otsas ja Katrin verandal. Igatahes uni oli täitsa hea, ainult linnud lõugasid kogu aeg :9
Plikadel oli seal tegemist kui palju, sest kassil olid pojad , 4 tükki ja nad oli maru armsad ja üks eriti väike oli eriti julge, tuias mööda õue ringi, suur koeravolask oma lõugamisega ka ei suutnud teda hirmutada. Kuna kassimamma eriti poegade vastu enam huvi ei tundnud, tassisid tüdrukud neid põues, sest kui vihma sadas, värisesid nad hirmsasti.
Laubal tulime üsna ruttu ära, sest selle suure koerahirmus olime marta koju jätnud ning tahtsime ta juba toavangist välja lasta.
Lauba käisime veel saunas ja muidugi vaatasime jalkat, eila ostsime telefone :) ( nii Annale kui poisile), tegime süüa, saatsime Marioni ära ja vahtisime jälle jalkat. Telefonnidega oli nii, et Tele 2 pakub praegu soodsat järelmaksu, 18 kuud lepingut ja anna telefoni eest tuleb kõnedele lisaks maksta 50 krooni, poisi oma eest 35 krooni ja kuumaksu ka ei ole, nii et päris normaalne. Poiss peab täna lihtsalt tlnsse minema bussiga, mõtsime, et ostame siis parem hvonni juba ära, nagunii on sügisel ikka muusikakoolis käies seda ka vaja.
Ja siis käisime eile veel Karla sünnipäeval ( tal tegelt on homme, aga siis pole ei Jannut ega Annast ka ei tea, millal tuleb). vaatasime Karini Prantsusmaa pilte ja jututasime niisama.
aga nüüd tuleb veel natuke tööd teha ja siis algab puhkus, isal algas juba täna. Kolmabal läheme poisile asju tlnsse järgi viima, et ta saaks neljaba hommikul kohe ära sõita. Neil täna-homme veel trennid ja ongi sõit ees. natuke muidugi pabistan ka, sest suure poisteväe peale on vähe vanemaid kaasas, aga no ehk läheb kõik kenasti, mis see pabin ikke aitab.

lõpp

2006-06-18T22:49:00.000-07:00

eelmine nädal möödus lõpetamiste tähe all, Lauri omast juba kirjutasin, nüüd siis Anna. Kõiksepealt oli muidugi riiete pärast kange närveldamine. Ei olnud mul riideid ega Annal, aga näed, leidsime riided. Minul polnud riideid sellpärast, et muretsesin Anna pärast ja ei suutnud endale midagi vaadata, aga Annale jälle ei meeldinud ükski asi nii palju, et kohe tahaks ära osta. No igatahes lõppes kõik kenasti, kuigi neljapäevane inglismaa mäng läkski selle nahka, et pidin sõitma lõunakeskuse ja eedeni vahel, kuna ühes polnud õiget numbrit pükse aga teises jälle pintsakut. Riideid näed aga video pealt, sest isal õnnestus ikkagi kaamera hankida ning operaator Kaks Kõpsu nagu ta ise ütles, üritas nii fotoka kui kaameraga endast maksimumi anda.
Kontsert oli väga kena, kuigi Maria lennus oli vist rohkem "väikseid kuulsusi " :) , aga ei jõua lihtsalt ära kiita, kui vahva selline kontsert ikka on, aktus oli nagu ikka lühike ja "lööv" :) , ses mõttes et uus direktor mingit pikka heietust ei teinud, kõik oli lihtne ning kena, eriti muidugi noored ise.
siis veel sadat sorti pilte ja väike bankett, vanama ( hummuli) ja poiss läksid imaveredega ära, me jäime banketile ja Anna asju ära tooma. Käisime peale banketti veel Bazaaris einestamas, meie eriti süüa ei tahtnud Annaga, aga isal oli kõht tühi ja niisama oli ka natuke tore maas istuda, siis viisime Anna ühikasse tagasi, korjasime enamus asju auto peale ja viisin isa lennujaama.
Tegelt on muidugi nii, et kurvastasin väga sealt Hiiult ära sõites. Aru mai see, kes seal koolis veel peaks õppima, kui mitte meie lapsed.... aga see selleks. Lihtsalt see ümbrus seal on maru mõnus, männid ja soe oli ka ja B-majast tuli harjutamise hääli, no ja üldse...........
Isa andis oma kohvre ära, et hommikul nati kauem Ülemiste hotellis magada ja siis Prahasse lennata. Mina, vana nõid, muidugi sõnasin ära ja ütlesin, et ei tea, kas su kohver ikka teab, mis lennukiga lähed ja muidugi selgus eile, et ega ei teadnud :( Täiesti katastroof, isa jõudis siis dokumentide ja hambaharjaga varustatult eile Prahasse, aga kohver jäi Tlnsse, tal pole isegi tel. laadijat, nii et ma ei tea, mis sellest jamast on saanud. Ja kujutage ette, ta ju tavaliselt ei võtagi kohvrit kaasa, aga seekord on pidulik õhtusöök ja tal oli lisaks tavariietele ülikond kaasa võtta ning seepärast läks kohvriga!!! Ilmselt on see viimane kord, kus ta kohvriga reisib, järgmine kord topib jälle kõik pluusid õlakotti.
Mina sõitsin siis kurvalt üksi Imavere poole, kohvitasime seal natuke ja siis läksime Trtsse, kus Marta meid juba silmad pikad peas ootas. ta on ikka täielik kaak!!! Kuna suur tuba oli blokeeritud ja puha, siis laupäeval ta ei olnudki sigatsenud. Tuppa oli muidugi teinud, aga no sinna polnud midagi teha, väga pikalt oli üksi kodus, aga pühapäeva hommikul, kui barrikaadid olid lahjemad, tungis suurde tuppa, kui vanama üritas teda sealt välja saada, tegi sinna loigu!!! ning oli diivanilt varastanud poisi KäsnaKalle ( selle, kus enne kommid sees ja millel tiivik küljes) ja selle ära lõhkunud!!!!! Ma ei julgenud talle seda näidatagi, sest see nägi nii õnnetu välja, aga poiss oli ta oma raha eest ostnud ning meeldis poisile nii kangesti!!! Ärge talle praegu öelge, katsun uue hankida. Igatahes otsustasin eile, et see jama peab lõppema ja panin sinna praegu niisuguse takistuse, et ise saame vaevu üle, aga no vähemalt selleks ajaks, kui kodust ära oleme, peame kindlasti seda kasutama, sest eile kui olin üleval, oli ta selle ajaga ka suurde tuppa tunginud, nii et ei mingit au ega häbi tunnet!!! :(
Eile läksime siis poisiga vanamat koju viima, sest nendel oli eile aktus ja sellel lõpetasid viimased tema poolt õpetatud lapsed ning ühtki normaalset bussi ei läinud sobival ajal. Pealegi ostsime reedel vanamale käsimuruniiduki, sest tal aiamaal ka päris palju muru, mida siiani kääridega pügas!
Võtsime rannariided kaasa ja käisime Tõrvas rannas. Ilm oli super ja vesi mõnus, aga me oleme väga viletsad rannatajad. Tiba üle kahe tunni suutsime seal peesitada-ujuda-palli mängida ja liivast kaevata, siis oli jaks otsas ja tulime ära. Ja no minul on sellest muidugi ainult mingi õrn hale kirme peal, poiss oli pärast veel statkal ilma pluusita, tema sai ikka selja ja käed punaseks.
Õhtul koristasin ja panin Anna lilli vaasi ( need olid meil suures ämbris jahedas), eelmisel öösel ja hommikul polnud ju aega. Loomulikult vaatasime jalkat ka. Kuidagi väga vaikne oli, kohe pärast jalkat kobisime magama, sest täna ju tööpäev, aga õnneks lühike töönädal, Anna tuleb homme koju ja jaanipäeva paistab ning siis veel natuke ja saamegi kõik koos olla!

pidustused

2006-06-14T23:27:00.000-07:00

Eila saabus meile koos suurte pidustustega ka suur suvi! Sooja oli 28 kraadi ja niiiiiiii mõnus oli.
Väga õigel päeval see suvi ikka tuli, sest meil oli just eile ju vaja õues pidu pidada. Lauri lõpetamine oli niisiis eile. Lauril oli vääääääääga ilus linane ülikond ja oranz lips! Eks piltide pealt pärast näete. vanaema lasti ka korraks haiglast välja ( mai mäleta, kas ütlesin, et laseb oma südant ja vererohku siin uurida), nii et oli üks kena pidu ning pilditegemine ( nagu meil üks vana Saaremaa tuttav ütles).
martal on mitu päeva olnud väga hea põli, muudkui käivad külalised ja tema saab vabalt aias ringi joosta ning kõikide tagant näiteks leiba ja vorsti varastada. Puurmani leiva pani jälle möödaminnes, hüppepealt isa käest pihta, nii et see on tal juba täiesti selge :) ja tädi Katrin hoidis oma liha liialt lõdvalt näppude vahelt, nii et jäi sellest ilma nigut niuhti.
Mulle toodi megailusad oranzi-kollasega roosid ja kingiraha, nii et täna kohe poodi raiskama :)
Anna on meil tubli olnud, eksamid kõik 5'd saanud, täna on siis viimane, see mai lõpus reisi pärast ära jäänud solf. Aga tal ei ole endiselt laubal midagi selga panna!!!! Mul on sellepärast juba täielik ahastus peal :( Aga loodan väga, et täna siis ostab miskit ära ja et see miski talle siis ikka ka meeldib ja puha!
Reedel tuleb meile vanama ja siis lauba hommikul kõik koos läheme tlnsse. Videokaamerat veel ei ole, kellel arvasime olevat on kas katki või kadunud või mis iganes, aga lootust pole veel kaotanud, tegeleme asjaga!

tahan jonnida

2006-06-12T03:09:00.000-07:00

tegelt on nii, et ei taha enam kirjutada, tahan rääkida, tahan, et kohe kõik on kodus ja siis veel, et haigus oleks ka kadund! Vot!! Ja muidu hakkan jonnima!!!!
Õnneks on tõsisem tõbi tabanud mind alles peale sünnipäeva, nii et peod sain ikka rahulikult ära pidada, kuigi vaiksema häälega ja valusa kurguga. Ei teagi, kas sain Annalt nakkuse või lihtsalt sellel Varbolamatkal kõvasti külma ( mida sain nagunii, sest saime ju märjaks). Igatahes mitu päeva kurgus hingetorus kraapinud tõbi lõi siis lõpuks välja. Oot, oot, aga enne tõbe sai ju nalja ka.
Lugu nii, et reedel läksime isaga variaktust otsima, mida me muidugi ei leidnud, aga seeeest leidsime toolid. Just sellised nagu meil juba olid, aga nati tumedamad. Mõtsime, et ongi vaffa, kui pooled on helehallid, pooled tumedad. NO ostsime veel neli tooli ja siis ütles isa, et need ei mahu autosse. Meile olid neid aga kohe vaja, mitte esmaspäeval ja 150,- lisaraha eest :)
Isa läks juba kruvikeerajat laenama, et võtame nad koost lahti, aga mulle ei andnud rahu, et no kuidas ei mahu, üks või kaks peaks ikka mahtuma. Proovisin ja punnitasin ja loomulikult mahtus, helistasin isale, et tule vii nüüd kaks tükki koju ära. Ise istusin eedeni parkla juurde jõe äärde tooli peale, vaatasin jõge ja ummikut sillal ja päevitasin :)
Päris lõbus oli, inimesed käisid mööda ja vaatasid, et vat kus leidis istumiseks koha:) Aga varsti tulid veel kaks meest, kes olid ostnud 6 samasugust tooli, panid 3 ja 3 ülestikku ja istusi sinnasamass ja jäid ka autot ootama :)
Ja no laubal kulusid juba toolid ära. Ilm oli ilus ja meil oli igatahes väga vaffa, Karin tuli ka emaga ning Madli ja Made ja Kati. Olin Anu ja Kati pärast juba päris mures, sest nad jäid hiljaks. Selgus, et Kati mees oli redelist alla kukkunud ning ta tohterdas seda, aga Anul oli olnud esinemine. Eile käis veel Tiina ka ja nii tema, Kristi kui ka töölt rahvas kinkisid mulle potiga lilled, nii et nüüd on aias palju ilusaid lillu.
Eile käisime isa ja koeraga JÄnese matkarajal matkamas, ilus ilm ja jõe ääres oli mõnus, koer pidi oma jalad otsast jooksma. Vahepeal lasime teda lahti ka, päris ilusti jäi meid järgi ootama ja vaatas, kus me juba oleme. Kargas nigut kits kõrges rohus ringi. Aga korra ajas meile hirmu ka nahka, sööstis kurge püüdma, aga kurg lendas ju kaugele, tema aga järgi, ei pannud isegi tähele, et kõrges rohus oli kraav, oli sinna sisse kukkunud, pärast märg ja sopane, aga no õnneks tuli ikka pika kutsumise peale tagasi.
Õhtul aga läks nohu hulluks ja olemine läks jamaks, tahtsin kohe varakult magama minna, aga üllatavalt põnev jalka oli Portugali ja Angoola vahel, nii et kulus ikka terve esimene poolaeg, et end kokku võtta ja siis lõpuks magama sundida. Poole öö pealt olin sunnitud alla kolima, sest köha läks nii jubedaks, et teised ei saanud ka hästi magada ja nüüd olen nagu kala kuival ( nohurohi jäi ka maha), ahmin suu kaudu õhku, see ajab aga köhima, nii et ..................
Aga õnneks on ilm ilus ja eks kodus jälle ravitsen, ehk läheb paremaks!

vihm ja külm

2006-06-05T00:33:00.000-07:00

No vat ei lähe soojaks, tee mis tahad. Laupäeval oli küll Tartus päike ja soe olnud, aga meie olime siis just sealt ära :(
Neljapäeval tuli Anna koju, oli haige mis haige. Kurk valus ja palavik ja no kõik mis olla saab. Küll mul oli temast kahju, ta ei saanud ju "Kaevu" vaatama minna ja konsultatsioonist jäi ka ilma. Loodame, et eksam läheb täna sellegipoolest hästi.
Jan Erikul oli reedel viimane koolipäev, sai oma tunnistuse ja kiituskirja kätte. Ja sai kiituskirja hoolimata oma kunstiõpetuse neljast, nii et, Maria, kas küsime 6. klassi kiituskirja tagant järele ?? :) või mis klass see oli, kui kehalise pärast sellest ilma jäid :) Sai ka muusikakooli tunnistuse ja sellest ei saanud ma üldse aru: ta oli saanud enne kiituskirja, aga nüüd olid tunnistusel puha neljad. Hoolsus ja esinemine ( kuigi õpetaja ütles peale esinemist, et sai 5-) ja eriala, nii et ma ei saanud üldse aru, mille eest ta selle kiituse sai :) Aga no ega teda need seal ei morjendanud, need 4d. Kuigi ega ma ei tea, sest ta ei tulnud ütlema, aga võibolla oli solvunud.
Laupäev oli meil siis matkapäev. Ja nii totrat ilma pole meil veel sattunud. Varbola linnuses saime küll ilma vihmata ära käia, kuigi tuul tahtis meid vaatetornist alla puhuda, aga pärast tuli Sillaotsa muuseumis olles ikka niisugust vihma, et lase aga olla. Ja Anna raporteeris meile terve päeva, kui ilus oli ilm Tartus!!! Täitsa nöök :( Aga vahva oli meil sellegipoolest. Muuseumis oli ikka igasugu vanu tööriistu ja värke ning soovijad said isegi harmooniumil mängimist proovida. Õhtune osa jäi aga vihma tõttu lõhikeseks. Kuna lapsed tahtsid ikka hobuvankritega sõita, siis selle tegime suures vihmas ära, aga külapeole enam ei jäänud, sest selleks ajaks olid küik märjad ja külmunud. Õnneks oli meile aga kõvasti provianti kaasa pandud, nii et tagasituleku "espitsjoon" kulges lõbusas meeleolus. Lõunat sõime ja õhtuse tee võtsime kaasa märjamaa söögikohast lõbusa nimega "Plekkoltee" :) aga kihilised võileivad ja hiigelhea lõhequiche olid meile juba Tartust kaasa pandud.
Pühapäeval otsisime Annale kleiti ( aga ei leidnud :() , tegime paremaid sööke ( lavashirull ja rabarberikook), isa niitis muru ning siis viisime Anna rongi peale. ta otsustas seekord rongi kasuks ning kuna on pandud ka üks lisarong ( reedeti ja pühapäeviti kell 19,30 paiku), siis arvan, et järmgisel aastal võiksitegi seda võimalust kasutada. Seal palju parem lugeda ja rohkem ruumi ja puha.
meie tegime veel õhtul sauna ja vaatasime Poirot'd. Enne oli poiss aga mitu tundi statkal jalkat vaadanud ja siis ise ka tagunud, nii et õhtuks olime kõik päris läbi.

oi liii, oi laaa, oi lallallalalaaaaaaaaa........

2006-05-29T00:22:00.000-07:00

Me õnne sulle soovime ja rõõmsasti siis laulame jne jne.....
Palju õnne kallis Mannu!!!!!!
Eila arutasime isaga ja ta ütles ka, et no 18 on ikka juba number :)
Nädalavahetus läks kiirelt nagu ikka. Reedel olin poisile autojuht: neil kooli ei olnud, aga oli orienteerumine, nii et viisin nad sinna ja pärast tõin koos pinginaabriga meile. Peale tööd aga sõidutasin nad jalkat mängima ( käisid Tammekaga sõprust mängimas, saivad haledasti kaela :() ja pärast läksin ise teatrisse. Seda Klammi sõda vaatama, aga sellest me juba rääkisime. Ja ega muu miskit polnudki. KUi poisi pinginaabri juurest ära tõin ( tema isa käis neil jalkamängul järel), siis sõime ja olime niisama kodus. Lugesime koos "Isade unejutte" ja üsna vara läksime magama.
Laupäeval helistasin sulle sealt "Draamakese" festivalilt, seal läks meil päris pikalt. Poiss meisterdas isegi ühe varjunuku ja ühe maski. Ning pärast läks trummitelki ja mängis seal 45 minutit järjest erinevatel trummidel. Seal sai iga laps juurde karata, kes tahtis, mingi punt mängis ja poisile muidugi meeldis hirmsasti ja mis seal salata, tal tuli päris hästi välja.
Ilm aga oli jahe ja ma külmetasin ennast nii ära, et pärast ei saanud tükil ajal sooja. Kui isa oma ürituselt tuli, siis läksime poest läbi ning Tõnise juurde sauna. ta oli shaslõkki teinud ja Kertul oli omaküpset leib ja puha. Igavesti mõnus oli. Ilm oli ju endiselt jahe, aga neil on mõnus veranda, nii etpärast sauna olime seal ja koju saime alles päris hilja.
Eile oli siis Marta ja MÄnguasjamuuseumi sünnipäev. Isa tegi hommikul pannkooke ja küsis, et millal see Anna lõpuks tagasi tuleb? Mina vastasin, et 1l peaks koju tulema, mis siis? Tema: nii igav on, kui kedagi nädalavahetuseks ei tule koju! Katsusin siis teda lohutada, et Anna tuleb juba varsti ja siis veel natuke ning tuleb Maria ka!!!!
Aga see muuseum on tõesti väga vahva ja eile oli seal muidugi igasugu üritusi. Mingid lapsed tegid tsirkust ( väga vinge kondiväänaja oli neil ja ühel rattal sõitvad tüdrukud), pakuti torti ja oli muidu mõnus olemine. Pärast seda oli meil aga väga tõsine tööpäev. Kuna pidevalt on vihma sadanud, oli meil muru mitu aega niitmata ning hekk pügamata. Mõtlesime, et teeme kiirelt ära ja siis joome ilusas korras aias kohvi, aga tööpäev kujunes nii pikaks, et pidime ikka kohvi vahepeal võtma, sest muidu oleksimegi ilma jäänud. Lõpetasime alles õhtuks :)
Lootsin sinu sünnipäevi üleval olla, et sulle kohe öösel helistada, aga uni tabas mind varem :( ja veel nii, et kell jäi üles panemata ja magasin hommikul veel sisse ka:( Nüüd vahin kogu aeg kella ja mõtlen, et ei tea, millal sa küll ärgata võiks, et sulle helistada. Katsun ikka kella 12ni kannatada, äkki muidu magad! Aga isaga tähistasime su sünnipäeva juba enne magamaminekut, sest sa sündisid ju öösel ja terve 28 kuupäev kulus sind oodates :)

mõrtsukmarta :(

2006-05-23T05:46:00.000-07:00

Pean teile ära kaebama, et Marta on üks igavene mõrtsukas! Eile märkas seinal paksu rasvast ämblikku ja hakkas teda taga ajama. Algul mööda seina, üritas hammastega naksata, aga ämblik sai eest ära. Siis kukkus vaene Charlotte tema pessa ja Marta pidi oma pesast kõik tekid välja saputama, et teda üles leida. Aga ämblik kõndis samal ajal rahulikult mööda põrandat eemale. Muidugi märkas Marta seda õige pea ning hakkas teda käpaga togima. Togis ja togis, ämblik jooksis, nii et keel vesti peal ja Marta arvas, et see on üks lõbus mäng!!!! Mina üritasin teda keelata, aga tai kuuland. Ja siiiiiiiis........!!! heitis Marta ennast selili ta otsa!!!!! Nii leidis vaene ämblik oma otsa :( aga see toimus tegelt kõik nii ruttu, et mai saanud äblikule appigi rutata!!!!!!
Arturil nii halvasti ei läinud, tal ikkagi puur ümber. Viisin ta eile kööki, et puuri puhastada ja kus Marta läks alles elevile! Pani nina juurde, vaatas kuda ta seal kargas ja säutsus ning ei osanud miskit tarka teha.
Aga akordionimuusikat ei salli ta endiselt, nii kui isa võtab välja akordioni, hakkab tema laulumeheks!
See oli tänane Martaeri :) aga tal on varsti sünnipäev ka, nii et kulus talle üks "erinumber" ära

ellujäämisretk

2006-05-22T00:48:00.000-07:00

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest s.t. sealt, kus eelmine jutuke lõppes.
Niisiis reede - ei midagi eeeeerilist. Mõtlesime küll, et äkki läheks kellelegi külla, aga vat ei viitsinudki. Nii et olime kodus. Vaatasime telekat. Üks eriline asi siiski oli : Vahur Kersna intervjuu Edgar Valteriga. No kui armas üks inimene ikka olla võib!!!! Ta rääkis nii vahvasti ja Kersnal olid päris vahvad küsimused, igatahes oli väga mõnus saade, näitas ka mingeid vanemaid salvestisi ja rääkis tema sõpradega ( Eino Tambergi ja Heinz Valguga näiteks). Pärast oli veel VAT teatri Troll-poiss, aga selle magasin suures osas maha, sest olin väga väsinud. Teatri lõppede olin aga välja maganud, nii et saime isaga " idiooti" vaadata. Venelastel on tehtud 10- jaoline telefilm, mille isa raamatukogust tõi. Muideks väga hea film! Ei mingit und enam!
Aga seda pean tunnistama küll, et Ivaskevitshi Mõshkin meeldis mulle isegi rohkem kui Mironovi oma. Kuigi ta mängis ka hästi, aga Ivaskevitsh oli lihtsalt super!
No ja siis laupäev. Isa oli jällegi natuke tööl, siis käisime poes ja siis läksin mina töökaaslastega oma ülemuse juurde sünnale. Grillisime väljas ja kui vihma hakkas kallama, siis kolisime tuppa. Hästi vahva suur elamine ja roheline ümbrus on neil Nõost väljas. Aga ma sain seal küllaltki vähe olla, sest kui isa töölt tuli, võttis ta poisi kodust ja oma onutütre haiglast ning nad tulid meile järgi ning läksime vanaemale külla. Koera võtsime ka kaasa, et tutvuks kohaga, kuhu jääma peab, kui reisile läheme. vanaema juures sõime-jõime, ajasime juttu ning kella 10 paiku hakkasime koju sõitma. Terve tee kuulasime Juurt ja Kivirähku, ning kodus kuulasime neid veel edasi. ILma nende kommentaarideta poleks vist viitsinud seda Juravisiooni janti vahtidagi. Aga nad läksid ikka päris hoogu, kui konjak hakkas otsa saama, siis ise olid juba nii lõbusad, et iga asi ajas naerma.
No ja nüüd siis see, mille ma ellujäämisretkeks nimetasin: Pühapäeva hommikul läksime ratastega sõitma. Isa tahtsi Räpina teed välja sõita, no sõitsime siis. Väheke hakkas tibama, aga ei olnd hullu, mul olid poisile kilepüksid kaasas ja endale ka keep. jama oli muidugi see, et ei võtnud kodust sööki-jooki kaasa, lootsime mõnes poes peatuda, aga esimene pood tuli alles Mäksal, kuhu on mingi 15 kilomeetrit ja vaesel poisil oli juba toss väljas. Turgutasime teda ja ennast siis krõpsude ja sokulaadi ning joogiga ja litsusime edasi. Sõitsime jõe kallast pidi Kavastusse välja ( oma 20 ja peale kilomeetrit), seal lasime ennast paadiga üle jõe toimetada ning hakkasime tagasi rühkima. Tagasitulek oli nats meeldivad ( alguses), sest tuul puhus tagant ja mitu mõnusat laskumist oli ka, aga edasi läks ikka väga jamaks. Mingi 10 km enne Tartut hakkas vihma kallama nagu oavarrest, mul oli küll keep ja poisil kiled, aga jope lasi tal läbi ja mul pritsid krae vahele vett ning jalad vettisid täiesti läbi. Paar korda teatas poiss ahastuses, et tema enam ei jõua, aga me ei saanud ju isegi enam peatust teha, sest kui oled täiesti märg ja jääd korraks seisma, hakkab kohe külm ning siis uuesti sõitma hakata on palju keerulisem. Turgutasin siis poissi kiidusõnadega ja rääkisin juba paistvatest Luunja korstnatest ja Annelinna majadest ja muudkui kihutasime. Kuna isa oli talle mäkieinet lubanud, kui vingumata vastu peab, siis oli ta täiesti vapper. Isa kuuldes ei julgenud üldse viriseda, mulle ikka vahepeal kaebas, kui väga raske oli :)
Aga laste taastumisvõime on ikka täiesti hämmastav! Sõitsime siis koju ( matk kestis 11,30-16,45)m panime kuivad riided selga ja läksime mäkist lubatud toitu tooma, kui poiss teatas, et ikka peaks Aurasse ka minema!!! Apppppi!! me olime täiesti surnud, tagumikud kanged ja jalad valutasid, üldse poleks ennast viitsinud liigutada ja tema jaksab veel aurasse minna!!! Õnneks selgus, et Tammekal on mäng ning pärast kossumäng telekas ja ta leppis sellega, et lähme kodus sauna. UHHHHhh! oli see vast kergendus. Isa hakkas sauna kütma, mina aga läksin peale vihma koeraga välja, sest tema oli ju terve päeva toas konutanud. Löntsisin temaga natuke ning sattusime niimoodi ühe suure sõbra ( Rjuriku-labrador, Volgi koer) juurde mängima. Marta oli nigut pöörane, hüppas ja kargas sõbra nina ees, aga Rjurja pidas ennast väga armsasti üleval, mängis temaga, aga liiga ei teinud. Nii et Martal on nüüd suur sõber! Kutsuti ikka sinna mängima, sest neil on mõnus kinnine aed ja Rjurikul üksi igav.
Pärast sauna vaatasime jälle "idiooti" ja pidasime poisiga maha pika sõjateemalise vestluse. Ta oli kuulnud, et jälle möllavad seal pronksõduri ümber ja küsis, et mis värk on . Ja siis läks vestlus nii pikaks, et kui me isaga filmi hakkasime vaatama, siis ütles, et räägi ikka veel sõjast, see oli nii huvitav! Vat sulle, sõjaajaloolane kasvamas :)
Aga täna on esmaspäev ja külm ja vihmane ja töönädal ees ja virr-virrr-virrr ..........

öirovisjoon ja eerikupäev

2006-05-19T01:09:00.000-07:00

no ja nii oligi, eile langesid kokku kaks üleilmselt tähtsat päeva: Eurovisiooni eelvoor ja Eerikupäev :) Tegelt on muidugi nii, et mul polnud aimuga, et meil on olemas eerikupäev ( minu kalendrisse oli see igatahes nii trükitud. Mitte lihtsalt erikute nimepäev, vaid nagu jüripäev, andresepäev jne. Mõtsin, et peaks täna kohe järgi uurima, mida siis inimesed vanasti eerikupäev ka tegid või teha ei tohtinud. Ja Tartu kultuuriaknas on kõik niisugused päevad kenasti kirjas ja Kuuskemaa selgitused juures ka. Selgus, nagu ma arvasingi, on tegu Rootsi kunniga, kelle nime järgi see päev on nimetatud, aga et meil pole ta kuigi kuulus pühak, ega mingit rahvakombestikku meil pole sellega seotud.
No meie oma kombestik nägi ette Elleri kooli kontsert-aktusel viibimist. Konstert kujunes üsna pikaks aga huvitavaks. Poiss ise oli küll nördinud, kui nägi, kui pikk on kava, sest nemad laulsid kõige esimesena, aga pärast hakkas päris huvi tundma, sest tamme koolist oli päris mitu suurt poissi ( tema suured sõbrad muidugi, a la kollasest majast staadioni kõrval:)) ja nad mängisid ikka väga hästi. A muideks poisskollasestmajaststaadionikõrval peaks teile tuttav olema! Ta mängis marimbat, väga vaffa! Pärast konsterti jagati kiituskirjad välja ja siis oli meil muidugi poodi asja :)
Riina oli ka loenguid lugemas, nii et võtsime tema ka peale.Õhtu oli vaikne, tegime süüa, käisin koeraga välja ja ei miskit erilist.
Välja arvatud see, et oli öirovisjoon. Igal aastal ma vaatan ja kirun ja järgmiseks aastaks on jälle meelest läinud, mis jabur üritus see on ning istun jälle teleka all :( Aru mai saa, kas mõni inimene ei õpigi kunagi. Igatahes sülistasin eila õhtal jälle tuld ja tõrva ning lubasin, et ei enam! No see muusika ei paku mulle mitte midagi ja üldse............... maksa paraku, nagu ütleks mamma :)
Riinal kui täismõistlikul inimesel sai teise laulu ajal juba kõrini, "Eta võshe maih sil" ( vene keeles kõlab see üle jõu käimine palju paremini :)), ütles ta ja läks magama:) No mõned ikka on targad!
esimeseks esinejaks oli Armeenia, kelle puhul Riina arvas, et niisugustel inimestel tuleks laulmine ära keelata! Kujutage nüüd ette seda homeerilist naeru, mis Riina kuuldavale tõi hommikul, kui olin sunnitud talle teatama, et Eesti ei saanud finaali, küll aga sai Armeenia!!!!!
No jne , jne. Finaali said paljud laulud, millele mitte mingit tulevikku polnud ennustatud, aga no eks see ennustamine on muidugi nagu ta on. Meie Öirokunn Paadam isegi ei kommenteerinud kaotust, vaid teatas, et " Tema ( vene tsaar) peab seda kaaluma, kas edaspidi üldse osaleda " :) Teatavasti on see ju tema personaalprojekt ja tema kui kunn otsustab seda :) Kogu selle nalja oleks võinud ju täna kenasti raadjumist kuulata ja lehest lugeda, ilma, et ise oleks poole ööni üleval olnud ja oma uneaega mõtetult raisanud!! No aga mis seal enam, tuleb lihtsalt õppida, et laupäeval seda sama viga ei teeks. Laupäeval on siis finaal.

külm

2006-05-14T23:22:00.000-07:00

väljas paistab küll päike, aga kuidagi külm on, tööl on tuba külm ja õues keeras ka jahedaks.
Lubas küll, et hakkab sadama, aga no see väike tiba nüüd sadu küll ei olnud. Nii et toast õue vaadates tundub ilm endiselt kena, päike ja lilled ja puud on nüüd juba suures lehes, toomingad õitsevad, aga kui nina õue pistad, oleks targem ikka soojemad riided välja otsida.
Eelmisest nädalast siis nii palju, et käisin Tlns. Külastasin koole :) hea on ikka käia ja kiidulaule kuulata, aga ega ma väga targemaks ei saanud. ühikas suhtes on asi alles uurimisel. Anna klaveriõps oli ka kokkusaamisele kutsutud ning tema näeks muidugi hea meelega, et nii lavaline inimene nagu Anna tegeleks ikka muusikaga põhjalikult ja nende koolis, aga klassijuhataja oli seda meelt, et las proovib midagi muud, alati saab tagasi tulla, kuna on nii andekas ja õpib kergesti järele teistele. Muidu oli tlns nagu ikka, mõnus oli seal ringi konnata ja nostalgia tuli peale ka :( Aru mai saa, et asjad, mis on möödas, alati ilusamaks muutuvad! :(
Neljapäeval käis Anneli meil. saime temaga ka natuke lobiseda ja pärast kui teda bussi peale saatsin, Tammelinna ilusaid maju imetleda.
Reedeks olin saunalised kutsunud: Kati tuli poistega ja Kristi ka Karlaga. Mul oli kange kokkamise tuur peal: tegin Mozzarella juustuga salatit, Lõhepizzat ( pizza on küll tiba segadust tekitav selles nimes, pigem ikka lahtine pirukas) ja kohupiima-kirsikooki. Kuna kõik olid uued retseptid, siis ei teadnud, kas miskitki süüa sünnib, aga mulle endale maitsesid nad kõik. Teised sõid ja kiitsid ka ning kõike jätkus ka Annale laupäevaks maitsmiseks. Poiss muidugi ei maitsenudki ja koogil nokkis pealt ainult kirsse :)Tore oli muttidega lobiseda ja poistel tundus ka lõbus olevat. Meie poiss käis Kristjaniga statkal ja Karla ning Albert mängisid meie juures. Muidu said hästi läbi, aga väikseks kraaklemiseks läks mingi traktori pärast, üks sai traktori, teine käru, kumbki ei andnud järgi ja mängida ka ei saanud, siis oli nuttu kui palju. Kuna Karla ei raatsinud enne ka oma krõpse väga jagada ( pakkus ja kui Albert siis ühe võttis, siis tõstis kisa, et mis sa nii palju võtad :):)), siis Albert ( kes on endiselt pisikest kasvu, aga kuna saab juba 3, siis lobiseb, mis hirmus) küsis Karlalt väga vanainimese moega " Mis sa nii kuri oled kogu aeg " :)) Igatahes naljakas oli neid vaadata küll.
laupäeval täiendasin oma söödavat peenart igasuguste maitse ja teetaimedega ( nii et kui tuled, vaata, et siis meelde tuletad, et tee kasvab peenral, muidu äkki ununeb ära ja siis saan isalt noomida, ta juba hoiatas! :) Anna tuli ka lauba. Meie käisime isaga ratastega sõitmas ja imestasime kogu aeg, et niisugune suitusvine oli üleval ja põlemise hais, pärast selgus, et Sangla raba põles. Ei kujuta ette, kas tõesti nii kaugelt võis see tossu ja lõhna meieni tuua, aga tundub küll, sest tuul oli hirmus kõva ja põleng tänu sellele läks kiiresti edasi ka. Tänaseks on vist kustutatud, aga no seda raba ei või ju iial teada, millal tuli jälle kuskilt maa seest välja lööb.
Pühapäeval oli siis emadepäev, imestasin, et mida see isa 8,30 juba voodist välja kobib, küsin, kus lähed, tema : koeraga välja !!! siis sain aru, et vist on emadepäev :) panin padja kõrva peale ja katsusin edasi magada. Ega see lihtne ei olnud, varsti pandi ju kombain tööle ja hakati pannkooke tegema, aga no uni oli ikka kõvem:) Ja siis nad tulivad, isa mängis akordionit" Täna ei taha ma kiisust ei kutsust ":) ja Anna oli kaardi teind :) Seda sa pead nägema, see on väga vaffa:)
Pärast oli lihtsalt vaikne päev, käisime väheke poes, et ehk on Annale kleiti, aga muidugi ei olnd, siis helistasin veel oma emale. Me olime Katriniga talle eelmisel nädalivahel ühe ratsuritähe kinkinud, aga õied olid siis kõik alles kinni. Ta ju kogu aeg noomib, et mis te raiskate jne jne, eile siis palus vabandust, ütles, et võtab kõik sõnad tagasi lilledele raha raiskamise kohta, sest kõik 4 kellukat olla lahti ja niiiiiiiii ilusad, et minesta! :) Anna ei raatsinud eile ära ka sõita, vaatasime koos õhtul emadepäevakontserti ning ärkasime täna kell 5.15, et Anna 6se bussi peale jõuaks.
võtsin koera ka kaasa, et ta ei hakkaks ulguma, kui ära läheme ja ei ajaks poissi ja isa üles, sa oleks pidanud kuulma, millist nutulaulu ta lasi, kui Anna autost välja läks ja bussijaama sisenes
:(:( Ise oleks ka heameelega ulguma hakanud, sest nüüd tulevad Annal eksamid ( kõigepealt 20l on kontsert ja 23l eksam), nii et ta tuleb ainult korraks 23l koju ( üheks päevaks) ja siis sõidab Saksamaale ja siis on jälle eksamid, nii et koju tuleb pikemaks vist alles peale lõpetamist :(:(:(
Varsti ma keeraks lihtsalt kalendri kuu aega edasi, et te juba ruttu kõik tuleksite!!!!

suvi

2006-05-08T05:25:00.000-07:00

selle põhapäeva kohta ütlesid nii mõnedki, et see on selle suve kõige ilusam päev! :) Oli ikka supreilm tõesti. Ma üldse ei mäleta, et kunagigi oleks Anna sünnipäeval saanud nii paljalt terve päeva väljas istuda! See oli super! Loodetavasti muidugi see, et enam nii ilusaid päevi ei tule, on jama. Puud läksid kahe päevaga lehte, kõik on roheline ja hirrrrrmus ilus!
eks me oleme tegelikult kõik suuremad uudised ära jaganud telefoni ja mailu teel, ainult mõni detail võibolla ongi jäänud. Kõiksepealt muidugi see, et noorte pulmakutsed on väga ilusad ja see oli nii armas, et kui hakkasime sampust lahti tegema, siis nad ütlesid, et no las olla siis veel üks põhjus sampuse joomiseks ja tõid kutsed. Ja nad on kõik nii kenasti ise ära orgunninud, hommikul pildistamine Viljandis lossimägedes, siis kell 14 Imavere Piimandusmuuseumi õuel paaripanek ja edasi pulm voore külalistemajas, kuhu meile kõigile on öömaja ka kinni pandud. Nii et vat miuke vahva pidu tuleb suvel!
Ja siis oli veel niisugune omapärane seik eilasel peol, et meile tulid mormoonid külla :) Vanem Buckley ja vanem Grundensen ( või miskit muud niigust rootsipärast :)) otse Arizonast. Nägime, kui nad Peetri juures käisid, kuhu neid muidugi ei lastud, aga meie istusime ju õues, nii et sisse tulid nad kohe ja meie olime juba parasjagu lõbusad ja otsustasime neid siis kuulata ikka ka. Viksid zheleetatud peadega poisid, 9 kuud õppinud eesti keelt ja rääkisid täiesti hästi. Rootsi juurtega poisil oli ainult väike aktsent, teisel oli rohkem, aga see polnud ainult mingi Jeesuseteemaline päheõpitud tekst, said ikka aru, mis me küsisime ja olid võimelised vestlema ka. Isa ikka küsis nendega käest, et mis te selle eest saate, et siin olete :)aga aru võis saada, et ilmselt natuke plusspunkte ja lihtsamini oma mormooniülikooli, muud ei midagi. Nad muidugi küsisid, et millesse me usume ning vanaisa vastas, et tema usub oma naisesse ja rääkis, kuidas tema ikka 50 aastat abielus olnd ja puha :)
No igatahes olime me nende vastu lahked ja nad said oma klaari näoga Jacob Smithi voldiku meile tutvumiseks jätta ning lubasid veel läbi astuda. Isa ütles, et siis me tahame nendega inglise keeles rääkida :) et meil ka ikka mingi kasu sees oleks :)
vat niisugune vahepala.

kevad

2006-05-05T00:13:00.000-07:00

uehhh, ma juba korra kirjutasin selle kõik üles, aga kuna meil jälle oli vahelduvinternet, siis viskas ta mu kirja taevalaotusse laiali :(
Ühesõnaga kiitsin taevani kevadet, meie superilusat ilma. Päike paistab juba nädal aega ja sooja on lausa 20 kraadi.
Mets on õrnalt roheline ja puudel rotikõrvad ( hiirtele nii suured kõrvad ei sobiks). Täiesti uskumatu mõelda, et alles nädalake tagasi üritasime õues grilloda ja külm tahtis ära võtta, aga nüüd päeval on kohati tuulevarjus lausa palav. Kujutan elavalt ette, et tädi Katrin on kindlasti juba pruun, sest ta on aias olles ära kasutanud iga esimese päikesekiire.
Minagi olen aias sel aastal askeldanud, aga minu askeldused on rohkem õhtul, kui päike juba madalas ega pruunista mind.
Eile siis rajasin liivakasti maasika-mustika peenra. Ma saan aru küll, et see kõlab nii nagu ma oleksin lolliks läinud. Mina ja peenar!!! no pole olemas!!! Aga ega seda on peenraks ka palju nimetada. Tegelt on seal täpselt 6 mustikataime ja 6 maasika oma ja võibolla toon mõned maitsetaimed ka. Aga seeeest on isegi peenrakangas ja täna katan multshiga selle ja puha !!!! :)
Aga igast lillekesi kastidesse ostsin ka ja vaatasin netist ka püsililli, mida garaazhi seina äärde istutada, nii et eks ma natuke ikka olen lolliks läinud ka ( või siis vanaks jäänud, aga mis vahe seal ikka on :))

ükskõik mitu vaba päeva sul ei oleks, üks jääb ikka puudu

2006-05-01T23:40:00.000-07:00

Nagu juba ütlesin, mööduvad vabad päevad niisuguse hooga, et isegi kui on kahe vaba päeva asemel kolm, ikka tuleb üks puudu.
Reede käisime siis sünnipäeval. Poiss oli üksi kodus ( ega ta selle üle just ei vaimustunud, aga kuna järgmise päeva hommikul vara tuli võistlustele minna, siis pidi leppima). Suure osa ajast veetis staadionil, siis natuke telefoni otsas :) ja siis läks magama.
Meie üritasime õues pidutseda, terrassil oli pärast päikese loojumist päris jahe, aga ega tuppa ju ka ei raatsinud minna. Anne oli talle omase põhjalikkusega võtnud aia rajamist: tutvustas meile kõiki oma taimi-põõsaid nimepidi. Mitte aint sordid polnud tal meeles, vaid nimed, et ikka "blue arrow" ja "gold finch" või mis iganes. ( ette rutates tuleb öelda, et mind hakkas kohe huvitama, et mis minu elupuu nimi võiks ka olla ja eile vaatasin järele, silt oli veel alles ja mul on "Tiny Tim" :):))
Me väga pikaks ajaks ei jäänud, kuna kartsime seda luaba hommikust varast ärkamist. Hakkasime kella 12 paiku kodu poole jalutama, et kõhutäit alla raputada ja mõnusalt magama jääda.
No ja laupäev möödus siis pallimängu tähe all. Tegelt muidugi mitte ainult, pidevalt vaatasin kella ja mõtlesin, et kuda ikka ANnal läheb. Poistel jällegi nati ei vedanud, olid küll tublid ja võtsid kõik mängud, aga finaal jäi viiki ja penaltidega kaotasid Narvale, keda nad oma alagrupis enne suurelt võitsid. Olid ikka kurvad ja vihased küll :( Lapsevanemad olid treeneri peale kurjad, sest ta läks ise meeste eest mängima ja finaalis poisse ei juhendanud ja pole midagi teha, seda oli kohe tunda. Isad ei mõista neid mängujoonist jälgima panna, mäng lagunes ja tulemust ei tulnud. Keegi muidugi ei ütle, et see treener oleks asja päästnud, võibolla olid poisid lihtsalt väsinud juba, aga kuna emad kangesti meelitasid treenerit, et jäägu meeste mängule hiljaks, aga ta ei võtt kuulda, siis olid nad muidugi kurjad pärast. Anna sai siis ka näha, kuidas poisid mängivad. Arvas ka, et ei ole igav midagi, päris huvitav oli. Eks ta nägi ka seda, kuidas ühe teise meeskonna väravavaht laamendama ja kindaid loopima hakkas, kui talle penalt sisse löödi :)
Pühapäeval käisime Annaga poes, grillosime õues ja siis käisime Mailaulu kontserdil. See oli väga vahva, poisike tüdines küll ära, sest seal tegi iga esineja kohe pika bloki, nii et isa viis ta vaheajal ära, aga meie olime ikka kõik lõpuni. Kõigepealt mängis iirlane Martin, kellel oli kohutavalt kõva hääl, vabalt oleks võinud ka mikrita mängida. Lood oli vahvad ja Dave Murphy tuli ka vahepeal appi ja JOhansoni Jaak ka, nii et kangesti tekkis tahtmine Dublinisse minna ja seda kõike ikka ühes korralikus iiri pubis näha.
Pärast kontserti sõime kodus jäätist ja siis läksime isaga ratastega linna. Ülikooli kohvikus saime veel tunnikese Johansoni ja tema sõpru kuulata ja siis veel Emajõe peal volbrituld vaadata. Anna ja poiss ei viitsinud kaasa tulla ja olid kodus.
No ja eila tegime kõvasti tööd. Poiss ja Anna tegelesid harjutamise-õppimisega. Poiss ka statkal pallimänguga, aga mina tassisin pool liivakasti liivast tühjaks, siis vanast kompostihunnikust pea 10 kärutäit mulda liivakasti ja põõsastele-puudele ja uuema kompostihunniku vanale kohale, no et oleks koomal ja parem vaadata. Isa põletas oksi ja võttis need kiigupuud maha, õhesõnaga müttasime aias nii, et õhtul oli toss täiesti väljas. Marta oli mulle tohutu abiline. Tegelt ka! Kui ma seda vana kompostihunnikut lahti urgitsema hakkasin, kukkus tema seal kaevama-kobestama. Ja selleks ajaks kui olin liiva liivakastist kotti ajanud, oli tal päris palju sellest hunnkust ära kobestatud, nii et mul oli kohe palju lihtsam seda sorteerida ja labidaga käru peale tõsta. Kuna me mõttasime seal oma 3-4 tundi, siis Marta oli pärast nii väsinud, et kui Ülle külla tuli, ei jõudnud ta ära imestada, et Marta ei jõudnud üleski hüpata :) Nii et ülejäänud päeva veetis ta küll Anna voodis, küll asemel, aga ikkagi pikutades :)
aga ma olin ise ka õhtuks nii läbi, et jäin kell 10 teleka ette magama, ning kobisingi vara voodisse.
No aga kõik tubased tööd jäidki tegemata, nii et üks päev jäi ikka puudu :)
Täna hoian siis Annale ja vanamale pöialt, Annal vestlus ja vanama läks tlnsse haiglasse oma jalga näitama ( tal on ikka selle peale toetamine valus, arvab, et tehakse op).

ärasõnumine

2006-04-27T01:55:00.000-07:00

vat ei või kohe ära sõnada asju. Eile just mõtlesin, et saan homse Marta sünnipäeva puhul teda teile kiita, et ta pole ühtki päeva sel nädalal tuppa loigutanud, aga no ei, täna hommikul oli loik maas :(:( Nii et ei või õra sõnuda midagi. Muidugi leidsin talle sada põhjust, et ta mind ei jõudnud hommikul ära oodata - käisin ta'ga eile ilmselt liialt vara õhtul väljas ära, aga no ikkagi, ma juba nii lootsin..............
Aga muidu on ta olnud päris tubli koer, tahab hirmsasti oma luigega mängida, eile pidime ka söögi ajal talle luike pilduma, et ta saaks siis ära tuua ja me saaks jälle uuesti visata. Kui isa ta'st kohe välja ei teinud, siis tõusis luik hambus isa jalgade najale püsti ja andis endast märku :)
Ja poisiga tegid mõned kiiremad ringid liivakasti ümber õhtul:) Kui tal rihm kaelas on, siis ei taha nii hullusti miskit joosta, siis on nii palju nuusutamist, et mul hakkab ühe koha peale seistes igav, aga kui rihma pole, küll siis alles tuulaks :)
Eile oli siis niisugune lugu, et poisil heliredelite arvestus ( hinnet veel ei tea) ja pärast käisime talle jalanõusid ostmas. Ta käis kangekaelselt ikka talvesaabastega, sest need nii mõnusalt jala järgi ära tallatud, et kõik teised väiksed või kitsad või koledad või mis iganes.
Kaubamajas valis endale kingad välja, no et oleks ikka nagu päris meest kingad ja teatas, et kui ta neid ei saa, siis ei tahagi midagi. Aga "need" maksid 900 raha!!! Jeerumsinajeerum, no muidugi ei saanud ma neid talle osta, nagunii jäävad varsti väikeseks. Suure jamamise peale nõustus ikka mingeid muid ka proovima ja lõpuks läks poetrett korda, saime nii botasemoodi igapäevajalavarjud kui ka kingad ( mida on kohe täna vaja, sest täna on kooli kontsert ülikooli aulas) Tuli just meelde, kuidas Annat käisime kontsertidel seal kuulamas, eks näis kas tänagi paneb kooliorkester meie kannatuse proovile :):)
Kuna laupäeval on poisil tlns võistlus ja vanad buutsad täiesti ribadeks, käisime neidki proovimas. Õnneks sain täna teada, et saan ikka klubi kaudu need vähe odavamalt ja laupäevaks kätte ka, aga poisile see plaan kindlasti ei meeldi, tema tahtis, et läheksin ostaksin täna kohe ära.
Laupäeval oleme niisiis tlns, hommikune sõit saab muidugi olema vaevarikas, kuna reedel oleme sünnipäeval, aga poisi leppisin juba kokku, et tema jääb koju ja läheb vara magama.
Hea on see, et lauba saame Anna ka siis koju tuua. Hoiame siis talle kõvasti pöialt, ikkagi viimane katsetus!!!
Praegu on Trts hästi vaffa, sest tudengipäevad käivad. Käisime isaga eile ratastega sõitmas õhtul, ilm oli mõnus ja niiiiiiiiiii palju rahvast igal pool :) Lausa naljakas, kui tavaliselt on kella 9 paiku kõik nagu välja surnud, siis praegu käib igal pool paras melu. vaatasime just eile, et igale õhele oma, Emajõe ääres mingi papi nautis ilma, õng loksus vaikselt vees, samas piigad istusid pargipingil, libistasid veinikest :) Kes tagus trummi, kes kõlkus niisama, ühesõnaga, elu käis.
Kahjuks jääb meil vist sel aastal paadiralli nägemata, sest see minu meelest on laubal, kui me just ära oleme, aga no miskit muud ehk ikka näeme.
Pühapäeval lähme sinna mailaulule (jummel, vat ei mäleta, kas rääkisime sellest või mitte), igast Chalisceid ja Tõnismäed jne teevad seda üritust. Ja eks ilmselt grillome ka , kui ilma peab
Loodan, et Maria saab ka võimsalt elamusi sellest nädalivahest, see pulm ja reis ja kõik ja puha. Ehk järgmisel nädalil on aega ka sellest bloogida!
Ilust kevadet!!!!

blogimine

2006-04-25T03:40:00.000-07:00

issver-sussver, ei jõua kohe ära imestada, kuhu ma tänu sellele Maria blogipidamisele ära olen sattunud. Peab ikka lastele suured tänud ütlema, et vanainemisi uuema aja saavutustega kursis hoiavad. Tegelikult on muidugi juba suisa piindlik kui palju aega ma netis kolades ära viidan, selle asemel, et olla lõputult asjalik ja eesmärgipärane ja bla ja bla, ühesõnaga selline, nagu peaks olema üks minu eas inime. Aga ma olen leidnud nii palju huvitavat lugemist, nii palju huvitavaid elusid...... Loomulikult võib ju öelda, et ela oma elu, aga ega siis see sellepärast veel elamata ei jää. Samas ei ole see ju niisugune lugemine nagu ajakirjas, et kes kellega käib ja mida mingi kuulsus hommikuks sööb. No see ei ole ju huvitav. Aga tänu Maria blogipidamisele teadsin, mis loom on blogi ja oskasin ka otsida üles USAs elava ajakirjaniku Epu blogid, sealt edasi aga leidsin suure hulga vahvaid noori inimesi, kes elavad Jaapanis, Itaalias, Austraalias jne, aga ka siinsamas Eestis. Nende kirjutisi on sama huvitav lugeda, kui mõnda reisiraamatut, isegi huvitavam, sest kirjutajad on erinevad, stiilid ja kõnepruugid ka. Täna just mõtlesin, et kui oleksin lavastaja teeksin etenduse, kus minusugune totu mööda netti kolistab ja erinevaid inimesi-elusaatusi loeb ( need oleksid siis lavastatud osad) ja seal oleks palju väga järske teemamuutusi ja pöördeid, sest just niisugune see kondamine on: loed kellegi blogi kommentaari, see tundub huvitav ja lähed vaatad, mis ta ise ka kirjutab. Leiad mingi õnneliku inimese, kelle blogi õhkab õnnest, lapse pildid vahel , loed kommentaare ja satud järgmise inimese peale, kes satub hoopis olema üks laps, kes kirub oma õpetajat ja sealt järgmise inimese peale, kes on väga õnnetu, sest on kaotanud kõige lähedasema inimese. Mõnede mõtted tunduvad justkui enda omad, teised aga väga huvitavad ning üllatavad. Mõnda blogi loed korra ja rohkem ei taha.
Ilmselt on blogipidamisel oma psühhoterapeutiline toime, sest ükskõik kui masendavates asjadest ka ei kirjutataks, kohtab virisemist-vingumist vähe ( no õigemini mina olen kohanud). Ilmselt kirjutades vabaneb inimene pingest ja niisama oh ja ah juttu ei tahagi kirjutada ( ise ma ilmselt olen selle vastu patustanud ja ikka vinguma ka kippunud :))
vahva on ka see, et tegelikult ei tea ju nendest inimestest midagi muud, kui nende mõtteid oma elu kohta, enamusel pole ju ka viiteid vanusele, nii et ainult jutust aimdub, mis kanti vanus kaldub.
Mingeid linke nende huvitavate blogide kohta ma siia panema ei hakka, sest muidu distractin teid õppimisest eemale ja hakkate ka minu kombel mööda bloge kooberdama, aga teie peate hoopis tähtsamate asjadega praegu tegelema :) Tegelt on muidugi nii, et eks te leiate need ise ka üles ja ega ma ju veel väga ei oskagi siin midagi linkida ja värkida :):)
Vat selle kõik tahtsin praegast hinge pealt ära öelda ja muud miskit!

mõnus vahe

2006-04-24T00:20:00.000-07:00

NO oli ikke mõnus nädalivahe küll! Reedel oli siis see vanglaüritus, vat oli ikka veider koht, midagi pole öelda. Kõik asjad jätsime autodess, sest taskud pidid täiesti tühjad olema, läbi otsiti meid ka, nagu kõiki, kes sinna sisenevad. esteks on veider see asutus ise ( arhitektuuriliselt ma mõtlen), mingi karbid traataia sees. Kirik on valge kandiline karp, majad hallis, lillade plekkidega. Ülle töökaaslased küsisid, kas need on kuuliaugud. Väga veidrad lillad suuremad ja väiksemad plekid oli nendel hallidel seintel. Sellepeale kommenteeris vangla asejuhataja ( soengus, väga heas vormis noor naisterahvast muideks), et see on arhiteks Kalle Rõõmuse sünnitis. ( vahemärkusena oli mul päris hea meel, et see vana linnateatri suure maja projekt, mis oli Kalle Rõõmuse projekteeritud, käiku ei lähe). Esimesel korrusel olid kõik uksed ja trellid lillat värvi!!!! vat oli veider küll! Meesekskursandid leidsid sellele muidugi sada põhjust :)
Meile näidati nii kirikut kui med. korpust kui sööklat kui kambreid. Ja suurt valvuripulti nägime ka. Seal oli hunnikuteviisi ekraane ja kõike-kõiki sai jälgida. Õnneks nägime vange üldiselt ainult trellide tagant, aga mõned tulid meile ikka territooriumil vastu ka, kes just siis töölt tulid. Igaks juhuks ei vaadanud nende poole, sest eks see kohalik töötaja rääkis meile ka igast asju. Ühesõnaga, oli küll huvitav, aga üsna masendav ja kui me lõpuks 2,5 tunni pärast välja saime, oli ikka hea kerge olla küll.
Käisin siis reedel veel poes ( ostsin kingad) ja tegin süüa ja ega miskit erilist muud ei teinudki. Ah jaa, valetan, õhtul oli vene Draamateatri etendus teles. Mängiti "Idiooti". See Ivaskevitsh sai selle eest ju preemia ka. Ja ta oli tõesti vääääääääga hea!!!! Lausa uskumatu! Ma mäletan, kui lugesin seda raamatut esimesel kursusel, meeldis see mulle metsikult. Ta on ikka paks raamat, aga ma olin Raplas kodus, jalg oli haige ja siis võtsin ta kätte ja kahe päeva pärast siis sain läbi, eriti vahepeal muud ei teinudki, sest nii olin haaratud. Järgmisel reedel on "Ivanov", mille eest Toman sai preemia, aga me oleme sünnipäeval, peab vist lindistama
Laupäev oli õige vaikne. Koristasin natuke, kui poiss õppis, siis sõitsime ratastega, kuna ilm kiskus ilusaks, koeraga käisin väljas ja õhtul siis teatrisse. Etendus oli tõesti mõnus, paljud lood olid tuttavad, aga oli ka uusi. NÄitlejad andekad, seaded mõnusad, no mis sa ikka hing oskad tahta..... Ainult Evelinil, vaesekesel, oli hääl ära. Riina helistas mulle juba reedel ja küsis, kas on kedagi tuttavat, aga tuttavad olid töölt ära läinud, nii et juhatasin nad lihtsalt sinna kliinikusse, et ehk saavad abi, miskit said ka, aga eks tal oli ikka raske pingutada niimoodi. aga pärast Riian rääkis, et aint ühe loo jätsid ära, et teda säästa, ülejäänuga tuli ikka toime, aga eks rääkideski oli aru saada, et ajab köhima ja pole hea olla.
Pühapäeval sõitsime jälle ratast, käisin koeraga väljas ja Riina käis külas. Sättisime lauad välja ja mõnulesime päikese käes. Eriti soe veel ei ole, aga jopes kannatas istuda küll. Päris õhtul käisime Auras, mina trennis, poiss ja isa ujusid-mulistasid niisama. Poiss teeb ujumises ikka edusamme juba küll, tema tahtiski kangesti minna, et saab harjutada, muidu teisipäeval jälle ujumine ja tema ei oskagi.
Pärast rääkisin natuke Jannu nime all MSN'is Annaga. No see oli ka naljanumber. Poiss on kõikide väikeste tähtede alla igast jurad pannud, nii et hakkan kirjutama ja ei mingit teksti, aint südamed, kargavad banaanid ja Ally McBeali tited :) eks siis pidingi suurte tähtedega kirjutama. ja Anna sai teise vooru !!! HURAAAAA! Aga ta kindlasti ise räägib, kuidas värk käis, igatahes oli see laupäev tal täishullumaja: katsetelt vahepeal kontserdile ja siis jooksuga tagasi, närvid võisid ikka täiesti läbi olla!
No ja siis üritasime isaga veel Othello ooperit vaadata, aga saime vaevalt esimese vaatusega ühele poole, kui uni peale tuli:) Mitte et igav, aga lihtsalt väsimus. Huvitav on vaadata küll neid Metropolitani etendusi, aga mõnes mõttes on nad minu meelest liiga suureks puhutud. Et kui on rahvamass, siis on lava äärest ääreni inimesi täis, nii et liikumagi ei mahu. MInu meelest võiks seda koori seal küll vähem olla, ma ei mõista niisugust lavastust, kus mass seisab või sagib laval, tegevuse eesmärk jääb arusaamatuks :) Aga ilmselt on see lihtsalt minu viga, ei mõista asja ja kogu lugu. Eks ma õpin..... :)
Aga nüid on jälle esmaspäev ja töönädal ees. Ilm oli hommikul nii mõnus, öösel oli vel nati külma olnud, aga päike väljas ja linnud laulavad, lausa patt on toas istuda :)Töö tegemine = patt, mhmmmm, see tuli nüüd küll veidralt välja :)

lapsed läinud, lumi taga ......

2006-04-20T23:56:00.000-07:00

No vat umbes niisugune ongi olukord. Täna hommikul oli niiiiiiiiiii külm ilm, et jube, tuul ja tibutas ja üäk, ühesõnaga. Pidevalt lubab, et nüüd läheb kevadeks , aga ei midagi :(
No meite eluke on olnud täiesti tavaline, välja arvatud see, et Marta vist otsib teid taga, sest eile ja täna peale söömist ja väljas käimist, muudkui käib köögist koridori ja nuuksub :(
Jannu peale sai väga kurjaks täna, vedas oma luige endale pessa ja Jannu ei tohtinud suurest toast väljagi tulla, sest ta ilmselt arvas, et tema luik või miskit võetakse ära, kukkus haukuma ja hambaid näitama :(
NO ja siis eile ma muidugi unustasin poisile leivad teha valmis, juba on harjumus kadunud, ilmselt arvestasin, et Maria jälle teeb :) Ja kodus polndki kedagi kui koju tulin, ühesõnaga , virr-virr-virr.....
Kolmapäeval koristasin natuke, aga eilne õhtu kulus kõik lugemisele. ekspressi jätkus nii mitmeks tunniks, et oli kohe. Jannu käis isaga eile peale muusikakooli rampsis, nii et ta sai nüüd lõpuks oma MIB'i kätte ja kohe kaks osa. Aga eks lepatriinude jõulusid pole ju ka kohe mitu kuud vaadatud, nii et see võeti ka :)
Kui lehed loetud, lugesin natuke ka Linnateatri raamatut. Kui teda poes vaatasin, tundus, et pilte palju, aga nüüd avastan, et lugemist on ikka väga huvitavat sinna kogutud. Aga LInnateatrist tuli pauk ka: Üksküla ütles päeva pealt, et tema enam ei mängi :(:(:(:( Tegelt sain selle muidugi eilsest Postimehest teada, Andres Keil kirjutas, et me peaks ikka aitäh ütlema, mitte et mängi veel, aga mul oli juba päris hirm. Lugesin nimelt kodulehelt, et etendused asendatud Tõde õigus II ja Isad-pojad hooaja lõpuni väljas. Mõtsin, nii .... keegi on vist haigeks jäänd, õudusega mõtsin, issand, seal on ju Ükskülal suured rollid. Ajasin hullud mõtted eemale, et eks kuuleb, ehk pole miskit hullu ja siis postimehest lugesin. NIIIIIIIIIIII kahju ja ma nii tahtsin Isasid ja poegi nüüd üle vaadata, kus Üksküla peale Mikiveri haigust kaht rolli mängis!!! Ja jäingi ilma sellest :( krt-krt-krt. mul oli ju plaangi valmis, palusin juba, et ehk saab mõne pileti tutvuste kaudu, kui viimane kord tlns käisin, aga kuna Anna konstert oli nii hilja, siis otsustasime kino kasuks ja ütlesin, et ei ole vaja hakata meie pärast sebima ...............nuuuuuuuks! No tegelt muidugi ei tea, mis seal taga on, aga eks ta muidugi on ju eakas ka, kurb lihtsalt et hooaja lõpuni ei olnud.
Täna lähen siis vangi ( ekskursioonile nimelt), natuke on imelik tunne, et ega see vist üks kena koht ei ole, aga eks peab ära vaatama.
Homme on siis teatrikülastus, loodan väga, et Riina tuleb meile ka, saab jututada. Teatri lähme Katiga, nii et temaga ka saab üle hulga aja kokku. Isa on lauba-pühaba ära, nii et mõnus oleks Riinaga aega veeta, aga no eks paistab.
Hoiame siis kõvasti Annale pöialt laupäevaks, kohe terve päev peaks hoidma, sest peale katseid on ju kontsert ka ja tahaks ikka et tal need kontserdid ka hästi läheksid ja et ta ennast seal täiesti tühjaks selle laupäevaga ei esine.
Tundub, et tuleb üks väga vaikne nädalivahe.

Laiskus

2006-03-20T00:37:00.000-08:00

Laiskus, laiskus, lase lahti........ Suur laiskus on kogu aeg peal:( Reedel mõtsin küll, et võiks õhtul kuskile minna, miskit teha jne jne. Kui olin aga poes ära käinud ja koju läinud, seal kõhu täis söönud ja lehte peale lugenud, ei viitsinudki enam miskit. reede oli veerandi viimane päev. Poiss sai tunnistusele kunstiõpetuse nelja ja oli väga kuri. Pidin õhtul kõik oma ja isa tunnistused välja otsima, et näidata, et meil ikka ka olid veerandihinnetes nelju :) Kuna peale muusikakooli kuskile kiiret ei olnud, vahtis tema, kuidas tema suured sõbrad muusikakoolis arvutit mängisid ning koju jõudis alles peale 7t, isegi isa oli enne kodus :)
Laupäeval käisime isaga natuke poes, talle mingit jakki otsimas ( mida me muidugi ei leidnud, sest isa on nii kõhnaks jäänud, et kõige väiksemgi meest jakk on talle suur!!!) Poiss oli hea meelega arvutiga kahekesi kodus :) Vahepea helistasin talle, et kuda on, tema, shopake aga edasi ning mängis rahumeeles edasi. Pärast sõitsime siis Imaverre. Pidu oli päris hoogne, sest Jaaneki õemees ( tuntud pulmavana ja pillimees) oli võtnud kaasa kitarri ja Õde ise käis koos Martiniga akordioni järel ja tõi ka igast rütmipille, nii et lärm oli vägev :) laulusõnu toodi ka, nii et lõbu laialt.
Eile oli jälle poepäev, teema ikka vana ( isa jakk) ja tulemus ka vana e. 0. Aga panime vähemalt Annale silmaarsti aja ( ta tahab ikka kangesti läätsesid), prillid olevat kangesti nõrgad
Pärast tegime kodus hääd süüa ( tuli WOKi isu) ja õthul käisime veel saunas ja vaatasime Eesti Muusikaauhindu. Show oli pärsi vahva tehtud, aga iseenesest oli saade liiast pikk.
Ah jaa, muideks, Anna avastas meil isegi plaadipoest Arctic Monkeys'e plaadi! Nii et ära arva miskit, et meitel siin miskit pole :)
Ja nüüd ootame siis laupäeva!!!

emakeelepäeva üleskutse

2006-03-16T22:17:00.000-08:00

EMAKEELEHOMMIKUSI KEELENOPPEID
Aleksander Maastik

Minu jutt on üleskutse. Üleskutse hoida seda, mis on erialast olenemata meile kõigile ühine. Hoida eesti keelt. Väikese maa ja rahva keelt. Kui suudame seda teha, ei muutu ta ehk niipea köögi- ja kodukeeleks, vaid jääb püsima ja lubama väljendada mis tahes teadusvaldkonna tõdesid.
Suhtumisest eesti keelesse kirjutas Tõnu Õnnepalu mõned aastad tagasi Postimehes (25.10.2001): “Eeldatakse nimelt, et kõik eestlased oskavad eesti keelt niikuinii. Mingil määral, jah.” Tõepoolest, mingil määral! “Aga kui ma loen igasugu avalikke tekste, alates siltidest, teadaannetest, ametikirjadest ja kaubaetikettidest kuni ajalehepealkirjadeni välja”, jätkas ta, “siis haarab mind kõhedus. Näib, et varsti tuleb hakata korraldama eesti keele populariseerimise kampaaniaid ka eestlastele”.

POLITSEIKEEL
Tallinna lähedal toimus liiklusõnnetus, milles mitteettenähtud kohas sõiduteed ületanud mees sai löögi mööda sõitnud autolt ning toimetati vigastustega haiglasse.
· Mis on ‘mitteettenähtud koht’?
· Kui mees oli sõidutee juba ületanud, ei saanud ta auto ette jääda.
· Kui auto oli juba mehest mööda sõitnud, ei saanud ta lööki anda.
· Vigastusega ei ole võimalik kedagi vedada.
‘Toimus’ asemel võiks mõnikord öelda ‘juhtus’ või ‘oli’.
Tallinna lähedal juhtus liiklusõnnetus, milles vales kohas sõiduteed ületav mees sai löögi mööda sõitvalt autolt ning toimetati kiirabiautoga haiglasse.

PAAR SÕNA TOHTRIKEELEST
Meditsiinikirjanduses kasutatakse sageli alaleütlevat sõnade ‘kaebus’, ‘tundlikkus’, ‘tundlik’ puhul:
Esinesid kaebused käte paresteesiale ning külmatundlikkusele. Tuleb arvestada haige kaebusi peapööritusele. (E. Kindlam. Meie igapäevane keel. Tln, 1976). Kas on võimalik peapööritusele midagi kaevata? Ja mida võiks peapööritus vastata?
Tuberkuloositekitaja on tundlik streptomütsiinile.
Vastupanuvõime külmale ja märjale.
Kõigil neil juhtumitel on vaja lisasõna ‘suhtes’.
Tuberkuloositekitaja on tundlik streptomütsiini suhtes.
Vastupanuvõime külma ja märja suhtes.
KADAKASAKSAD, PAJUVENELASED, VÕSAJÄNKID
Räägitakse, et viis aastakümmet rikkus eesti keelt vene keel, nüüd olevat see mõju möödas ja asemele tulnud inglise keele surve. Ei ole möödas ühtigi. Eriti TV-s ja raadios vohavad lt-liitelised määrsõnad, mida nimetaksin neorussismideks: kohe asemel koheselt (немедленно), ühendi iga päev asemel igapäevaselt (ежедневно) jne. Igapäevaselt tähendab ju hoopis 'tavaliselt'. Riides võib ju olla tavaliselt või pidulikult. Hambaid pestakse ikka iga päev, mitte igapäevaselt, ning elektriarvet tuleb maksta õigel ajal, mitte õigeaegselt (своевременно). Kuidas oleks, kui saksa keeles öeldaks sofortlich, jedertäglich, rechtzeitlich või inglise keeles at-oncely, every-daily, right-timely? Kurb küll, et filoloogidelgi on eesti keelega raskusi. Nt Eesti-saksa sõnaraamatu uues väljaandes sõnaühendit õigel ajal ei olegi, on vaid õigeaegselt, mille vaste rechtzeitig on täpselt sama kui sõnal 'õigeaegne'.

KUULUB MAKSMISELE
Russism: подлежит оплате.
Elektri- jm arvete all on lugeda: tasumisele kuulub. Kes on see müstiline tasumisele? Enne maksmist kuulus raha maksjale ning pärast maksmist kuulub ta saajale. Peaks olema: tasutav summa või tuleb tasuda.
Töötasu ei kuulu avaldamisele. Töötasu ei avaldata.

TUHAT MEEST LÄKS SÕTTA
Kaldun vene keele kaela ajama ka seda, et enamik eestlasi peab õigeks öelda kaks meest lähevad (kuigi, jah, два человека идут, saksa keeles zwei Menschen gehen ja soome keeleski kaksi ihmistä menevät). Eesti keeles on teisti: kaks meest läheb (lause alus on ju kaks, mitte meest). Või on hoopis minu keeletunne rikkis, sest nt Postimehe keeletoimetajadki näivad selle poolt olevat, et kui kaks, siis ikka lähevad. Nõnda on peaaegu iga päev lugeda ka Jahilo anekdootides.

POOLT
Poolt muudab lause umbisikuliseks, mida on lihtne vältida.
Määrus kirjutatakse alla ministri poolt või (veel hullem):
Määruse allakirjutamine teostatakse ministri poolt.
Määrusele kirjutab alla minister.

SAAV KÕNEVIIS
Nimetaksin seda isegi kahtlevaks kõneviisiks. Vohab seal, kus seda üldse vaja ei ole. Juku isa on Andres, aga isaks on Peeter. Selge jutt, päris isa enam peres ei ole, uus on asemel.
Vene keele mõju : Отцом является.
Кas olete tähele pannud, et TV2 ja TV3 ilmateatenäitsikud ütlevad ‘tuule kiiruseks’ on, ETV mees-ilmateataja aga ‘tuule kiirus on’. Kas siis hr Tamra ei olegi seksikas (neiud kahtlemata on)?
Jääpurikad on tõsiseks ohuks jalakäijaile.
Jääpurikad ohustavad tõsiselt jalakäijaid.
Läbirääkimised olid Jaak Mae ülesandeks [ülesanne].

NIMISÕNATÕBI (NOMINAALSTIIL)
Konkreetse tähendusega tegusõnast, mis peaks olema öeldis, tuletatakse käändsõna (tavaliselt mine-vorm), öeldise kohta aga täidab universaalverb, nagu läbi viima, teostama või toimuma.
Viib läbi juhtimise ümberkorraldamist
Korraldab juhtimist ümber
Teostab analüüsi Analüüsib
Sooritab kontrolli Kontrollib
Ettepanek leidis heakskiitmist Ettepanek kiideti heaks
Mõnikord on nominaalstiil siiski vajalik, nt:
Toimus nõupidamine Peeti nõu
Korraldati kohtumine Kohtuti

TEOSTAMA
Teostama tähendab ‘teoks tegema’ (nt teostab oma unistusi).
Tööd teostab ehitusfirma. Tööd teeb ehitusfirma.

LÄBI VIIMA
Tähendab ‘kusagilt läbi viima’ (nt kapral viis jao läbi soo) või
‘läbi suruma’ (viis oma tahtmise läbi).
Ei tähenda korraldama, (midagi) pidama vms
Küsitlusi, seminare, uuringuid vms ei viida läbi, vaid korraldatakse. Koosolekut ei ole ilus läbi viia’, s.o peale suruda, vaid lihtsalt pidada.

LÄBI
Inglise keel: through. Haige sai läbi arsti teada, et tal on vähk. Mis pidi see teade arstist läbi käis? Haige sai arstilt teada…

MITMED
Sõna mitu’on ise ju mitmuses, milleks mitmus ruutu tõsta?
TÄNUD /inglise ja ehk ka soome keele mõju/
Tänud! → Thanks!
Suured tänud! → Many thanks! Thanks a lot! Paljon kiitoksia!
Aitäh Sulle! → Thank you! Kiitos sinulle!

KÄIGUS
Loengu käigus anti ülevaade... No mis käiku loengul ikka on!
Loengu ajal (jooksul, kestel).

SEADUSANDLUS
Seadusandlus on tegevus, sünonüüm seadusloome. Niisiis ei tule nt muuta seadusandlust, vaid seadusi (õigusakte). Inglise keeles tähendab legislation küll mõlemat, kehvas vene keeles законодательство samuti.

OSAD (Levitab nt ETV USA korrespondent Neeme Raud)
Osad üliõpilased jäid loengule tulemata.
Kummad osad? Ülemised või alumised? Osa üliõpilasi.

OSAS
Enamasti tarbetu täitesõna.
Lahendust muudeti põrandate osas
Põrandate lahendust muudeti
Arst andis ravi osas nõu Arst andis ravi kohta (asjus) nõu

OMISTAMA
Tähendab ‘kellelegi midagi omaks, omaseks või kuuluvaks pidama’. Jürile omistati halbu harjumisi.
Ei tähenda ‘andma, määrama’.
Teaduskraadi ega aumärke ei omistata, vaid antakse, ‘omistamine’ kõlab sandisti (poleks väärt olnud, aga anti ikka).

KÕIGE OPTIMAALSEM (MAKSIMAALSEM, MINIMAALSEM)
Ladina k: bonus, -a, -um (hea), melior, -ius (parem), optimus, -a, -um (kõige parem); parvus, -a, -um (väike), minor, -us (väiksem), minimus, -a, -um (kõige väiksem); magnus, -a, -um (suur), maior, -ius (suurem), maximus, -a, -um (suurim).
‘Optimaalne’, ‘maksimaalne’ ja ‘minimaalne’ on ülivõrded, seetõttu on ‘kõige’ lisamine mõttevääratus.

KÕIGE ENIM
Sama lugu: ‘enim’ e ‘kõige enam’ on sõna ‘palju’ ülivõrre.

KÕRGE ja MADAL, SUUR ja VÄIKE
Omadussõnad ‘kõrge’ ja ‘madal’ parasiteerivad ‘suure’ ja ‘väikese’ tähendusalal. ‘Kõrge’ või ‘madal’ võib olla millegi tase, nt valulävi, vererõhk, elatustase, temperatuur’. Kõrge kvaliteet on aga tautoloogiline (lähedast tähendust kordav) sõna (nagu nt vana rauk). Mingi aine sisaldus (saak, haigestumus, suremus, palk, kuritegevus, tööpuudus, oht) on aga suur või väike, pulss ega tempo ei ole kõrge ega madal, vaid kiire või aeglane. Kahjuks on kõrge või madal sisaldus meedikute seas üsna levinud, küllap inglise või vene keele mõjul.

TULEMUS ja TAGAJÄRG
Tulemus tähendab sihipärase tegevuse, soovitud või positiivset resultaati.
Järjekindla töö tulemus oli doktori teaduskraad.
Tagajärg tähendab ‘vältimatut või paratamatut või negatiivse tegevuse resultaati’. Nälg ei ole toidupuuduse tulemus, vaid tagajärg. Üsna narr on kuulda spordisaates ‘sportlane sai häid tagajärgi’, aga nii need spordireporterid räägivadki (paraku veelgi hullemini: ‘sportlane näitas häid tagajärgi’ /показал хорошие ресультаты/).

TÄNU
Tähendab alati midagi positiivset. Vale on kasutada seda sõna negatiivses tähenduses.
Tänu plahvatusele sai surma sada inimest
Plahvatuse tagajärjel sai surma sada inimest
Tuhanded jäid pankroti tõttu rahast ilma.

POOLT
Kantseleikeele sõna. Tavaliselt tarbetu. Nt Arsti poolt sooritatud operatsioon on arsti sooritatud operatsioon. Minu isa poolt ehitatud maja on minu isa ehitatud maja.

ENAMIK JA ENAMUS
Enamik on ‘suurem osa’. Ühes tervikus saab olla ainult üks suurem osa, seepärast võib enamik olla vaid ainsuses: mitte enamikel juhtudel, vaid enamikul juhtudel.
Enamus tähendab ‘arvulist ülekaalu’. Kui nt koalitsioonil on Riigikogus ülekaal, siis on see enamus. Valida saab lihthäälteenamusega.

TASE
Inglise level surub peale.
Postimees 13.03.06 (Martin Pau): Vahetult jää all näitas aga mõõtur hapnikutaset [hapnikusisaldust] 9–9,2 mg/l.

KUJUTAB ENDAST
Vene keel: представляет собой
Linnugripp kujutab endast suurt ohtu kogu maailmale.
Linnugripp ohustab kogu maailma.

ERINEVAD
Kuigi Uno Liivaku on pidanud selle sõna väärkasutust vene keele mõjuks, arvan, et praegu on süüdi hoopis vilets inglise keele oskus. Poliitikud ja telejututajad käivad kõik erinevates linnades, teevad erinevaid asju, suhtlevad erinevate inimestega, on õppinud erinevates koolides jne. See on ju endastmõistetav, et iga inimene, asutus jne teistest erineb. Ingliskeelne different võib tähendada ju ka ‘mitmesugused’. Kui inglise keeles kirjutatakse two different enterprises deal with, ei ole eestikeelses tõlkes seda different üldse tarvis. Selge see, et kui kaks [erinevat] ettevõtet tegeleb, ei saa nad ju täpselt ühesugused olla. Sõna erinev tekitab küsimuse: millest või kellest erineb? Kui vaja, öeldagu erisugused.

VÕÕRSÕNA või OMASÕNA
Omasõna omane, võõrsõna võõras. Kes võõrsõnakaride vahel seilata tahab, sel peavad lootsipaberid olema … Võõrsõnad, muidugi õiges tähenduses, on omal kohal erialateostes, mille trükiarv väike ja eeldatav lugejaskond omal alal asjatundja. … Populaarteaduslikes raamatutes võib rahvusvahelisi sõnu kasutada mõõdukalt. … Ajalehes või ajakirjas võiks võõrsõnu olla üpris tagasihoidlikult. … Hoopis täbar on lugu, kui võõr-sõnadega liialdab lektor, telereporter või raadiokommentaator. (Uno Liivaku. Kust king keelt pigistab. Tln, 1972).
Olen oma tudengeile ikka öelnud: kui võõrsõna kasutad, tee endale selgeks, mida see täpselt tähendab.

VÕÕRKEELESÕNADEGA EDVISTAMINE
Tundub olevat omane inimestele, kes võõrkeelt kuigi hästi ei oska. Silmapaistev edvistaja on Urmas Ott. Ma ei tea küll, kui hästi ta inglise keelt oskab, aga sõnapruuk äratab kahtlust: keiss, diil, estäblišment, stäff. Ja järeleahvijaid leidub. Liisi Poll kirjutas möödunud aasta 2. novembri Postimehes urban-puudest. See on juba raskem keiss, aga kõlab vägevamalt kui linnapuud. Ikkagi ladina keele lõhn juures. Kõik ei pruugi teada, et urbs on ladina keeles linn. Ja milliseid nimesid eestlased oma lastele kaela määrivad!

VÕÕRKEELEOSKUS
Minu jutust ei maksa nii aru saada, et maha võõrkeeled! Vastupidi – iga keel on aken maailma. Aken nii oma maa kui ka muude maade ellu ja kultuuri. Suured rahvad saavad kenasti oma keelega hakkama, väikesed või sõltuvuses olevad peavad aga suurte omi juurde õppima.

HEAS EESTI KEELES ÕPETAMINE
Selle eest peaksid eriti hoolitsema Eesti ülikoolid. Et enamik õppejõude ajab oma asju kesises eesti keeles, ei ole mingi saladus. Pahatihti ei peeta keelt olulisekski. Ülikoolist tulevad aga järgmise põlvkonna õpetajad ja tootmisjuhid, kes kuuldud keelt levitavad. Inimene, kes ei suuda korralikus emakeeleski mõtteid avaldada, ei saa sellega võõrkeeles ammugi hakkama – seda olevat keelepsühholoogid kindlaks teinud. Ometi kavatsetakse meil inglise keeles õpetamagi hakata.

MIDA TAHAKSIN SOOVITADA?
Viitsi tähelepanu pöörata oma emakeelekasutusele. Kui midagi trükis avaldad, siis kanna hoolt, et keel oleks korras – olgu lugu ema- või võõrkeelne. Julge enesele tunnistada, et sa mõnda asja hästi ei oska, ja ära häbene abi otsida.

Neile, kes tahaksid oma keelekasutust kohendada, soovitan kaht raamatut: Uno Liivaku Väikest soovitussõnastikku ja Justiitsministeeriumi üllitatud Ametniku keelekäsiraamatut.

14.03.2006

HURRAAAAAAAAA!

2006-03-13T04:26:00.000-08:00

See hurraa oli Jannule, sest ta sai eilsetel võistlustel Tallinna poiste eest mängides meeskonna parima mängija tiitli!!! Nad kõik ootavad seda nagu hingeõnnistust, aga ta ei julgenud seda ilmselt isegi loota, sest seal on ikka väga kõvad poisid koos. Kapten Jan oli aga haige ja ilmselt treener arvas, et teised mängisid alla oma võimete. Olku lõi muidugi palju väravaid, aga polnud vist treeneri meelest oma tasemel või tahtis ta siis lihtsalt meie poissi ergutada. ta pandi isegi algrivistuses mõnda mängu välja, nii et võite ette kujutada kui õnnelik ta oli. Hoolimata sellest, et said II koha ja koatasid finaalis sellele võistkonnale, kelle nad alagrupis ära võitnud olid. Meie poissi see ei heidutanud:) Ime et ta karikaga magama ei läinud, imetles seda igatahes terve tee Viljandist tagasi.
Muidu oli aga nädalivahe vaikne. Reedel tuli vanama meile, istusime kodus, tegime süüa ja ajasime juttu. Laupäeval käisime LÕunakeskuses, seal käis parasjagu hoki. Vaatasime sedagi mõned hetked, oli isegi päris huvitav. Välk( Tartust - vene mehed) mängis Pantri( Tlnst - eesti mehed) vastu. Vahepeal läks isegi nügimiseks, aga mäng oli kiire ja huvitav, Välk sai võidu.
Ja pärast käisime väljas söömas!! La Dolce Vitas - mitte kaugel keskraamatukogust. seal on pizzasid ja pastasid ja niisugust kraami, päris normaalne koht ja maitsev söök, ei olnud väga kallis ka. Imelik, et me seda enne pole teadnud, see pole mingi uus koht ega midagi.
Õhtul tegime kodus sauna ja viineripirukaid, no ühesõnaga nagu ikka. Ja pühaba hommikul läks vanama ära, meie poisiga võistlustele ja isa tööle. J edasisega olete juba kursis.
Ah jaa, vanama on ikka lahe kuju, peab ütlema! Esteks üritas ta sinu blogist miskit sotti saada - sellest, mis ma välja olin lasknud, aga eks see oli talle vähe keeruline, ilma suurte tähtede ja muu seesuguseta. Aga isa küsis, et millega siis muidu tegeled, ta teatas, et kogu aeg on tal väga kiire. Tal nimelt on päevaplaani moodi värk, et mõtleb ette, mida siis täna teeb. Iga päev kordab prantsuse keelt, sest suvel tahab reisile minna, loeb mingit raamatut ja teeb veel mingeid värke, igatahes ütles, et pidevalt saab päev enne otsa kui kogu plaan saab täidetud:) Nii et pensionäri elu ongi see kõige kiirem :)

tihe nädal

2006-03-09T22:27:00.000-08:00

See nädal on olnud päris tihe kohe. Annan siis aru, mis tehtud, mis teoksil :) esmaba-teisiba olid üsna tavalised. Ses mõttes, et töö ja siis poisi trenn, endal jäi trenni minemata, sest jälle tuli mingi vastik nohu ja ei tundnud ennast hästi. Aga kuna Ulbi Anul oli teisiba sünnipäeva ning talle oli kinki vaja, siis läksin hoopis trenni asemel poodlema ( vat miukse sõna leidsin ükspäe ajakirjandusest shoppamise kohta :))Mõtsin algul mingit raamatutu osta, aga ei teadnud ju, mis tal olemas ja siis leidsin veel parema kingi - sõle. Ta ju laulukooris laulab ja mõtsin, et isegi kui tal sõlg olemas, siis neid peab ju ikka mida rohkem seda uhkem olema. ( ette rutates olgu öeldud, et tal oligi väga hea meel, sest tal olla ainult üks ja hästi väike sõlg ).
aga vot siis kolmaba olimegi sünnipäevale kutsutud. Kolmaba suutis muidugi üks koer poiss mind täiesti endast välja viia. Tal on nimelt probleeme koolist otse koju tulemisega. Teisiba just ütleb nigut vana mees, et nüüd on jamad läbi, tema saab aru küll, et ega ei saa ju minna poistega kelgumäele, kui vaja muusikakooli minna, et kui ta juba kasvõi korraks sinna läheb, siis on oht, et unustab end sinna. Ja päev hiljem !!!! aaamen.konks ma lähen praegu ka veel kurjaks, helistan mina kella 14st peale koju ja keda pole, on see va poisikurinahk! ja siis helistab mulle kell 15,40 ( kell 15,20 algas muusikakooli tund!), sissejuhatuseks muidugi ütleb, et ära nüüd pahandama hakka ja siis räägib mulle mingi, vabandage napaka loo, kuidas nemad tulid sõbraga koolist ja sõber ütles ühele poisile " Jou, Vinku!" ja see kuulis ilmselt midagi muud ja võttis välja kummikuulidega mängupüssi ja siis nad pidid sõbra juurde peitu jooksma ja vahtisid seal 3 tundi aknast välja ja poisid ei läinud ära ja ta ei saanud koju tulla !!!! Issand anna kannatust!!!!! Tagant järele on see muidugi naljakas ning jabur, aga siis olin tõesti tulivihane. Õhtul kui sellest rääkisime siis muidugi tuli välja, et eks sõbergi täi püstoli ja siis nad seal ärplesid ja siis läksid tuppa ja kella vaatas ta alles siis, kui tegelt pidi juba muusikakoolis olema! Issver-sussver, need poisid on ikka vahel ühed tolad! vat mitte ei mäleta, et teitega niukseid muresid oleks olnd! ( kiitus tulbidele tütarlastele tagant järgi ja ette ka !!! ;)) Ja see pole veel kõik, ütleks telereklaam :) Kui juba kaebamiseks läks, siis kaeban edasi: kuna poiss sai karistuseks muidugi arvutita olemise, siis lubas ta neljapäeval poole tunniga koju jõuda. Üllatus-üllatus, kes küll see võis olla, kes mulle 1,5 tundi peale tundide lõppu helistas!!! et sõber oli kindad ära võtnud ja ära jooksnud ja bla bla, rohkem ei viitsi kaevata. (remark: käed vajuvad jõuetult rippu)
Nii aga nüüd toredatest asjadest! Kolmaba olime siis kutsutud uude kohvikusse Catwalk Anu sünnale. Koht oli vahva ja söögid väga head. Olev tõi naistepäevaks kõigile naistele lilli ka. Seltskond oli väike, ent vahva, meie, Anu'Olev, Olevi vend ja mu kursaõde Irene oma mehega ( see kes käskis oma 12 klassis õppival tütrel mingi rõnga kõrvast ära võtta, sest emale ei meeldind, Anna teab :)) Ajasime plära, nautisime toite ja mõnulesime. KOht on päris armas, kuigi oli hirmus täis, ja laudade vahed kitsad. Catlwalk on ta seepärast, et modellide pildid seintel, muud miskit, naersime, et laudade vahel mahub aint jalg jala ette käima, sellest nimigi :)
Olev-Sulev degusteerisid Pealinna salatit ( kartulisalat). Nad väitsid, et kegi enam korralikku salatit ei tee, et see peab olema hoopis lihasalat kartuli, õuna ja kõige muuga, aga tavaliselt liha ei panda enam. Ja suur oli nende üllatus, kui saidki päris pealinna salatit. Ega nad kiitusega kitsid ka ei olnud ja jäätisekokteil oli ka korralik ja paks, nii et aasta pärast lubasime kontrollima minna, kas kõik on endiselt hästi või käib see koht ka maha nagu tavaliselt kipuvad asjad olema :)
No ja kui siis pool 11 hakkasime ära tulema, mõtsime, et vaja ikka Onujaani ka õnnitleda ( temal ongi 8l sünna). Helistasime ja kuna nad olid Shakespeare kohmikus, läksime sinna. Kaua muidugist ei olnud, ajasime sealgi natuke juttu, aga kell 12 pandi kohmik kinni. Pillele helistati töölt, ta pidid sinna minema, Jaan ajas küll peale nigut uni, et lähme Illekaardi edasi, aga mei viitsind. Ja jumala õnn! Niigi oli raske tõusta ja mul oli neljapäev ka pikk ja muljeterohke.
Neljapäeval käisin siis Estonias majandusteaduskonnaga. teater on ikka ilusaks küll tehtud, Himma Paul ja mingi arendusdirektor Toomas rääkisid meile natuke teatrist ja näitasid väheke maja ka. Need vanad jubedad värvid on sealt kadunud, kõik on sinistes -heledates-rohekates toonides, sisekujundus meeldis mulle igatahes küll. Ooper ise oli ....................( kehitas õlgu ) Palusin isal selle raamatukogust plaadilt tuua, et aru saad, kas ta ongi natuke igav, või oli selline lavastus. Ainult üks tuttav meloodia oligi ( Pavarotti laulab seda) ja lavastus oli liiga staatiline ja mõnd meest polnud isegi neljandasse ritta kuulda. Orkestriauk on nüüd nii sügav, et ei näegi enam, kas nad seal üldse on :) nii et orkester poleks pidanud nagu segama laulu kuulamist, aga kui näed, et mingi mees laval suud väänab, aga kuulda pole , siis on ikka kurb küll :( Ja ma olen sinuga nüüd täitsa nõus, Maria pille lille suhtes ja ta ei meeldi mulle ka, mina ei saand üldse aru, mis noote ta laulab ( tädi ei oska laula, aint vigiseb :) tsitaat :)
Vai jummel, oleks põhielamuse ära unustanud :):) - istume meie kohtadel ja vaatan üle õla ning peaaegast minestan, ühte ritta trügib terve trobikond Briti välimusega noormehi!!! aint noormehe!!! ja ülikonnad seljas!!!!! ja zhelee peas :) :) ma poleks iial arvand, et briti poissmehed ooperisse ka jõuavad :) aga tegelt vaheajal vaatasime, et nad olid nii noored, et vast ikka mingid koolilapsed :) habemetriibuga koolilapsed ......... ka nagu väga ei lähe :) no igatahes, olid kes nad olid, aga see oli väga huvitav vaatepilt ja tõe huvides oli´gu öeldud, et tegelt oli neil paar tüdrukut ikka ka kaasas, nii et ju ta kooliekskursioon oli :) :) :)
Ja nüüd olen siis tööl ja ootan, et tuleks juba õhtu, sest magada olen saanud kole napilt. Täna muideks on vanama sünna, aga ta oli alles haiglas ja me sinna ei lähe, aga teine vanama tuleb täna meile, sest vanasal oleks homme olnd sünna. Nii et oleme omaette, isa läheb homme jälle tööle ja Anna koju ei tule, sest täna on proov ja pühaba kooli kontsert, aga meie minna ei saa, sest mina lähen poisiga Viljandisse võistlustele. vat niisugune vahe siis seekord tulemas. Aga järgmisel laubal on Annal katsed ja Jaaneki-Marise sünnipäev, siis algab vaheaeg ja siis läheb veel kõigest nädal ja siis tuleb Maria!!!!!!!!!

peaaegu ideaalne nädalivahe :)

2006-03-05T22:48:00.000-08:00

Oeh oli ikke mõnus vahe tõesti. Reedel kihutasime töölt natuke varem ära, sest oli vaja kaupa viia. aga see tähendas seda, et sain Edenist läbi minna. Olin neljaba asjatult poode kamminud ja sadat asja proovinud, tahtsin miskit uut riietust osta, aga ei leidnud midagi. Või õigemini leidsin ühe pluusi, aga polnud õget numbrit, siis mõtsingi, et nagunii oli vaja poest annale ja poisile mingit sööki osta, et vaatan, kas Edenis on seda pluusi. Muidugi oli! Ja kuna sain natuke palgakõrgendust ja selle just reedel kätte, siis oli veel ka üks seelik ja pärlid pluusi juurde :( :)
siis hüppasin kiirelt ka toidupoest läbi ning kihutasin koju. anna aitas mul veel pead värvida ja söögi jõudsin ka kenasti enne valmis, kui ise sünnipäevale läksime.
( Libauudis Kuku raadiost "Otsustati UNESCO kultuuriplärandisse võtta nii tallinna vanalinn kui tallinn kui euroopa kultuuripealinn, kuna sellest pläratakse nii palju " :)
Sünnipäevast sa juba tead, oli meeleolukas, löödi isegi tantsu ja aeti palju plära:) Aga maja oli hiiglaslik ja väga funk.
Laupäeva hommikul läks isa tööle ja mina magasin nigut mauk. Poiss ja isegi Anna olid enne üleval, kui mina voodist välja kooberdasin. Ilm oli jälle võrratu ja nii premeerisin ennast ja koera pikema jalutuskäiguga kui tavaliselt. Edasi lugesime lehti ja harjutasime klavereid ja õppisime ning kella 5 paiku hakkasime kontserdile minema. Kuna piletil kohti polnd, tahtsime varem kohal olla. Kuna Viljandi folk korraldas, siis oli palju karvikuid kohal :) igavesti vahva oli. Konsterdisaalist oli pingid ää korjatud ja kõik kargasid-istusid põrandal. Meie läksime rõdule ja saime hääde kohtade peale. Konstert oli mõnus, poisil hakkas vist vahepeal natuke igav, aga elas üle. Pärast konsterti läksime linna jalutama, sihiga miskit head põske pista. Gruusia saatkonnas sõime Hatshpurit - mäletad, see leib, mille sees on juust, mina sõin veel salatit, isa mingit pajarooga ja poiss ja Anna sõid kahe peale laste prae kanaga. Poiss oli kange sööma hakkama, aga kuna kõht oli juba leiba täis, siis enamuse sai hoopis ANna endale.
Pühapäeval oli jälle hiidilus ilm ja isa läks jälle tööle :( JA poisi viisin Lõunakeskuse juurde, kust treener ta peale võttis ja Viljandisse võistlustele viis. Mina koristasin natuke ja sättisin ennast "Tähelaeva" vaatama, aga no kuna mul oli aega ja tahtmist seda vaadata, siis ei olnd ETV'l tahtmist seda näidata :) MIngi tsirkus oli ja pärast suusatamine. ( vaasalopet, mingi 90 km't)
Eestlased said 10. ja 11. koha ( Aasmäe ja Olle), aga lõbus oli see, et Ansip ka jälle sõitis ( ta sõitis Tartu maratoni ka) ja vaesed turvad peavad tal ka nii vormis olema, et selle tema järel kaasa nühivad!! :)
No eks ma siis koristasin veel natuke, kui nad mulle tähelaeva ei näidand ja siis ajasin Anna üles, sest pidime poodi minema. Pärast käisime veel Annaga koeraga jalutamas ja Anna arvas, et ta läheb tagasi hoopis esmaba hommikul.
Siis tuli poiss järjekordse neljanda kohaga. See on neil Tartu meeskonnas juba tavaks. Tegelt olid nad väga tublid, sest Tlna Oper 96 jäi hoopis seitsmendaks ja neil olid kolm poissi haiged, nii et hullu plnd. No ja siis oli saun ning ühine "Tribla nigut Beckham" vaatamine. Olime selle lauba linti võtnd.
No vat, nii et ideaalist jäi puudu aint see, et sind polnd kodu :( ja see, et isa nii palju töötas, aga mudu oli kõik hüper-super :)

Pühade vahe

2006-02-26T23:02:00.000-08:00

Jällegi pean alustama sellest, et meitel on vääääääääga ilus ilm. Puud kõik härmas, päike paistab, lund nii et tapab. Mega! Öösel läks jälle päris külmaks ( -20), aga kuna taevas on selge, siis ilmselt päeval jälle sulatab. Niisugune mõnus poolkevadine värk, et linnud laulavad ja räästad tilguvad, aga hommikul ja õhtul on alles päris talv.
Üleüldse on olnud mõnus püha ja selle vahe :) Neljapäeval oli poolik tööpäev ja me sõitsime Anneliga Tlnsse teatrisse. vai jummel, kuda seda oli mulle vaja!!!! Jalutasime bussijaamast linna, korraks käisime Niru Keskuses, aga sellest sai meil ruttu siiber, nii et suundusime edasi vanalinna ja läksime Linnateatri kohmikusse. Riided panime riidehoidu, aga nummert ei võtt, sest meie etendus oli Hobuveskis. Anneli suureks kurvastuseks oli kohmikus korda muudetud ja kella 17st alates ei lubatudki suitsetada:( Nüganen oli seal küll ilmselt tossanud, sest ta tuli meile ukse peal vastu ja meite laua peal oli tuhatoos ka! aga tegelt oli nii, et kui teatrikülastajad olid Birdy't vaatama läinud ( mis algas kell 18), siis lubati suitsu teha ka, nii et me ei pidanud sealt kuskile minema. Meile tundus küll, et meid oodati vist ka etendusele, sest tulesid vilgutati ikka väga mitu korda ja Nüganen käis kohmiku läbi ka niukse näoga, et hakkame nüüd juba minema, aga meie istusime seal nigut kaks muhku ega liigutanudki :) See ju kella 17st avatud teatri külastajatele ja ilmselt ei ole eriti tavaline, et mingid tädid, kel etendus hakkab kell 19 tulevad sinna juba enne kella 6t istuma:) aga meitel oli seal mõnus, ajasime juttu ja einestasime ka.
etendus oli jällegi väga mõnus. MIna ei tea, kas mulle miskit seal linnateatris võiks ka mittemeeldida. MÕni ütleb, et see tükk on liiga sünge, aga minu meelest oli väga huvitav. Ilmselt me ikka päriselt ei kujuta seda Iiri elu ette ja eks seal ilma äärel on kindlasti omad probleemid, aga minu meelest on nii mõnigi asi seal meie elule väga sarnane ning ilmselt on keeruline teha etendust, mis mulle oleks liiga masendav. Igasugu tõsised ja probleemsed tükid lähevad mulle alati rohkem korda kui mingi tiruliru. Ja need näitlejad!!! Ene Järvis mängis 2,5 tundi voodis selili maas, peale oma hääle, näo ja käte ei saanud ta midagi kasutada, aga oleks siis kordagi teda igav vaadata. Vat ei ole!! Kuna peategelane oli Mamma, siis mulle tuli meie mamma ka jälle meelde. Mitte et neid kuidagi oleks võrrelda saanud, meie mamma ei läinud ju peast segi ega olnud pikalt voodihaige, aga kuidagi hakkasin vanainimestest mõtlema. .....
Tagasisõit läks ka kiirelt, sest tulime Made autoga ja ta võttis kadriorust peale oma klassiõe Terje, kes elab-töötan Brüsselis, nii et kuulsime siis laia ilma uudiseid ja olime tänulikud kuulajad, sest Madel ja Terjel oli teineteisele palju rääkimist. Ah jaa, Kadriorus käis Terje EkspressiTiinal külas ja Tiina tuli teda välja saatma oma uue taksikoeraga!! Neil eelmine oli Marta, aga nüüd on Viiu. Sa oleks pidand teda nägema, kui sale ja tilluke see must taks ikke oli! Meite oma on tõesti nigut tank selle kõrval.
Neljaba õhtal tulid Marion ja Anna ka koju, isa käis neil poole öö ajal bussi vastas. Neil oli sakus mingi esinemine ja jõudsid alles kella 11se bussi peale.
reedel oli siis sünnipäev, nagu sa juba tead. Enne vaatasime Kristiina sõitu, pärast pingviine. Kontserdist me juba muljutasime, see oli igatahes vääga vahva. Chalice'i laulu ajal muudkui nutsin! Ma olin nii ära loksutatud sellest, et mingi noor miis võtab vaevaks mõelda oma maa ja inimeste peale ja sellest laulu kirjutab ja veel millise laulu!!! Vahel jääb mulje, et kõik niisugune on nii noorte meelest mingi parimal juhul sarkasmi ja ilkumise objekt või siis tegeldakse vähegi pühamate ja poliitilisemate asjadega aint omakasu pärast ( noored kesikud), aga õnneks on niisugune mulje olnud järelt petlik.
Ah jaa, ja sporti oleme ka viimastel päevadel palju vaadanud, ei tea, kas täna oskangi ilma igapäevase hokimänguta õhtul midagi peale hakata :)
Laupäeval käisime kõik koos Auras, kodus siis enam sauna teha ei viitsinudki, mulistasime seal päris kaua. Minul saab seal ruttu kõrini, kaua sa ikka ujud ( kui eriti ei oska ega jaksa) või saunled. Mulle meeldib rohkem siis käia, kui mingi vesiaerooblemine ka on. aga pärast oli muidugi ikka mõnus tunne ja väimus.
PÜhapäeva aga käisime Otepääl seda uut kelku proovimas, mis ma möödunud aastal võitsin. Väga vahva oli. Ilm oli super, päike ja lumi ja paras külmakraad. Sõitsime algul harimäele ( käärikust edasi), käisime vaatetornis, jõime seal teed ja sõime lihapirukaid), siis aga otsisime ühe mõnusa järsu kelgumäe ja lasime liugu. See täispuhutav kelk on ikka palju parem kui mingi salvokas, ei põruta eriti ( kui just hüpekas ette ei juhtu ja kelk alt ära ei tule nagu juhtus Annaga, kes sai seljale kõvasti haiget :() ja hoog on ikka väga vägev. Me ei osanud teda aint väga hästi juhtida, pidevalt tulime poole mäe pealt selg ees alla :) Marion ja Anna aga tegid mitu võga pikka liugu, kohe suusarajale välja.
Poiss käis veel natuke suusatamas ka, aga kukkus näoli lumme ja oli tiba hädine, aga kuna meil teiste suusad autosse ei mahtunud, siis hea, et ikka üldse julges üksi rajale minna. Poiss õhkas igatahes mitu korda eile ( viimane kord veel voodis enne magamaminekut), et küll ikka oli täna kihvt päev.
ega pärast suurt miskit jõudnudki, väheke söömist ja hokit :) ( finaal oli eile) ja tüdrukud pididki bussi peale minema.
Õhtul ütlesin isale, et teleka ees oli tunne, et plikad on ikka üleval, kui hakkas olümpia lõpetamine, tahtsin üles hüüda, et tulge juba. Kuidagi imelik oli teleka ees istuda isaga kahekesi, pealegi oli Anna mu näputöö ka ära röövinud. S.t. tegelt see sai valmis, aga ma oleksin hea meelega äärde natuke veel pitsi heegeldanud, aga Anna ei tahtnud ja pani räti kohe kaela, nii et nüüd ei oska oma kätega teleka ees enam midagist peale hakata :)
Ülle käis ka korraks eile meie juurest läbi, sain ta ette ära õnnitleda, sest tal on homme sünnipäev. Ah õige, kuule, Martinil on täna sünnipäev, juubel ikkagi ju ( 15)! Nii meeldetuletuseks.
Ja siis veel, et nüüd ei ole enam kuud aegagi sinu koju tulekuni!!!

Kullasadu!

2006-02-20T00:30:00.000-08:00

Eelmine nädal oli nagu teada kullasadu, nädal mööduski suurelt jaolt olümpialainel, päeval tööl kuulasime võistlusi raadiost, õhtul oli mõnus rahulikult võistlust telekast üle vaadata.
Ainuke jamps oli muidugi see, et reedel jäeti teatriõhtul ära!!! Mina ootasin nii kaua seda ja ma loomulikult saan aru, et näidati Veerpalu kullasõitu, aga ma lootsin, et pärast seda teater ikke tuleb, aga ei midagi. Ja mis kõige tobedam, ei mingit vabandust ega midagi!!!! Ilmselt korra öeldi, et jääb ära, aga seda mina ei näinud ja pärast ei miskit!!! Oi ma olin vihane. Tule juba ruttu, Maria, ja hakka kultuuri ja mis iganes ministriks sa kõik lubasid ja tee juba asi korda!!! Et teatrid enam ära ei jääks!
Muidu oli nädalavahetus nagu ikka. Reedel läksime vähe varem töölt ära, jõudsin enne toadki ära koristada kui teised koju tulid. Süüa tegin ka. Õhtul vahtisime telekat ja mina heegeldasin jälle Anna salli ( nüüd on juba päris salli moodi). Laupäeval käisime isa ja koeraga Karlovas jalutamas, õhtul tegime sauna. Pühapäeval ärkasin vara, et õigeks ajaks poiste sünnipäevale jõuda, vaja oli ju koeraga ära jalutada ja Anna riideid kokku korjata, lilled-kaardid osta ja pidime veel Põltsamaalt kringli.tordi ka ää tooma. Nagu ikka jäime äraminekuga hiljapeale ja sain väga kurjaks :( Mõttetult muidugi, sest tegelt vaatasid kõik hoopis suusatamist ja me ei jäänudki hiljaks kuskile :( Võibolla vihastasin ka selle pärast nii hullusti, et mul on juba mitu päeva vilets olemine. Kurk on jube valus, öösel ärkasin mitu korda selle peale üles ja mingi nohu või köha või miskit tahab tulla. Nii et niigi on sant olla, siis jookse nigut loll, et õigel ajal jõuda ja kui teised samal ajal telekat vahivad või ( minu meelest) niisama lörutavad, siis ajab ikka kurjaks küll. No kuigi eks ma saan ise ka aru, et see kurjustamine jälle ka miskit ei aita. Ah olgu, no see selleks.
No ja siis oligi nädalivahe otsas. Nüüd ei jõua ära oodata, et Maria miskit kirjutaks, niiiiiiiiiiii ammu pole kirja olnd :( ( bloogi ma mõtlen). Ja siis on veel pikka nädalavahetust oodata ja neljapäeva õhtust teatrit ( lähme Anneliga linnateatrisse), nii et tuleks see kõik nüüd ommeti ruttu ja läheks pahaolek ära. No täna ei tule kirjutamisest välja miskit, ükls suur hädaldamine aint, nii et parem lõpetan ää, ehk mõni teine päe!

ilus ilm

2006-02-13T02:37:00.000-08:00

Meitel on täna ( 13.02) väääääga ilus ilm. Parajad külmakraadid ja päike ja puud härmas. Ühesõnaga lausa super! Eile hommikul oli paks lumi ja eks see jäätus kõik härmatiseks puude küljes, nii et eks sa kujutad ette!
Nädalivahetus jälle läbi:( Suts ja valmis nigut kolletõve süst multikas "jõehobu, kes kartsi süstimist".
Reedel käis Kristi Karini ja Karlaga meil, pidasime veel Jannu sünnat. Ta ise oli just tulnud võistlustelt Põlvas. kahjuks jäivad jälle neljandaks, nii et ega ta tuju just kõikse parem ei olnud. :(
ta alustas sulle ka õhinal kirja, aga see on kahjuks praegu pooleli jäänud, sest tal läheb kirjutamine päris aeglaselt ja just aega ei ole meil viimasel ajal eriti olnud.
Reedel vaatasime siis veel olüpiamängude avamist ka. Mõni koht oli ikka väga vahvasti lavastatud, pole öelda miskit. Aga kella 11 paiku tuli mul niisugune uni peale, et oleksin peaaegu külaliste juuresolekul tukkuma jäänud, asusin parem teekeetmise kallale, et mitte piinlikusse olukorda sattuda:)
Laupäev läks ka hiiglakiiresti, Tuterdasime väheke kodus, aga kella 2ks läksime juba Murude juurde, et seal ühiselt Britiga ja Jannu sünnat pidada. Haamerid oli ka ja ühed kalateadlased selat lähedalt. Päris vahva oli igatahes. Lapsed möllasid koertega väljas, sest ilm oli paras ja lund ka oli, nii et mis veel tahta.
Õhtul tegime kodus sauna ja viineripirukaid ja puuviljasalatit :) Anna meiega päeval kaasa ei käinud ja tegeles kodus mingite asjadega. Ega tal poleks sealt miskit erilist teha ka olnd muidugist. vahepeal mõtsime, et lähme juba lauba õhtul tlnsse ( poisil seal pühabal võistlus), aga ei raatsind, tahtsime kodus olla ja Annaga sauna teha, nii et siis polnudki muud teha, kui pühaba hommikul 5,45 tõusta, et õigeks ajaks Keilasse jõuda. Poiss jäi veel autos tukkuma, meie isaga einestasime autos ( kodus ei raatsind aega kulutada). Mul oli kohv ja pirukad kaasas, nii et tegelt polnudki võga kole sõita nii vara. Liiklus oli väike ja puha. Keilas oli võistlus samas majas, kus ujula ( sa vist tead, me oleme seal käinud), nii et võistluste vahel käisime isaga saunas ja ujumas. See oli väga mõnus, sest põhapäeva hommikul ei olnud seal veel üldse palju rahvast, nii et vahva oli. Vahva oli ka see, et poisid said jälle kuldmedali ja meie poisil õnnestus ka ühe löögiga teenida treenerilt kiitus ("See oli juba nagu meeste mängus!"). eks eksimisi oli rohkem, aga kiitus jääb ikka väga hästi meelde :)
Kuna autasustamine oli alles kell 18, siis jõudsime koju jälle ainult magamaminekuks, nii et nüüd ootan pikisilmi uut nädalavahetust, et saaks "puhata ja mängida" ka :)

veebruar

2006-02-06T23:35:00.000-08:00

Veebruar on sünnipäevade kuu, ise nii lühike, aga mitu tähtsat sünnipäeva mahub ära.
Reedel oli siis nii, et peale tööd läksin koju süüa tegema, kuna kursaõe tütar oma sõbrannaga pidid meile tulema ja Anna tuli koju. Sain just kana ahjust välja, kui tüdrukud olid kohal ja selgus, et sõbrannal ( GAG'i 10 klassis käiv Mari-Liisil ) oli sünnipäev, just reedel! Ja neil oli tort ka kaasas. Kuna ilm oli hirmkülmaks läinud, siis otsustasin tüdrukud teatrisse ära viia, kell oli palju ja ega nad väga täpselt teadnud ka, kus see Sadamateater asub. Pealegi ei olnud nad muidugi valmis, et tartus ikka nii külm võiks olla, sest tlns ju polnd. nende teater lõppes just samal ajal, kui tuli Anna buss, nii et pärast korjasin nad siis jälle üles. Õhtul jõime veel teed, sõime torti ja värki ja vaatasime telekas Pianoolat. Seda vaatasin küll mina, sest Moonikal oli raske nädal olnud, nii et tüdrukud kolisid varsti Lauri tuppa magama, Anna läks arvutisse ja poisi ajasin magama. Laupäeva hommikul vaatasid kõik koos Käsna_Kallet, mis Jannu välja otsis ning pärast käisime poes ja õhtul kella 16,30ks läksime siis poistega bowlingusse. Tundub, et Jannule meeldis, poisid tõid vahvaid kinke ja isa korraldas nende vahel võistlust ja puha. Õhtul käisime veel saunas ja Jannu imetles oma ratast. Selle ostsime ka päeval ära, sest ta nii muretses, et äkki muidu ostetakse ära. No ja tal esimene päris oma ratas ju, enne ikka teiste vanad olnud!
Ah jaa, vanaema tuli ka muidugi laupäeval juba. Pühapäeva hommikul kukkusin siis kokkama, olin uued retseptid välja otsinud ja peab kohe ette ütlema, et need olid päris mõnusad. Ja nagu Murphy seaduse järgi, kui minul ükskord saab kõik õigeks ajaks valmis, siis tulevad külalised hiljem:( Vanaemal oli hommikul vererõhk läinud nii kõrgeks, et pidi haiglasse abi järgi minema. Eks vanaisa siis ootas, mis tehakse, kas jäetakse haiglasse või ei. Õnneks ei jäetud, tehti süsti ja kõik said ikka tulla. aga rõhuga on ikka pahasti vanaemal. täna läheb arsti juurde, näis mis öeldakse.
No ja siis oli pidu ja õhtul läks Anna ka Marise ja Jaanekiga tlnsse.
aga sünnipäevadest veel nii palju, et mamma sünnipäeva ümber, tulid mul üha tema igasugused ütlemised jälle meele ( ütsin Annale, et mis sa oled nii nõunäljane ), nii et meenutasime ikka teda ka. Ja varsti on jälle Lauri ja Martini sünnad ja enne veel Brigita oma ja Margusel on samal päeval kui Brigital ja Ülle on kuu lõpus, no nii et ..........
Eile oli küll poisil õige päev, aga see möödus külmas ilmas ( jälle 20 kraadi on meil) ja muusikakoolis ja trennis, nii et õhtul lihtsalt sõime koos jäätist ( külma ilmaga !!!) ja kooki ja vaatasime Jannu palvel robotite kassetti, mille ta sünnipäevaks ühelt poisilt sai.
Nii see nädal siis algaski!

hullumaja!

2006-02-02T22:19:00.000-08:00

Meil ( Eestis) on siin viimasel ajal paras hullumaja. Kuidagi ei lõpe see Kadriorgia manamine ja uurimine ja puurimine, üha uued tegelinskid ujuvad välja, kes räägivad mis tehti jnejne. Mai tea, kas kuulsid, Julgeoleku boss astus tagasi no ühesõnaga sellest on täiesti kõrini juba kõigil.
Aga ega siis see pole meie ainuke jama. Selgub, et Eesti Pank lasi välja suure hunniku turvamärgita 100-krooniseid juba mingi pool aastat tagasi, aga ei pidanud vajalikuks "paanikat tekitada" e. siis inimesi ja politseid teavitada, nii et politsei on vähemalt 10 inimest kinni pidanud ja valeraha levitamises süüdistanud, seina taustal neist kui kurjategijatest pilti teinud jne jne lihtsalt seepärast, et mingi ametnik tegi vea ega teavitanud väidetavalt ka panga juhtkonda!!!
no ja siis see viimane jama, Hiiumaa rannik on 15 km ulatuses naftareostusest rikutud, 1000 lindu surnud ja arvatakse et ligi 5000 sureb kokku, sest seal palju aule, sõtkaid ja luiki talvitumas ja päästa õnnestub neist ainult mõned sajad, sest nad on sulgi puhastades naftat söönud ja kui nad puhtaks pesta, tuleb maha ka see vetthülgav kiht nende sulgedelt, nii et saavad märjaks ja külmetavad surnuks. Mõned sajad vist õnnestub loomaaeda ja turvakodudesse viia, kus neid siis puhastatakse, soojendatakse ja selgub et ka kunstlikult söödetakse, et nafta välja tuleks, sest ise nad sööma ei hakka, kui soolestikus naftat ja muidu surevad nälga! Ühesõnaga totaalblööt! ja siis selgub, et juba 25. jaanuaril teatas mingi Liibüa või tont teab kelle lipu all sõitev laev, et tal juhtus naftat pumbates õnnetus ja 1,5 tonni naftat valgus laevalaele!! Ja ta teavitas sellest piirivalvet ja piirivalve oli isegi teavitanud keskkonnaametit, aga jällegi keegi nagu poleks selle peale tulnud, et see laik ei jää mere peale, vaid tuleb randa rüüstama. Ühesõnaga nädala jooksul ei suudetud muud teha, kui korra küsida Soomelt, et ega te pole merel naftalaiku näind, need ei olnd ja sinna see jäigi. Nädal aega ministrid räägivad, kuidas on ilmvõimatu kindlaks teha, mis laevalt see üldse tuli, kui peaminister saab mitteametlikke kanaleid pidi teada, et mingi laev lausa raporteeris, et juhtus õnnetus! Looduskaitsjad on loomulikult täiesti sokeeritud, sest merel oleks seda reostust olnud palju lihtsam likvideerida ja linnud oleks kah elusse jäänd.
Ja kõige selle taustal jääb veel laps kah kaugel maal haigeks!!! JUbe! Nii räbal on kuulata kurba ja nõrka häält telefonis ja mitte miskit teha ei saa! Masendav!!!! Tahaks kohe kohale lennata ja näidata neile seal Medical Centeris kuidas teha nii, et kergem enesetunne oleks! :):):) ( Dr. Dolittle tuleb :) Ma ei arvagi, et kõik see rahvameditsiin rohkem mõjuks, kui tabletid, aga nad teevad olemise kergemaks, tablette tuleb ikka võtta, aga see ometi ei peaks segama enesetunde parandamist!!! No eile tuli juba lootustandev sõnum, et läheb paremaks, ehk siis haigus taandub ruttu lõplikult.
Õnneks oli see kindlustaja vähemalt kena ja abivalmis inimene. Mõtlesin, et uurin lihtsalt, kuidas asjad käivad, aga tema ütles kohe, et ma võtan teilt kahjuteate vastu, siis pole selle pärast vaja rohkem muretseda. meie isikukoodide järgi leidis poliisi üles ja oli igati mõistev. Kui nüüd tekib mingeid kulutusi sellega seoses, kas arstiarve või tablettide eest või mis iganes, siis on nad hoiatatud ja kui on kõik paberid olemas, siis saavad neid hüvitada. Igatahes ta soovis kiiret paranemist! Nii et meeldivaid ametnikke võib ka olla.
Eile oli aga miskit meeldivat ka. Käisime Anneliga kohmikus ja see oli üleni meeldiv kogemus. vaatasime lõpuks selle Creppi ära. Alguses tundus ta natuke kõle, olen sealt enne korraks läbi astunud, aga päeval. Eile õhtul oli aga väga mõnus. Kujundus on küll väga lakooniline, aga istuda oli seal väga mõnus. Üsna hämar, punased küünlad laual, kõik nõud olid punased, muusika oli prantsuse oma, sobis hästi ning oli just nii paras, et kuulata, aga sai ka juttu rääkida. Ja söögid!!!!
Mmmmmmmmm. !!!! Sõin sibulasuppi, milles oli sulatatud juustuga sai ja pirni-sinihallitusjuustu kooki ( soe!) ja jõin sokulaadi, vat niimoodu kohe priiskasin :) Aus olles oleks pidand valima kas koogi või sokulaadi, kokku läksid natuke liiga magusaks, aga mõlemad olid väga head. Ma pole niisugust korralikku paksu sokulaadi enne joonudki, ikka mingit suvalist lahustuvat kakaomöksi on selle sokulaadi pähe pakutud, aga see oli nagu päris! No ma võiks sellest kõigest nüüd pikemalt pajatada, aga arvan hoopis, et lähme seda parem koos vaatama, kui vaheajale tulete! Pealegi need crepid, millest kohvik on nime saanud, jäid mul ju proovimata :)
Nädalavahetus tõotab tulla tihe, täna tuleb Anna koju ja mu kursaõe laps Moonika Tomingas tuleb oma sõbrannaga Tartusse teatrisse ja nad jäävad ööseks meile. Homme peab minema Jannule kinki vaatama ( ratast ühesõnaga), kella 16,30 on meil poistele bowling kinni pandud. Ja pühapäeval tulevad sugulased sünnipäevale. Anna saab siis Marisega tagasi, sellest on hea, et nad just pühapäeval tulevad. Pean täna vist netist väheke retsepte uurima, kuidagi ei taha jälle mingit lihakardult ja kardulasalatit teha. Aga söögist on vist parem mitte rääkida, sest seal inglismannide maal on ju söögid igavad? Aga kui as, Mannu, päris terveks saad, siis luba endale mõni minced pie või miskit venna sünna puhul! Onju!
Palju palju tervist! Ja söö kõvasti puuvilju pärast, et taastuksid!!!!

Head punase koera aastat!!

2006-01-29T22:33:00.000-08:00

Ei jõudnud me muidugi sinna kontserdile ega ka mitte koerterongkäigule, mis korraldati koera aasta alguse puhul :( Ma kuulsin raadiost küll, et on niisugune rongkäik, aga kella ei kuulnud, isegi otsisin reedel internetist, et mis kell, aga seal polnd kirjas ja kui Ülle meile kella ühe paiku eile külla tuli, siis ütles, et kell 12 oligi rongkäik:( Nädalivahe läheb ikka nii ruttu, et ei jõua igale poole, kuhu tahaks. Käisime isaga eile hoopis kunstimuuseumis, seal oli vabbe, Triigi , Starkopfi näitus, mis oli käinud Tshehhis Cesky Krumlovis!! :) ja siis püsinäitus. MInule muidugi ei ütle nende teosed suurt miskit, mõni üksi asi meeldib ( näiteks see Triigi söjoonistus Juhan Liivist, mis igal pool õpikuteski on, aga see on ikka väga huvitav, Liivil on niisugune hullupilk seal minu meelest. ) Aga mulle meeldisid igast muud asjad nagu Ülo Soosteri Valge muna või vaade aknast merele. Enne kui Anna bussi peale läks, käisime veel poest läbi, ostsime talle ka rulood ära ja kuna pood pandi nii ruttu kinni, siis sõime mäkis pirukat, et aega parajaks teha.
Kui Anna oli bussi peale viidud, viisime poisi koju raamatut lugema ( tal kohustuslik raama kolmapäevaks vaja läbi saada), ise läksime LÕunakeskusesse. Mina käisin kiirjuuksuris ( isa käis päeval juuksuris), isa vaatas asju ja käis poisi sünnakutsete jaoks paberit ostmas. Õhtul tegid poisiga kutseid arvutis. Pidu poistega on laupäeval bowlingus.
Laupäev läks meil aga võistluste tähe all. Poisil olid Lähtel tlna poistega võistlused. Lõi ise ka ühe värava ja nad võitsid turniiri. tammekat võitsid kohe 4:1. Tlna poisid olid kohe kahe võistkonnaga ja teine võistkond sai IV koha, mis on ka väga tubli. Nii et poisid olid rõõmsad ja meie oma muidugi eriti, kuna nägi vanu sõpru.
Anna harjutas kodus ja isa oli hommikupoole tööle, mina ajasin tlna emadega juttu. Ilm oli üle hulga aja päikseline ja õhtune saun pani kena punkti päevale.
Reedene päev on juba liiga kaugel, et sellest suurt miskit mäletada :)
Vai jummel, peaaegu oleksin unustanud koera suurpahandusest rääkida! Ta sõi mu keeksivormi ära!!!!!!!!!!!!!!! Täielik katastroof! Tegin reedel Anna palvel keeksi, pesin ilusti vormi ära ja panin teiste asjade peale restile kuivama, aga ilmselt oli see sealt laupäeva päeval maha kukkunud, muud seletust ei ole, sest päeval, kui olime võistlustel, helistas Anna, et avastas selle koera kuudist ja üks külg on jummalast ära näritud! Nii et keeksiaeg on lõppenud :(:(:( Sest mingi muu vormiga mulle keeksi küpsetada ei meeldi, aga see vorm on läinud sigakalliks seal Tupperwares.

ei midagi eeeeeeerilist..........

2006-01-27T01:46:00.000-08:00

See SingerVingeri laul sobib suurepäraselt selle nädala iseloomustamiseks. No üks täiesti igav ja tavaline nädal. Esmaspäeval oli ilm juba vähe pehmem ja peksin poisi kooli. Sain muidugi tema käest pärast kõvasti noomida, sest neid oli koolis ainult 10, kuigi külma oli vaid 22 kraadi. Kuna tal oli klaveritunde ära jäänud, siis jooksin päeval töölt ära ja viisin ta vähemalt sinna, et ei külmetaks. Aga kuskil ta ilmselt siiski külmetas, sest eilseks oli jälle hääl läinud :(
Teisipäeva oli meil siis jälle trennipäev, kun tööl on endiselt jahe, siis küll on ikka mõnus enne trenni saunast läbi hüpata ja kondid soojaks lasta :)
Õhtuti sain nädali algul veel natuke Anna salli heegeldada, aga siis sai lõng otsa ja seda pole siiamaale!!! Küll ma olin nördinud! Lubati, et sel nädalal tuleb, nüüd öeldi, et jääb ikka järgmisse kuusse, kurinahk küll!!!!
Päevad on nii neetult sarnased, et seda, mida ma kolmaba tegin ei mäletagi enam :( Aga eile läksin koju ja mõtsin head süüa teha. Tegin pizzat ja üle saja aasta kaneelirulle, päris head said. Vaata, et sa meelde tuletad, teen, kui koju tuled!
Ilm käib meil ikka tõesti äärest äärde, kui esmaspäeval oli veel 22 kraadi külma, siis täna on juba mingi 0 ja sajab, praegu tundub see veel lumi olevat, aga maa muutub tõeliseks lögaks, nii et kui eelmisel esmaspäeval ei saanud poiss uisutada külma pärast, siis järgmisel ei saa vist sooja pärast.
Aga eks sa tead seda isegi, kuda see siin käib.
HOmme on poisil jälle võistlus, seekord Tln poistega. Tahab kangesti tlna poisse oma sünnipäevale kutsuda, ma üritasin küll rääkida, et kui nad sel nädalavahetusel on juba siin võistlustel ega nad siis järgmisel jälle tulla ei saa, aga eks tal on raske mõista, et kuidas tema sinna saab, aga nemad siia mitte :(
Eks peab siis temaga rääkima, mis muud .
nii et siis ei midagi eeeeeeeerilist......

No ei ole normaaaaaalne!!!!

2006-01-22T22:19:00.000-08:00

See nimelt, et juba teist hommikut kui tööle tulen, näitab kraadiklaas tööl +6,2 kraadi!!!!
Kurinahk, halvab mitte ainult sõrmed vaid ka viimse mõttekribala :(
Kui elektriradikas paar tundi töötab, siis saab siin juba mantli ära võtta, aga mis siis niikaua tehtanekse!!!
Eile oli niisugune kena vaikne pühapäev , hommikul vaatasin siis Tätte saate ära, see oli päris armas, Raag tegi. Pärast käisime isaga poes ja Hiinakas suppi söömas. Koristasin natuke ja siis läksin poisi võistlusi vaatama. Ega seal miskit suurt vaadata ei olnud, kahjuks kaotasid nad kõik mängud, aga õnneks poiss lõi vähemalt viimases mängus auvärava ning tema tuju ei olnudki kõige halvem. Läksime siis kiirelt mäkist läbi, ostsime talle eine ja kihutasime koju, panime seal asjad valmis ja varsti tulid Sopled sauna. Igavesti mõnus oli nendega üle hulga aja saunatada ja lobiseda. Tegime koos kana ahjus ja mõnulesime niisama. Aga Marta käitus kui viimane pätt!
Just enne rääkisin saunas Pillele, et asju ei tohi kuskile peale jätta, kohe Marta viib omale pessa, meie ajasime köögis juttu, poiss tuli saunast ja küsis, et kelle hambahari on Marta hambus!!!! Pillel olid need otsapidi kotist väljas olnud ja see oli juba Marta naudis! :) aga Jaani oma oli päris kadunud ja muidugi leidsime selle äranäritud köndi Marta pesast. Ja seegi pole veel kõik ( nagu ütleks ostukanal) koristasin marta haisva lehe enne just ära, aga uue unustasin panna ja loomulikult tegi ta oma loigu keset koridori ja loomulikult astus Jaan oma puhaste sokkidega selle loigu sisse!!! Ja loomulikult leidis Jaan, et naised on kõiges süüdi, sest Pille jättis hambaharjad ripakile, mina jätsin lehe panemata, nii et Marta oli igatahes puhas poiss ( või tüdruk ikka)
Täna on siis jälle tavaline päev, külma oli hommikul mingi 22 kraadi külma, nii et poiss läks kooli ja peab ka muusikakooli minema, nii et pühad läbi. HOmseks lubas saartele juba 2 kraadi külma, nii et ikka äärmusest äärmusesse.
Ilust talve!

pühaba

2006-01-21T23:19:00.000-08:00

Hommikust! Praegast on pühaba hommi ja kell pole veel suurt miskit, a ma olen üksi kodus ja otsustasin kirjutada. Poiss läks võistlustele ja isa teda viima, Anna jälle bussi peale, sest tal juba lõunal kontsert oma kooli kooriga Estonias, seal mingi aastaauhindade kättejagamine. Mina saatsin nad kõik ära ja mõtsin koristada, aga siis jälle mõtsin ringi. Ootan tätte tähelaeva ja panen hoopis viimaste päevade kohta miskit kirja.
Viimasel ajal on mul arvutile ligipääs puudunud. Neljapäeval oli selle üle päris hea meel, nagu maastleitud päev, sest tööl olid arvutid vussis ja üks mees parandas neid. Poisil oli külmapüha, nii et olime terve päeva kodus. reedel läksime tööle, aga arvutid polnud ikka veel korras. Pakkisime siis kaupu ja tegelesime muidu igast jamaga, aga põhiliselt molutasime. Mul oli kabinetis hommikul 6 kraadi sooja!!! Meid ei olnud eelmisel päeval olnud, eks ilmselt oli vähem köetud ja ilm oli ka jube külm, no igatahes see halvas ka igasuguse tehatahtmise. Panime kohe ukse kinni, müügisekretäri kutsusin ka oma tuppa ja siis radika kuumama, igatahes lõunaks olime juba 21 kraadi kätte saanud. Poiss vedeles endiselt kodus. Ega reedel suurt miskit polndki, Anna tuli ja poes käisin, aga põhiliselt selle külma ilmaga oled ainult toas ja teed endale sooja. Laupäeval käis poiss klaveris, polnud ju tükk aega külma pärast minna saanud, aga siis saime ta viia ja tuua. Tund läks pekki nagu poiss ütles. Ta väitis mulle küll kogu aeg, et harjutas päeval, aga ju siis ikka vähe, õpetaja ei olnud rahul ja mingid rütmid olid veel valesti ka. Annaga käisime poes ja ostsime talle sooja kampsuni ning siis olime jälle kodus soojas :) Kütsime õhtul sauna ja olime niisama. Õhtul vaatasime veel mingi komöödiat Maybe baby, millest arvasin, et kindlasti jube jama, aga isegi päris naljakas oli. Mingi filmitegija oli pandud väga naljakat inglise aktsent rääkima ja ta oli üldse üks värvikas kuju, nii et õhtuks just paras film.
aga Annal kolmnurksest rätikust on mul päris palju valmis, päris meeldib mulle see heegeldamine, ainult keegi kurinahk oli kõik viimased 16!!!! tokki seda lõnga ära ostnud poest, nii et nüüd pean ootama, kuni järgmisel nädalal juurde tuuakse :(
Täna on siis niisugune plaan, et käime kordamööda poisi võistlust vaatamas, õhtupoole lähen mina, sest isa tuleb siis sauna kütma, Sopled tuelvad sauna, mõtle, neil külmus majas vesi ära. Kogu vesi, algul teisel, siis esimesel korrusel. Helistasi reedel õhtul, et millal me peseme, nad tahaks ka:) aga läksid eile Siimu lennukile viima ja ei saand eile tulla. Mõtsime, et võime ju kaks päeva järjest ka sauna teha, sest Anna tahtis eile pead värvida ja sauna minna, aga poisil on jälle täna peale võistlust vaja minna pesema.
No nii palju siis praeguseks, lähen telekat vaatama ja kohmi jooma. Ole musi!!!!

väljas talv ja tore jää, uisutada ülihääää.....

2006-01-17T23:56:00.000-08:00

Vat nüüd on nii, et seda, mis meil praegu sünnib, ei kujuta te ( ei Maria ega Anna) ettegi!!! Eile hommikust peale raadio räägib, et kui teie autol on vana aku ja kui teie tervis on vilets, siis ärge külma ilmaga välja minge! Agluses tegi see päris nalja, sest hoiatus, et ilm läheb külmemaks lõppes sellega, et õhtuks langeb temeratuur Tallinnas 12 miinuskraadini:) aga täna hommikul nii naljakas enam ei olnud. 20 kraadi oli akna taga, koer tegi kõik hädad jooksu pealt ja kippus tuppa tagasi. Ja hommikul ütles uuesti, et temperatuur langeb. Õhtuks lubab -29!!! Kuressaares oli muidugi tänagi ainult 7 külma ja Inglismaal on +11 nagu eile vaatasime :) Tegelikult on muidugi jube ilus ilm, üle hulga aja päike paistab ja igal pool läigib jää ja lumi, aga kõike seda on kena ainult läbi akna vaadata, sest väljas on lisaks külmale veel tuul ja niiskus. Igatahes niisugust asja pole ammu olnud. Poisile otsisin täna paksud vatid selga, et kooliteel külm ära ei võtaks, kui tõesti tuleb homme 29, siis tal tuleb ilmselt külmapüha, juba praegu ütles raadiost, et juba on 22 kraadi ja eile luges Viplala kõik ette, mis kraadidega lapsed ei pea kooli minema. Poisi puhul on see -24, nii et ilmselt ei saada teda täna ka muusikakooli. Ikkagi üle poole tunni peab ta sinna jala vantsima. No igati inglaslik blogi sai kirjutatud, puhtalt ilmast :) :)
aga sinu blogid, Maria olid niiiiiiiiiiii vaffad, tõesti mõnus oli lugeda, sulg sul jookseb mõnusalt!
Muidu on meil nagu ikka, eile käisime poisiga trennis ja olin õhtuks nii väsinud, et ainult natuke jõudsin heegeldada ja jäin juba kell 11 teleka ette magama :( Poiss plaanib ka juba mitu päeva kell 8 magama minna, aga küll on koolitööd, küll muud asjatamist, nii et siiani pole veel jõudnud, aga ehk täna!
Eile sai mul totaalselt kõrini (Linna)teatrita olemisest ja otsekohe bronnisin endale piletid 23. veebruariks linnateatrisse, see on neljapäev ja järgmine päev ju vabariigi aastapäev, nii et tulen bussiga öösi tagasi. Anneli oli ka nõus tulema, Made hakkas ka kampa, paar piletit on veel saadaval. Lähen vaatama "Naeruta paika" , jälle Iiri värk:) Terjega rääkisime ka ja kuna nemad seekord ei saa, siis mõtlesime, et peaks märtsis uuesti üritust kordama mõne muu etendusega. Imelikul kombel oli Annal vist sama tuju tulnud, õhtul helistas mulle ja ütles, et ta tahab nüüd teatris käima hakata. 28. jaanuaril tahab Alice'iga silda vaatama minna. Aga kahjuks ei saanud pileteid, eks peab mõne muu päeva välja mõtlema. Siis vaatsin veel Folgi lehelt, etGarmarna Rootsist tuleb Tartusse, sinna ka vaja minna, aitab kodus istumisest!
Mis aga sinu blogide lugemisse puutub, siis tean mina veel vähemalt üht inimest, kes neid kui mitte kõiki, siis enamusi sagedasti loeb. Annelil on see kujunenud pärastlõunase kohvipausi lektüüriks. Kusjuures, ta ei loe ainult sinu omi, ta loeb minu omi ka!!! Nii et jõudu grafomaanid, et Annelil ikka kohvi kõrvale midagi lugeda oleks! Olgu Anneli siinkohal tervitatud!!! :)
Aga nüüd lähen akna taha autot soojendama, sest minu oma läks küll kenasti käima, kuna oli garaazhis, aga töökaaslase oma ei läinud kohe mitte ja kui meite vaene Laadake peab siin akna taga terve päev seisma, siis pole kindel, et ta õhtul meid koju viia tahab.

aruanne :)

2006-01-16T02:21:00.000-08:00

jälle nädalivahe läbi nigut niuhti :( Isegi kui mitte midagi erilist ette ei võta, ikka läheb kuidagi kiiresti. Sain reedel küll varakult õhtale, aga polnd abi sellestki. Tegelt oli lugu nii, et mul hakkas reedel hirmsasti pea valutama, lootsin küll, et ehk läheb üle, aga kui kella kolme paiku süda ka pahaks läks, siis ütsin, et nüüd pean küll ära minema. Läksin koju, võtsin rohtu ja kobisin voodisse. Ise veel mõtsin, et kas niisugune peavalu üldse laseb magama jääda, aga olin jäänd küll ja ärkasin täpselt tunni aja pärast nagu teine inime. Küll oli ikke hea tunne, tegin silmad lahti hästi ettevaatlikult ja mõtlesin hoolikalt, et ei tea kuda on ja avastasin, et polegi valu :)
aga ega miskit erilist me reedel ette ei võtnudki. Tegin süüa ja mõnulesime, et ei pea kuskile minema. Reedel vaatasime teleteatrit "Rongid siin enam ei......". Viljandi oma. Miskit erilist ei olnd, aga kõlbas ka, üritasin selle ajal Anna salli kududa, aga lõpuks harutasin kõik üles, sest arvasin, et peaks seda hoopis heegeldama, tuleks hõredam ja ilusam.
Laupäeval käisime isaga turul :) Isa arvas, et peaks kohe ikka vara ärkama ja turule minema, aga ma laitsin selle mõtte maha, jõuab hiljem ka :) Võtsime siis ikka korvi ja ostsime maasinki ja kala ja õunu ja no igast värkisid. Naersime veel, et ei meie pole ikka mingid korralikud turulkäijad, meie kõrval üks meievanune mees tundis ikka kohe suurt mõnu turulkäigust, suhtles müüjaga usinasti, et " no Malle, kust su tomatid pärit on ja kas ikka laubase päeva puhul allahindlust ei saa "jne jne :)
Pärast seda kukkusime süüa tegema. Mina tegin Türgi kokaraamatust kalapalle ja papi tegi neid kneedleid ( mäletad seda keedetud saia :) mida tshehhis sõime, meil oli üks pakk veel järgi selle jahu) See söök oli vist mõeldud kogu külale, sest tegin pool portsu, aga me saame isaga neid veel nädal aega süüa :) Anna ja Jannu muidugi neid ei söönud :(
Pärast käisime meid veel Diili lülitamas ja kaupsis, kust ostsin endale kudumis-heegeldamis ajakirja ja heegelnõela. Plaanin Annale seda salli ikka heegeldada.
Õhtul käisime muidugi saunas ka ja tegime küüslaugusaiu. Ja vaatasime Mikiveri mälestuseks näidatavat "Kolme õde". Vana etendus, aastast 82, aga väga mõnus oli. Ja ma isegi mäletasin sellest ühtteist. Tegelt oli seda kurb vaadata, noorus tuli meele ! ( :)), kui sai palju teatris käidud ja mis vahvad näitlejad meil siis veel alles olid!!!! Mikiver, Üksküla, viiding!!!!!, Reek!!!!, Mering, Sööt, Ever. Suur jagu neid võimsaid tegijaid juba läind:( Aga õnn, et meil veel niisugused salvestused alles on!!
Pühapäeval molutasime poole päevani ( või kauemgi pidzhaamades), Anna ja poiss mängisid arvutiga ja harjutasid, mina koristasin ja tegin süüa ( põhiliselt soojendasin vanu sööke), aga kohupiimakooki tegin ikka ka. Kella 6ks viisime Anna bussi peale :( Ise käisime poest läbi ja läksime Aurasse. Isa ja poiss lobistasid liugu lasta ja ujuda, mina käisin vesiaeroobikas. Väga mõnus oli! Täna on kohe mõned kohad jälle kanged:)
Kui poiss magama läks, hakkas isa Matrixit vaatama ja mina heegeldama. Kohe kahju oli heegeldamist pooleli jätta, kui kell sai 12, sest mustrit heegeldada on päris mõnus, olin selle juba unustanud. Ja eks vahepeal läks seepärast sassi ka ja sain harutada :) Nüüd juba ootan, et tuleks õhtu, saaks koju heegeldama :)
samas oli hommikul ka kogunenud, nii et päev on seni päris kiirelt möödunud.
Ah jaa, see vahepealne sula on meil suure jao lumest muutnud jääks, aga nüüd tuleb külm, eile oli tiba külmem, aga selleks nädalaks lubab isegi kuni 20 kraadi, nii et pole kartagi, et poisi uisutunnid hakkavad ära jääma. Küsisin täna Triinult ( võtsime ta kooli minnes auto peale), kas keskkool ka uisutab, aga ta ütles, et kahjuks mitte, peavad ise õhtuti käima, kui tahavad, aga tunnis ei uisuta. Ta on ka muideks reaalklassis! Küsis kuda teil läheb, eks ma siis nati rääkisin.
vat nii! Ilusat nädalat siis!

tali

2006-01-11T23:03:00.000-08:00

tegelt mulle ikka tali päris meeldib, lumi on vahva ja jää ka ( muidugi mitte tänavatel). Õnneks on meil Tartus veel normaalne talv, Tlns on vist asi päris käest ära läinud, rääkisin eile Anuga, selgub, et seal sajab juba mitmendat päeva vihma ja see vähenegi lumi on täielikuks lögaks muutunud. aga meie käisime eile uisutamas, meil on ka sula, aga mitte totaalne, öö jooksul külmetab ikka ära ( vähemalt seni). Isal oli eile töökaaslastega ( ehk siis peo ettevalmistamise grupiga) uisutamine Tammekal. Käisin ka, kutsusin poissigi kaasa, aga temal oli
muidugi vaja hoopis arvutiga mängida. Igatahes oli väga mõnus, isa võttis termosega hõõgveini ka kaasa, nii et tiirutasime ja vahepeal soojendasime ennast. Tammekal on õhtuti ikka nii palju rahvast, et jube. Igasugu gümnasiste ja väiksemaidki tegelasi, mängivad seal mingeid mänge ja puha, väga vahva. Pärast uisutamist tahtsin mina koju minna, neil olid Rasputinis kohad kinni pandud, aga Terje hakkas mind veenma, et ma kaasa läheksin. Punnisin küll vastu, aga ta tahtis ise Jan Erikule helistada ja ei jätnud enne järele, kui ütsin, et OK, käin kodus, räägin poisiga ja vahetan püksid ning tulen. No ja läksingi, ega poisile see muidugi ei meeldinud, just eriti see, et me tema magamaminekuks tagasi ei jõudnud, no aga õnneks paljude helistamiste peale oli ikka magama jäänud, kui me peale poolt 11 koju jõudsime. Kuna mul polnud plaani nendega kaasa minna, siis olin kodus kõhu täis söönud, nii et söömine seal Rasputinisoli täiesti liiast. Ma võtsin küll salati , mitte prae, aga sõrnikud ka, nii et õhtul oli ikka väga raske olla. Isa tellis karbonaadi ja see oli jube hea, maitsesin tema juurest natuke. Hiiglaslik lihatükk oli kaetud mingi naljaka muna-juustu hüübega, millel oli mädarõika ja muude maitseainete maitse. Enamus sõid pelmeene ja pliine ja olid väga rahul.
Aga rahul ei saa olla sellega, et Anna ei saa ikkagi reedel koju tulla :( Tal hakkavad jälle Kõrvitsa kooriga proovid, kuna nad on sügiseks Hispaaniasse kutsutud!!! Raske ikka see artisti elu küll, vaevalt saad ühed "jamad" ( :)) kaelast ära, kui juba uued ootamas. No tegelt on mul muidugi aint hea meel, et lapsed palju reisida saavad ja ilma näevad. Praegu ei tea veel, mis see maksma läheb, aga neil tuleb saada sinna ja tagasi, muu eest pidi hoolitsetama.
Eile rääkis Anu veel, et poistega tahetakse suvel Slovakkiasse võistlustele sõita, aga need on alles veel nii toored plaanid, et poisile ei saa sellest veel rääkida. Praeguste plaanide kohaselt peaks välja sõidetama 29. juuni ( võistlused on 1-4 juuli), paljud vanemad mõtlevad pärast sinna puhkama jääda. Eks peab vaatama, kuidas meie plaanidega see hakkab. Minul muidugi hakkas kohe mõte tööle, kuidas siis ühist puhkust veeta, kontrollisin juba järele, kas Inglismaalt kuidagi Slovakkiasse saab ja vist isegi saab, Lutonist. aga need kõik alles mõtted, eks suve lähenedes peab mõtlema sellele. Eile kui Anuga suvest rääkisin, tundsin, et tahan kohe suve, aga õhtul kui uisutasin, leidsin , et talv on ikka ka mõnus :) Nii need tujud käivad :)
Aga Mariale olen ikka väga kade!!! Salisbury pole käind põrmugi ja dada arti ega literature't pole ka teind :(Aga hea seegi, et Maria vahendusel sellest natukegi osa saab.
Ah jaa, Pillel on Siim pruudiga kodus ja vaene Pille vehib head süüa teha ja kallite külaliste aega sisustada. Aga ta oli nii hädas, et kõik viskavad tema üle nalja, aga tema saab ainult aru ja vastu vaielda ja norida ei saa ( tema inglise keel seda ei võimalda, ta oskab saksa keelt) ja peale sügisest saksamaal käiku saan ma temast suurepäraselt aru, sest tundsin ennast ise ka Saksamaal kui mingi retarded person, kes enda väljendamisega kuidagi hakkama ei saa :)
Aga soovitasin Pillel ruttu keelt õppima hakata, muidu ei saa äkki lapselastega ka rääkida, siis läheb jamaks :)

ongi läbi :(

2006-01-09T22:46:00.000-08:00

Pähh ja ongi läbi, jõulud ja uus aasta ja vaheajad :( Oh kuda mulle ei meeldi, kui mingid asjad saavad läbi. Viskad kuuse välja ( isegi kui ise ei viska ja sinu eest visatakse ! :)) ja kurbtus tuleb sisse. Aga olgu, ei hakka siin kurvastama midagi. Tuleb katsuda jälle ära harjuda, koer-töö-kodu-poiss ja nii nädala lõpuni. Aga kurvastamata ka ei saa, Mikk Mikiver on meie juurest ära läinud, selgus eile õhtul :( Enne Unt, nüüd tema, meil ei jäägi enam lavastajaid varsti :( :(
Mõni üksik noorem ainult.
Nääd, ikka tulevad aint kurvad asjad meelde.
Ometi on nii palju rõõmu olnud viimasel ajal, vanad tuttavad kõik üle vaadatud ja nendega jutud aetud, aga minu jutud ei saa vist küll iial aetud :), nüüd tahaks juba kõik uuesti näha, et ilusat sedaaastat soovida, sest kohtumised jäävad ju põhiliselt eelmisse aastasse :)
Tegelt polegi palju rääkida, eilne päev läks kiirelt ja tavaliselt, peale tööd viisin poisi trenni, ise käisin poes, pärast tegin süüa ja kontrollisin poisi õppimist. Õhtul vaatasime veel mingit dokfilmi lennuõnnetustest ja see ei olnud väga tark plaan, õnneks oli Maria siis juba küll kohal, aga film rääkis väga paljudest õnnetustest, mis on juhtunud lihtsalt inimeste eksimuste tagajärjel a la lennuki pesemiseks kaeti kõik andurid mingite kleepsudega, et nad ei märguks, need unustati ära võtta ja piloodid ei saanud lennukit juhtida, sest kõrgus, kiirus jm andurid näitasid mingit jama ja lennuk lendas suure hooga lennuväljal vastu maad! Inglismaal on mingi näitetükk tehtud, mille tekst on tervenisti lennuki mustadelt kastidelt maha kirjutatud, näitas sellest etendusest juppe. See oli ikka väga, väga karm, liiga karm minu jaoks :(
No pagan, pean blogimise praeguseks lõpetama, kõik katsed kirjutada midagi rõõmsamat, jookseva liiva :) Eks kirjutan mingil muul ajal!

Maria tuleb juba sel nädalal, nännänäää....

2005-12-11T22:21:00.000-08:00

Neljaba oli siis kliinikumi pidu. eks ta muidu nagu niisuguse suure asutuse pidu ikke, maadamitel suengud peas ja kleidid maani. Ei miskit erilist, aga kuna naistekliiniku koor laulis, siis oli vähe põnevam. Läksime isaga väga vara kohale ning avastasime, et seal ruumis, kus esinemine toimuma pidi, polnud klaverit! Kiire orgunn ja baarmänid lohistasid klaveri ikka teisest ruumist ´kohale. Pidu toimus Atlantises ja ses mõttes oli muidugi veider, et alguse sai ta sealt ööklubi poole pealt. Veider seepärast, et ega seal suminas suurt ei kuulnud bossi avakõnet ega miskit, söögi ja üllatus olid üleval konverentsisaalis. Üllatuseks oligi koor, aga selgus, et jutt oli juba maarjamõisas kaks nädalat käinud, kuda naistekliiniku koor on üllatuseks:) Nii et vat missugune üllatus, et oligi! Kuni teised endale sööki võtsid, istusin mina ja närveerisin koos kooriga. esinemine tuli neil igatahes hästi välja, paremini kui proovis ja autasuks said nad 1000,- tsheki, mis kehtis samal päeval baaris. See kulus neil igatahes väga ära, sest söök oli nende esinemise ajal otsa saanud, aga nii sai vähemalt igaüks oma maitse järgi mingi hää napsu valida. Kusjuures välja tuli väga täpselt, igaühele jook ja arve 1006,- raha :) Siis ajasime vähe juttu ja lõime diskori keerutatud muusika järgi tantsu ( te oleks pidanud seda diskorit nägema!!!!!! ma arvan, et umbes 30 või 40 aastat tagasi võis tema välimus isegi diskorit meenutada :) aga no eks muusika oli siis ka ikke Orumets või siis Mati )või muud niisugust. All saalis mängis Karla ( Madise oma), aga kui meie all jõudsime, siis oli parasjagu vaheaeg, ning mängiti 80ndate muusikat. No mis te arvate, kas naistekliiniku koor ( mis koosnes seekord meie isast ja ca 10st naisest, sest Naatan oli ära Tallinnas) läks suures jaos kõik sinna kambaga kargama ?? :) Õige, muidugi läks! No ja varsti tuli karla tagasi, siis kargasime tema saatel ka natuke ning peale 11 asutasime kodupoole. Meil oli ju poiss üksi kodus, aga ega seal poleks rohkem miskit teha olnud ka. Poisiga olime 10 paiku rääkinud, et varsti tuleme, süda vähe valutas, et äkki alles ootab, aga õnneks oli ilusti magama jäänud, nii et kõik oli hästi.
Reede oli päris tavaline. Ainult Ülle käis üle hulga aja külas. Oli aga ainult tunnikese, nii et väheke saime lobiseda ja siis ta läks.Poiss mängis kodus arvutit õhtul, meie käisime poes isaga, otsisime riideid ja Viru Katile kingitust. Riideid ei saand, kingituse aga küll. Laupäeval sõitsime siis raplasse. Hommikupoole käisime veel kaltsukas karnevali jaoks riideid otsimas, midagi isegi saime. Korra käisime veel annelinnas mingis poes, ma sain isegi jope sealt ja juba oligi kiire, sest olime kella 15ks kutsutud. Jõudsime tiba hiljem, sest metsavahetee oli täiesti jääs. Nende vanaisa on maamaja nii vahvaks ehitanud: suured avarad ruumid, suur ahi. Saun oli küll veel kahjuks pooleli, aga ega sellest suurt puudust polnudki. Käisime peale sööki ka väiksel matkal nende rabas, poisid lasid tiigi peal liugu. Kati õetütre ja poistega sai Jannu mängida küll lauamänge, küll peitust, nii et oli vahva. Meie ajasime niisama loba. Õnneks oli Ülle lubanud Martaga kella 4-5 paiku jalutamas käia ja talle süüa anda, nii et koera pärast ei olnud meil ka muret. Kella 8 paiku tormasime veel vanama-vanasa juurest läbi, võtsime sealt ka veel mõned hilbud karnevali jaoks ning siis kihutasime kodu poole. Kella 23 paiku jõudsimegi koju, poiss oli muidugi magama jäänud, tarisime ta voodisse ja siis käisime veel korraks poes. Oli see ostuöö, jube möll nagu eelmisel korral, kui käisime. Autosid polnud kuskile parkida ja rahvast murdu. aga need hinnad polnud üldse nii soodsad, kui eelmisel korral. Kappasime poe läbi, ostsime vajalikud toiduained ära ja koju.
Eile oli väga vaikne ja rahulik päev. Koristasin natuke, poiss harjutas, käisime päeval saunas, sest õhtul oli isal koorproov ja lindistus ning poisil kontsert Salemi kirikus. Käisin siis kontserdil ka, õhtul olime lihtsalt kodus ja vahtisime telekat. Koeraga käisin ka väljas, aga kuna ilm oli nii jubedaks läinud, siis kaua olla ei tahtnudki. Meil nimelt sulas eile kõik lumi ära ja hakkas vihma sadama, niigune jube pori on igal poole, ÜÄK!!!! Laupäeva hommik oli nii ilus, külm, karge, päikseline ja kui siis ära keeras........... Vuih! Ja poiss läheb täna jõulumaale!:(
Annal pidi kõik kenasti minema, ta on mõned sõnumid saatnud ja eile oli Mirjamilt kõigile lastevanematele võike aruanne. Kuidas nad Frankfurdi lennujaamas olid kontserdi korraldanud, kuna lennuk jäi 2 tundi väljumisega hiljaks ja neil polnud targemat teha. Konkursi esimene voor oli kenasti läinud, aga muidugi ei tea nad veel zhurii arvamust. Eks siis sel nädalal peaks seda ka teada saama, mida need pilukesed euroopalikust laulmisest arvavad :)

jummeljummel

2005-12-08T01:37:00.000-08:00

no vat ei saa kurta igavuse üle või selle üle, et miskit teha ei ole! Hakkasin siis kirja panema, et mis või kus ja kalender tahtis täis saada. Täna on siis esimene jõulupidu. Naistekliiniku peo peaproov nagu ütles isa, sest nende segakoor astub tänasel Kliinikumi peol üles. Laupäeval oleme Raplasse Viru Katrini sünnale kutsutud ( ei tea kuhu küll koer panna, et ta meie majale pöördumatut kahju ei teeks selle õhtu ja ööga :(), Pühapäeval on poisil Salemi kirikus esinemine ( hoidke kõik pöialt, et ikka hääl tagasi tuleks). 12.l sõidab poiss Jõulumaale klassiga, 14.detsembril on isal bowlingu üritus, 15. poisil jõulupidu ja tuleb Maria!!!!! ning Schuta tuleb meile. 16l on naistekliiniku pidu ja 17l murude juures üritus. 18l on poisil jalkaaasta lõpetamine Tallinnas ja õhtul peaks ta sõitma Lätti võistlustele!!! ( täna helistas Anu ja küsis, kas ma ikka olen avastanud, et poiss on pandud nimekirja tallinna võistkonnaga, ma muidugi veel ei olnud). 20l tuleb Anna tagasi ja poiss Lätist ja isal on RAMi kontsert ( jälle kellegagi jõulude raames muidugi). 21l on Jan Erikul Jaani kirikus kontsert ( kui tal muidugi häält veel peale Lätit on!! kardan hirmsasti, et ta ei oska ennast piisavalt hoida) , 22l Jan Erikul Anne Selveris esinemine ja minul vist firmaga Lätti sõit. No ja kui 23l tunnistused kätte antakse, siis vist tuleb Jõul ( aga ei või iial kindel olla, sest neid jõule ei või iial teada). ja puhkus!!!!!!!! Nii et see, et 26 on Raplas vanasa sünna ja 30l on tüdrukud Tallinnas teatris, tundub lausa köömes selle kõrval, mis enne jõule tuleb veel läbida :):)
Seoses kõige sellega on plaan niisugune: Maria võtavad lennuki pealt vastu vanavanemad ja panevad bussi peale, mina ootan kodus ja lähen kell 3 bussi vastu. Järgmisel päeval tööle ei lähe ( võtan vaba päeva, mul on veel üks saada). Pühapäeval saadame poisi teiste Tartu poiste ja bussiga Tallinnasse, Anu pakkus , et võtab ta niikauaks enda juurde, kui õhtul sõiduks läheb. Teisipäeval võtan vaba päeva ( seekord ette puhkuse arvelt) või pool ja sõidame koos Mariaga Annale ja poisile vastu ning siis toon Anna asjad ja poisi ära. 23l peaksid siis Anna ja Maria bussiga tartusse järele tulema. Plaani miinus on aga see, et Mariat siis 9l viima minna ei saa, sest enam ei ole kuskilt mingeid vabu päevi jäämas. aga samas peaks see minek lihtne olema, sest bussiga peaks otse lennujaama saama. No mis kostate?

siga koera nahas :(

2005-12-06T23:31:00.000-08:00

Marta on ikka väga pätt. Tal ilmselt ei kulu enam päeval eriti palju aega magamisele ning ta on otsustanud lollusi teha:( Pühapäeval kui käisime Viljandis võistlustel, oli palju üksi ja kui me koju jõudsime oli koridor ikka päris jube. Ta oli jalatsikapi lahti koukinud ja minu ja Anna suusasaapad vedelesid laiali, mul pidi süda seisma jääma, aga õnneks nägin, et ta oli need ainult välja koukinud, aga mitte ära närinud. Selle vana külmkapi pealt aga näppab ta pidevalt kas isa või Lauri mütsi ja kindad ja nätsutab neid, kuis jaksab. Aru mai saa, kuidas ta sinna ulatab, aga näe, ulatab. No ja muidugi see koridori sein!!! Meil ei olnud veel plaanis remonti teha koridoris, aga see näeb ikka päris jube välja. Enne oli seal väike auk tapeedis, aga nüüd on juba suur jagu tapeeti alla kisutud : Isa on igatahes päris kuri :(Laupäeval jälle vaja külla sõita ja nüüd ei teagi, mida koeraga teha, kaasa võtta ei saa, koju jätta on ka hirm. Ilmselt me ta ikka koju jätame, aga asjad tuleb nööriga lakke tõmmata. Seinaga on vist ilmselt ühel pool ja meie teisel pool, aga ma täna määrisin selle paksult prooviks sinepiga kokku. Meil oli hea värske sinep, kui teda sinna määrisin, siis Marta korraks nuusutas, aga rohkem ei tahtnud, aga vat kui sinet seal õhu käes ära lahtub, siis viimaks isegi maitseb talle. Eks õhtul ole näha. Selge on igatahes see, et suurde tuppa ta niipea ei saa, tuleb hoopis takistusriba tõhustada. Lauri rääkis ka eile, et Hõbekate taks oli neil terve suure toa tapeedi maha võtnud. Ühest nurgast oli lahti kraapinud ja siis kohe pool seina korraga puhtaks tõmmanud.
Uudiseid veel nii palju, et poiss on meil üsna hääletu :( :( Ilmselt sai Viljndis ikka külma seal mängude vahel, aga praegu on selleks nii ebasobiv aeg!. Tal on Elleri kooriga nii palju esinemisi siin kirikutes ja puha. Ravisin eile teda kõigega, millega oskasin, jalavann, aur, imemistableti, tee mee ja sidruniga. Isegi niisama suhkruga sidrunit sõi, see pidavat hea olema. Aga no ei saa tahtagi, et see hääl tal tagasi tuleks, kui koolis käskis muusikaõpetaja tal ikkagi hindele laulda!!!!!
Ma pidin kreepsu saama, kui seda kuulsin. Pärast oli veel takka kiitnud, et on jah sul hääl päris ära !!!! APPPPIIII! Igatahes kirjutasin täna päevikusse, et palun ta laulmisest vabastada, kui lauluõpetaja nii juhm on, et ise aru ei saa. Emakeeles oli küll õpetaja öelnud, et ära loe kõvasti ja aru saanud...........
Kuigi poiss eile trenni ei läinud, otsustasin mina ikka minna. Pidin ikka ennast lausa minema sundima, sest alguses ei olnud viitsit sugugi, aga pärast oli hea meel, et läksin, nagu ikka. Trenni tegi mingi minuvanune tädike, kes elab meie tänaval. Ma nägupidi tean teda ju juba üle 20 aasta ja kogu aeg on ta jätnud niisuguse vära kurja ja vihase inimese mulje. Ma polnud kordagi näinud, et tal rõõmus nägu peas oleks, aga vat eile küll oli. Välimus on ikka väga petlik, eile säras seal basseini ääres nagu juulikuu päike, kohe hea oli vaadata :)
Muud erilist nagu polnudki. Mirjami ema oli ka õhtul kirjutanud, et lapsed kihutasid Singapurist läbi ja olid kella 18 paiku kohale jõudnud ja ajavahe on +6. Karin oli nii lahke laps ja lubas Annal oma fotoka kaasa võtta, nii et õnneks näeme pärast pilte ka.
Kuule, Maria, kas see puding, mida sa teha plaanid, seisma ei pea? Äkest saadad mulle retsepti, kui see näiteks 2 nädalat seisma peab?

11 päeva Mariani ja 19 Annani :(:(:(

2005-12-04T22:59:00.000-08:00

Tahaks kangesti esmaspäevast bloogi alustada reipalt ja ilma esmaspäeva kirumata, aga no kuidagi ei saa ........:( Ja mis pagana reipust siin olla saabki, kuilapsed kõik ilma mööda laiali :(
Anna pole veel saanud ära sõitagi, aga ma juba ooooooootan teda kangesti tagasi ega kujuta ettegi kuda ma saan hakkama nii kõik need kaks ja natuke rohkemgi nädalat et temaga rääkida ei saa :(
Aga sinu Canterbury bloog oli väga armas, see parandas väheke tuju. tahtsin küsida, et sinu nimeteooria järgi peaks siis ka miskit meie nimedest välja võima lugeda. Et mina olen tagurpidi Eiak, kas siis rõhk on ei'l või hakkamisel :) Ja Anna? või Jan Erik?
Väheke siis meie elust ka: reedel oli meil tööl pool päeva elekter ära, absoluutekatastroofe, tuled hommikul, et teeks õige midagi, siis vahid ja ootad nagu tola :( Kui teada saime, et see jama kestab vähemalt 12ni, läksime lõunakeskusesse, töllasime seal. Reedel tuli mulle Anneli küll, söösime-joosime, ajasime juttu ja mängisime poisile taksojuhti. ta nimelt käis teatris ja siis tuli ta sinna viia ja pärast jälle ära tuua. aga õnneks jäi meil ikka aega ka piltide vaatamiseks ja lobisemiseks. Kui Annale vastu läksime, viisime Anneli ka koju.
Anna sai jälle koju tulla ainult natukeseks ja sedagi patuga pooleks, nädalavahetuseks olid veel proovid kokku lepitud. ma küll aru ei saa, mida imet nüüd siis veel nende viimaste päevadega selgeks õpetatakse, aga no see selleks. Õnneks oli Anna öelnud, et tema laupäeval küll proovi ei saa minna ja jäi ikka põhapäevani koju. Laupäeval ostsime siis veel puuduvaid asju, mina käisin juuksuris, lapsed garrit ( :)) vaatamas, õhtul tuli isa ka oma koosolekult tlnst, siis tegime veel sauna. Enne muidugist ikka küpsetasime ka, nagu ikka.
Pühapäeva hommikul kihutasin mina poisiga Viljandisse võistlustele, Anna aga tlnsse, isa läks tööle. Võistlustel läks poistel muidu päris hästi, nad mängisid üle hulga aja oma vanuseklassis ja suutsid kaks mängu võita ja mõnes kaotatud mängus mängisid päris hästi. See jalgpall on ikka selle poolest naljakas, et mängud on nii erinevad. Meie poisid näiteks kaotasid oma klubikaaslastele, e. poisi endistele trennikaaslastele 10:0, samas aga pidasid viigiga vastu kolmveerand ajast Kotkas juuniorile ( lõpuks jäi seis 2:0 meie kahjuks, aga väga kobalt tulid need väravad), kes aga hoopis võitis tlna poisid. samas meie kooli tlna teine võistkond kaotas meie poistele 6:0, aga samas suutsid tlna poisid võita jälle Jannu klassivenna võistkonda, kellele meie kaotasime. Nii et loogikat ei mingisugust, aga põnevust küllaga. Aga lõpuks täitus üks poisi unistus, ta sai oma meeskonnast parima mängija tiitli!! isa tuli ka peale tööd bussiga Viljandisse, nii et viimaseid mänge nägi tema ka.Pärast mängu läksime poest läbi, ostsime krõpsu ja kihutasime koju. Siis aitasin poisil veel mingit referaati teha netis ja oligi nädalivahe läbi. Oi kui ebaõiglane see ikka on, et nädalavahetus on niiiiiiiii lühike. vastupidi peaks ikka olema, 5 päeva kodus ja 2 tööl, no või siis äärmisel juhul 4 ja 3.
plaanidega on niimoodu, et pean isaga nõu, mis ta arvab sulle vastu tulemisest ( ma muidugi tean, mis ta arvab, aga ikkagi.....). Mõtlesin isegi vahepeal, et kuna mu tänane vaba päev vastu taevast lendas, et võtaks siis 16 vabaks, siis võiksin öösel ju sõita, pealegi on meil 16l isa jõulupidu ja seal on karneval, niie t ilmselt oleks veel viimaseid asju vaja teha. 17l on muideks plaan vehendisse minna, Retil on sünna. Kas tuled ka? ma muidugi uurin Pillelt, kas Märt tuleb, ta on ka kutsutud, Riks on ka, aga rohkem vist sinuvanuseid ei ole. 18l on poisil Tlns jalkaaasta lõpetamine, aga sinna vist saadame poisi üksi bussiga, muidu läheb väga hulluks sõitmiseks.
Praegu on siis veel niisugune plaan, et jõul ja vanasa sünna on 26l. Sinu loosi võttis Anna ära, aga me panime selle sinu tuppa, nii et ei tea, kes seal on. On sul muidu veel mingeid plaane vaheajaks? anna tuleb siis vist alles 23l, sest 20l tulevad nad tagasi, aga siis tal veel kaks päeva vaja koolis käia. Kui mõtled tlna minna, siis võiksid nii minna, et talle lennujaama vastu lähed, mulle ei anna ikka rahu, et me ei saa teda saata ega vastu minna :(
No igatahes kirjutame-joonistame siis! ( heh, muideks Jan Erik küsis just reedel, kui Anneliga samamoodi hüvasti jätsime, et miks te nii ütlete?:) Te ju ei joonista üksteisele:) Sa tead või? Meie ajal lastesaated kõik lõppesid nii, et kirjutage-joonistage meile ja sellest ongi nii jäänud:))

meie nädal

2005-12-02T04:46:00.000-08:00

nääd alles oli esmaba ja juba ongi reede, nii see lähebki, nagu täditütar Tiia ütleb: lehed puus, lehed maas, lehed puus, lehed maas. Järgmist uudist rääkides tuleb mulle see Tepandi lugu meelde, millest me Mariaga mõni aeg tagasi rääkisime, "uudiseid maalt või külast " või midagi niskest, mille algus on umbes niisugune, et tädi Maali on surnud ja onu Oskar on surnud ja naabriJuuli on ka surnud jne jne. Aga tõepoolest, alles rääkisin oma kursaõe surmast, nüüd aga on onupoeg surnud :( Võibolla sa mäletad, Maria, sealt sugulaste kokkutulekult onupoeg Andrust ( kellel oli laps Jane) ja tema õde Annet. Neil oli veel üks vanem vend Aivar, ta eriti mingis seltskonnas ei liikunud, sest tal oli alkoholiga probleeme. Nüüd oli küll vist päris normaalset elu elanud, tööl käinud ja puha, aga kuna ta tööpäev oli läinud väga pikaks, oli jäänud ööbima sinna, kus tööd tegi ja öösel oli tulekahju ja selles ruumis oli hoitud ka bensiini ja gaasi, nii et kustutamine oli keeruline ja ta põles sisse:(:(:( Eriti ei ole sellest midagi räägitud, aga ma leidsin maakonnalehest uudisenupu, millele oli tema laps kommentaari kirjutanud. Me isegi ei teadnud, et tal laps oli...... ja ometi mängisime me lapsepõlves igal aastal mitu korda koos igasugustel sünnipäevadel. Nii palju siis inimesed teavad oma sugulastest :(
Ja nagu elus ikka vahelduvad kurvad sündmused rõõmsatega. Rõõmsama poole pealt nii palju, et käisin üle hulga aja Katil külas. Tal oli novembris sünna, aga polnud saanud teda õnnitlemas käia, nii et nüüd siis lõpuks. Nende juures oli väga mõnus, kati tööl ei käi ( alates augustist), aga kui uurida, kuidas läheb, vastab hästi rõõmsal toonil "meeleheitlikult nagu ikka ". kodus olemine on ühelt poolt ju mõnus, aga eks teeb ikka ärevaks ka, et sobivaid pakkumisi pole. Oma koduga on nad ikka fantastilist vaeva näinud. Arvo ja Allan lõid suvel maja kaks külge uute laudadega üle ja arvo on nüüd kõikide uste ja akende ( ja ka kellanupu) ümbrused nikerdustega kaunistanud: Neil ju vana maja, need olid seal enne ka, aga ta on kõik need kaunistused ise uued nikerdanud! Oma magamistoast lausa töötoa teinud, igasugu saed ja puurid ja värgid on tal seal. Ja Kati värvis kõik need kaunistused ise üle! Seda te peate kunagi nägema!!!
Siis oli veel sel nädalal niisugune veider seik, et mulle oli helistatud mingilt suvaliselt numbrilt ja kui tagasi helistasin, vastas "Ariko Reserv". Sealt tehti mulle tööpakkumine, olin neile kevadel oma CV saatnud ja nad pidid aegajalt oma vanades CV'des tuhnima kui konkurssidele ei laeku piisavalt neile meelepäraseid uusi CV'sid. Mõnes mõttes oli see pakkumine huvitav, aga mitte nii väga. Käisin aga nendega ikka kohtumas ja selgus, et tunnen seda Ariko inimest ja kasu oli sellest käigust niipalju, et ilmselt sellest pakkumisest ma pole küll huvitatud, aga CV sai täiendatud ja tutvus süvendatud, nii et kui kunagi on vaja töökohta, siis on, kuhu pöörduda.
Täna on isa Tlns seltsi koosolekul, mulle tuleb Anneli külla, Jan Erik läheb teatrisse ja Anna tuleb koju. Nii et on mida oodata! ( totter küll, aga mu elu vist ootamisest koos seisabki :))
tahtsin nii kangesti Annat minna lennujaama viima esmabal, isegi vaba päev oli välja võetud ja nüüd selgub, et Annal on lauba -pühaba proovid, nii et ta läheb juba pühapäeval tagasi ja mul ei ole mingit mõtet talle esmaspäeval minna Tallinna sisest taksojuhti mängima. Pühapäeval ma teda aga viia ei saa, sest sis oleme poisiga viljandis võistlustel :(
Loomulikult on Anna kogu aeg öelnud, et ta saab ise mindud, aga ma oleksin ikka kangesti tahtnud talle lehvitama minna :( No ega teie sõidud viimaseks ei jää. Küll ma jälle lehvitan teile mõni teine kord.

esmaba

2005-11-28T00:37:00.000-08:00

I hate Mondays!!!! Oli kunagi niuke laul, võiks sellele kahe käega alla kirjutada. Vähe sellest, et esmaba lõpetab nädalivahe ära ja töönädal tundub hiigelpikk, on esmabal meil kontor külm ka ( nädalivahel ju küte maas) ja siis istun siin, paks kampsun seljas ja jope ümber tagumiku ning mõtted jäätuvad aeglaselt.......
Peale selle oli üsna hullumeelne hommik: 5,45 äratus mul ja Annal; koeraga välja, pressida Anna veel niiskeid pükse, 6,15 Anna bussi peale, kohv valmis, isa üles, lonks kohvi, siis poiss üles, poisil mingi harjutus pooleli, torkida teda, et ta selle unise peaga ära teeks ( avastasin alles õhtul, kui ta juba magas, et mingi harjutus oli tunnis pooleli jäänud ja ta oli küll ära õppinud, aga selle tegemata unustanud), siis riided endale ja poisile, poiss oli ka parasjagu uimane, sest nädalivahe oli olnud raske, nii et tema tagantsundimine võttis oma aja, siis pesu kuivama ja siis lõpuks 7,45 minek. Mõtsin just, et kaks tundi üleval olnud enne kui uksest välja saan ja kõik see kaks tundi ringi jooksnud:)
Aga enne esmabat oli ju nädalivahe. Reedel sõitsime Imaverre, sünnipäevale. See oli mõnus, sest õhtul ei pidanud ära tulema ja saime rahus pidutseda. Kohalikud sõbrad oli külas, juttu ja nalja küllaga. Anna oli juba seal, kui meie jõudsime, sest ta tuli Tallinnast otse bussiga sinna. Aga magama saime muidugi päris hilja. Koer oli ka kaasas, temal polnud ka aega oma pesas pikutada ( pesa oli meil ka kaasas), sest rahvast palju ja uurimist ka. Loomulikult näppas ta madalalt lastealaualt pooliku kringli ja üritas diivanile ronida, aga üldiselt pidas ennast normaalselt ülal.
Kui kõik siis lõpuks kella 2 paiku öösel magama läksid, panime tema pesa trepi ette, et ta üles ei saaks ning lootsime, et ta peale väikest pirinat magama jääb, aga tema hoopis lükkas ome pesa trepi eest ära ja tatsas varsti vaikselt minu voodi kõrval:) Viisin ta muidugi alla tagasi ja kindlustasin toolidega ta pesa ja see töötaski, jäi magama ja põõnas hommikul kohe 7ni välja:)
Hommikul kuulsin, et Katrin läheb alla ja tormasin siis ka kohe, et teda välja viia, rabasin nagist mingid püksid ( selgus et olid Martini omad, sest ulatusid natuke alla põlvi:)), mingi jope ( vist Katrini oma) ja mingid jalanõud ( ilmselt Lauri omad) ja läksin kohe koeraga välja. Seisan seal siis nigut hernehirmutis ja ootan, et koer oma häda teeks, kui Katrin ukse vahel hõigub, et pole vist mõtet oodata, ta leidis loigu juba koridorist! :)
Lauba hommikul ootasime siis vanama-vanasa ära, et vanasale tagantjärele head isadepäeva soovida ja pidimegi juba Tallinnasse kihutama. Annal oli kell 13,45 Mustpeade majas esinemine. Muidugist selgus, et enne vaja veel punased põlvikud kuskilt Kalamajast osta ja ühikast läbi käia, nii et jällegi läks päris kiireks. Õnneks leidsime poe ruttu ( Anna viisime ikka enne proovi), nii et puuduvad põlvikud said ka leitud. Siis läksime isaga peotantsuvõistlustele, Euroopa meistrivõistlused 10 tantsus oli. Õnnetuseks ei olnud me asja täpselt uurinud, isa rääkis alguses, et asi algab kell 10 ja lõpeb kell 19, seepärast saigi Katrini sünnal eelmisel päeval ära käidud, aga tegelt selgus, et igasugused eelvoorud ja noored olid päeval, päris show algas alles kell 19. vaatasime siis natuke neid eelvoorusid, vahepeal käisime Roccal Mares poes ja söömas ning ootasime ikka finaali ka ära. Päris lõpuni küll olla ei saanud, aga enamus asju nägime ikka ära. Ja muidugi oli, mida vaadata!!! Omal hakkasid ka jalad sügelema, nii tahaks osata kasvõi kröömikestki sellest, mida nemad oskavad:) Esko ja Korotin olid ikka võrratud!!! Pärast selgus, et nemad võitsidki!
Enne kella 21 hakkasime siis sõitma, võtsime Imaverest poisi ( kes oli päev otsa arvutis mänginud) ja koera ( kes oli Markusega pool päeva ümber suure toa laua joosknud, nii et kõigil käis pea ringi:))ja mingi 12 paiku olime siis lõpuks kodus.
Pühapäeval pidime aga jälle vara ärkama, sest poiss pidi juba 8,30 oleme Puhjas võistlustel. Viisin ta sinna, vaatsin esimese mängu ära ( mis jäi viiki) ja siis kihutasin koju koristama ja kardinaid vahetama ( esimene advnet ju!). JÕudsin ainult esimesel korrusel natuke korda seada ja sööki teha, kui tuli juba jälle PUhja sõita. vaatasime viimase mängu ka ära. Nad kaotasid ja oli viimased võistlustel ning pidin jälle tõdema, et poisil on ikka raske küll harjuda, et neil pole autasustamisele asja :( ta võistles jälle endast vanematega, aga järgmisel nädalivahel on temavanuste võistused ning seal saab tal veel keerulisem olema, sest seal läheb ta ilmselt vastamisi ka oma vanade trennikaaslastega Tallinnast :(
Ajaliselt muidugi sobis väga, et nad autasustamisele ei läinud, sest me pidime juba koju dussi alla kihutama, sest poiss pidi kell 15 olema Elleri esinemise proovil. Kella 16ks läksime isaga ka sinna, algul käidi Raeplatsil. Ilus oli ikka küll kui linnapea ja kirikuõpetaja süütasid küünla, süttisid kõik ilutuled nii Raekojal kui kuusel kui igal pool tänavatel. Pidime poisi sinna rahvamassi peaaegu ära kaotama. Neil olid ka oma küünlad kaasas, et sealt platsilt tuld tuua, aga nad jantisid selle küünlaga nii kaua ja siis ei leidnud meid, et mul oli juba kerge paanika, et jääme kontseridel hiljaks. Viimasel hetkel ikka poiss tuli ( oli juba pisara poetanud, et me kadund) ja kontserdile jõudsime viimasel hetkel. Esinemised läksid tal ilusti ja kontsert oli muidu päris tore, aga mingi keelpilliorkester oli küll katastroof! Tsellod kas polnud hääles või mängisid valesti, kriipisivad ikka kõrvu küll!:)
Siis veel poodi ja koju sauna kütma. Tegin mingit keeksi ( puuviljad ja martsipaniga), aga kõik ütlesid, et teie kord tee ikka vana head keeksi, see tuli kuidagi plönn:( ja liiga magus kahvel:(
Igatahes peale sauna jäin juba enne kella 10 teleka ette magama, sest nädalivahe oli nii ära väsitanud. Poisi ajasin ka varem, juba kella 9 ja ega ta vastu punninudki, aga hommikul oli ikka veel väsinud.
Tänasest hommikust juba rääkisin, aga see jäi rääkimata, et meil käisid päkapikud, aga nad olid Annale toonud maiust nädali lõpuni, sokutasid need minu kotti ja sinna need jäidki, kui Anna varahommikul bussi peale tormas :(:( Maria sussi pean vist kardinapuu pealt maha võtma, muidu on see 15ks nii raske, tirib jälle kardinapuu alla ;)
Ilusat päkapikutamist siis!

kurb hommik, kurb päev...........

2005-11-25T00:33:00.000-08:00

No vat sellest rääkimist ei oskagi kuskilt alustada, aga tulemus oli niisugune, et Jan Erik ei saanud jälle täna oma lemmikusse hommikusse kehalise tundi!!!:( Eile enne töölt äraminekut sain õpetajalt kirja tänase päeva kohta, aga hakkasime juba ära minema, mul jäi meelde ainult see, et tuleb pidulikud riided selga panna. Hommikul hakkasin mõtlema, et kuidas selle kehalisega siis ikka jääb, et kuda nad oma riideid sela vahetavad ja puha. Küsin siis isalt, et mis seal kehalise kohta öeldud oli, isa kehaline jääb ära ja mingi aktus on ja puha. Mina, aktus on ju mate ajal, räägin mina, aga isa oli kindel, et kehaline jääb ära ja mina lasin poisil magada. Kui tööle jõudsin, lugesin meili uuesti ja selgus, et kehalise kohta polnud miskit öeldud!! Appppiii! Küll Jan Erik võib alles vihastada ja kurvastada, kui kuuleb, et teised ikka käisid kehalises!! Jummel kui kurb ja vihane ma olin! Kõigepealt isa peale, et ta räägib nii kindlalt, kuigi ise ei tea miskit ja siis enda peale, et miks ma ometi siis arvutist ise järgi ei vaadanud!!!! Ma olen ju ennegi näind, et kui ikka ise järgi ei kontrolli, siis miskit läheb valesti. OHhhhhhhhhhhh ( kõik õhu lasin praegast välja)
Muidu on see nädal möödunud üsna tavaliselt ja vaikselt. Poisil jäi teisipäeval trenn ära, sest koolis oli mingi avarii. Aga mina käisin vees kargamas, mõnus olin, aga saunadega pidin endale liiga tegema, sest peale kargamist kahes sauns ( nii aurus kui tavalises) käia, võttis nii läbi, et pärast pidin ruttu istuma minema, imelik hakkas.
Aga Marta on ikka päris pätt! Esmaspäeval pärast trenni oli poisil söögi ajal natuke paha, jättis enamus riisi taldrikusse ja läks WCsse, tuleb tagasi ja hüüab järsku, "Marta, mis sa teeeeeeed!"
Koer istus tema koha peal, laua taga, oli juba riisi ära söönud ja jõi parajasti tassist kakaod peale!!! Ja kui poiss läks teda sealt ära tõstma, siis vajutas talle ikka hambad kätte ( muidugi mitte ei hammustanud, aga niisugused muljumise jäljed olid). ta saab väga vihaseks, kui keegi söögi ära võtab. Ja selle tuppa tegemisega on ikka vanad lood. Hommikul teeb küll kiiresti ära, aga pärast sööki, siis on vaja ainult ringi nuusutada, pole isegi pissimiseks aega, see käib kuidagi käigu pealt. eks ta teab, et pole aega temaga kaua väljas olla ja ega tema ei hakka ometi oma kallist õuesoleku aega mingite hädade ajamiseks raiskama. toas pärast terve päev aega oma hädasid õiendada! :)
Olen juba tükk aega mõelnud, et tahaks õhtul kuskile minna, avastasin et Tartus saab isegi jazzu kuulata ( kolmapäeviti Wilde'is ja neljapäeviti Ülikooli kohmes) ja just sel neljapäeval, kui kohmes oli Kriminaalne Elevant ( oi kuidas Mariale see oleks meeldind!), tuli meile Riina ööbima ja jälle ei saand kuskile :( Õhtud on ka nii pikad ja pimedad, et kodus kossutades tuleb juba varakult uni peale. Eile katsusin jälle lugeda, see raamat Krjukovist on päris huvitav, aga ikka tuli uni peale:(
Sel nädalivahel tuleb tihe programm läbida. Täna läheme õdeKatrini sünnipäevale, homme sõidame sealt Tallinnasse, sest isa sai kutsed peotantsu meistrivõistlustele ja Annal on kontsert. Pühapäeval on poisil jalkavõistlus ja esimese advendi kontsert muusikakoolis, kus ta laulab lastekooris ja mängib klaverit. Nii et tegemist kui palju, aga puhata ja mängida ei saagi ?:)
Peame Marta kaasa võtma, aga ei tea, kuda ta seal küll käitub, peab tal kõvasti sabas käima, et ta teiste elamist ära ei rikuks, eks pean poisile südamele panema, et ta temaga homme päeval palju väljas käiks ( poiss jääb Imaverre, kui meie tallinnase läheme), siis koeral ei tule lollused meelde.

mess

2005-11-21T01:58:00.000-08:00

Et kõik täpselt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kolmapäeva hommikul istusin kell 9 bussi peale ja alustasin ilmatupikka reietust Saksamaale ( mitte maa pold pikk vaid reisiaeg). Enne kui istudagi sain, ütles keegi juba tere, olin Margus Annukist üle vahekäigu maha istunud. Saime siis väheke jututada. Uurisin, kuis Mattiasel läheb ( polevat viga, ta nüüd ka 11s klassis, aga eks reaalained on keerulised, tal ju puudub eesti keeles vastav sõnavara), rääkisime Marguse töödest-tegemistest ( ta mitmes firmas ja Tallinna Ülikoolis professor ka) ja ühistest tuttavatest.
tallinnasse jõudes avastasin, et telefon oli olnud kuidagi õnnetult vastu bussi seina ning kogu aeg oli ekraani tuli põlenud ning ta oli hakanud tühjaks saama, nii istusin kohvikusse maha ja panin saba seina ning olin tunnikese sunnitud paigal püsima seal kohvikus:) No ega mul seal muidugi kuskile eriti poleks olnud minna ka. Lennuk aga ei tahtnud kuidagi tulla ka, väike ärevus hakkas tekkima, kui tuli mingi lennujaamatöötaja ja väitis teisega vesteldes, et ei tea, mis sellel lennukil oli, nagu paistis, aga vist läks tagasi!!!! ( ei tea, küll kuhu.......) aga lõpuks ta siiski tuli, naispiloodiga!!! ja loomulikult jäime me Amsterdami hiljaks ja loomulikult jäid paljud oma järgmistest lendudest maha ja olid paanikas. Minul aga polnd kiiret kuskile, pidin niigi 5 tundi lennujaamas järgmist lennukit ootama. See Amsterdami lennujaam oli ikkka niiiiiiiiiiiiiiii suur, et ........ Poed, hotellid, kohvikud jne jne....aga ega mina ei viitsi ju poes käia ja eks ma siis istusin niisama ja vahtisin ilma ja inimesi.
Ahjaa, see va lennuk oli niuke väiksevõitu, ühel pool kaks istet kõrvuti, teisel kolm, aga lennukid läksid järjest väiksemaks!! Düsseldorfi edasi minnes oli mõlemal pool aint kaks istet. Lennata jäi sealt veel vähe, aint 50 minutit. Amsterdami kohal oli vahva lennata: alguses ei saanud arugi, mis kandilised asjad seal on, nagu oleks põllud, aga klaasiga kaetud, pärast sain aru, et need olid kasvuhooned. Kui pimedaks läks, siis oli lahe vaadata, suured kandilised valgustatud ruudud......... Ilm oli selge, hästi vahva oli see vaade lennuki pealt.
Kohale jõudes üritasin siis peretütrega saksakeelseid naeratusi vahetada ja pärast selgus, et tibi oli Londonis õppinud!!! Ja mina punnisin nigut loll :( Käisin vannis ära ja kobisin kohe voodisse, vaatasin filmi ja lugesin Teater.Muusika....... aga olin üsna väsinud ja jäin õige pea magama.
Hommikul einestasin siis kolme sakslasega ja tundsin ennast nagu viimane "retarded person", kõigest päris aru ei saa ja ise suurt miskit vastata ka ei oska :( üäk! Sõin hästi ruttu ja lasin jalga.
Messile oli seal majakese juurest tõesti vähe maad, jõudsin kole vara, aga leidsin vahva pargi ning jalutasin seal. Nagu ikka on neil elukeskkond niisugune mõnus, pargid ja värgid, maja taga hüppas orav ja mingi vahva suur kirju lind nokkis muru. Messist pole suurt miskit rääkida, päev otsa püsti jalu, boksist boksi, ajad juttu, uurid, puurid, seletad, räägid. Õhtuks oli toss väljas. Käisin oma elamises dussi all ära ja sõitsin siis linna. Jalutasin ja vaatasin ringi, vahepeal puhkasin kohvikus ning olin plaaninud õhtusöögile jala minna, aga eksisin ära ning viimasel hetkel pidin ikka takso võtma. Istusin seal pidulikul õhtusöögil üksi ja vaatasin, kuidas kõik suhtlesid, enamus oli teistest maadest mitmekesi, pidin juba meelt heitma, et nii igavalt siis asi lähebki, aga kui kõik maha istusid, tulid minu juurde üks turundaja Malaisiast ning kolm sloveenlast ja siis oli juba päris vahva. Rääkisime igasugustest asjadest, malailane oli oma elus kolm korda lund näinud ja eestist ei teadnud muidugi midagi, nii et rääkimist jätkus. Õhtusöök oli neljakäiguline, iga söök kui kunstiteos :) Nagu meil kunagi üks tuttav Müncheni restoranide kohta ütles kaunis, aga vähe süüa :) Mulle igatahes piisas ja aeg kulus kuidagi nii kähku, et 23,15 avastasin, et mind võidakse varsti kadunuks kuulutada ( polnud hommikul perenaisele öelda saanud, et hilja tulen) ja pidin taksoga ära kihutama.
Reede hommikul messi avamist oodates, ütles järsku keegi selges eesti keeles:"Tervist saksa nimega proua", minu üks vana töökaaslane oli ka seal:) Jututasin siis sellega. Muidu läks päev nagu ikka messil, kohtumised , jututamised. Keset päeva käisin korraks kesklinnas ka, et näha, milline linn välja näeb. Päris ilus oli Rheini kaldapealsel kena promenaad, vanad väikesed "saksa" majad. Oleks olnud vaatamist küll, kui ainult oleks aega olnud. Peale messi kobisin kohe magama ( kell 20), sest pidin juba kell 4 üles tõusma ja lendama hakkama.
Laupäeval enam nii palju lennujaamas ootama ei pidanud, aga seeeest oli viperus Tallinna kohal. Hakkasime juba kenasti maanduma, rattad kõhu alt väljas ja puha, kui järsku lennuk võttis uuesti suuna üles ja korjas rattad kokku:( Kõik muutusid väga rahutuks ja hakkasid versioone pakkuma, enne kui hollandi ja inglise keeles öeldi, et lennujaam ei võta praegu meid vastu!!!!!
Tihe lennuliiklus!!!:):) Amsterdami kohalt tulles oli see lausa naerukoht, kõik kaks Tallinna lennukit pidid vist õhus olema:) Teisel korral läks aga õnneks ja maandusime. Lennukis nägin Jukut, kellele auto lennujaama vastu toodi, nii et mul vedas hullusti, sain autoga koju ja tee möödus ka ruttu, sest meil oli palju jutustamist. Mari ongi ka Londonis, nii et peaksite ühendust võtma, kuigi ta pidi palju õppima ja kui ei õpi, siis töötama, sest elamise raha on tal omal vaja muretseda ja elamine, nagu sa tead, on seal väga kallis. Õpib rahvusvahelist õigust. Laine oli Nepaalis käinud ja nemad siis Mirjamiga kahekesi askeldanud. Mirjam olla ka nende jooksupisikust nakatunud, nii et oli ükspäev 15 km jooksnud!!!! Täiesti uskumatu, ma ütsin küll, et mina ei jaksaks ilmaski niisugust maad läbida. aga kiitsin just sind, et arvasid küll, et ei mingit aeroobikat, aga ei olnudki see nii kole, aga kui tagasi tulin, lugesin sinu aeroobikavastast blogi:( NO mis värk siis ommeti!!!)
Isa ja Jannu muidugi ei saanud omaette olemisega hakkama ( minu meelest muidugi, isa arvab, et teen sääsest elevandi). Nad nimelt magasid reedel sisse! Mis tähendas seda, et poiss oli endast väljas ja pidi kaklema nende riidehoiu Gerberostega seal koolis ( kes ei lasknud teda keset tundi riietuma) ja jäi ilma oma lemmiktunnist ( kehalisest), koeraga aga ei käinud keegi hommikul väljas ja loomulikult näris ta seepeale koridori tapeedi ära ( mispeale muidugi isa vihastas). Nii et vot niisugused lood.
Kuna mul seal messil õieti aega süüa ei olnud ja see õhtusöök oli küll hea, aga kuidagi magusa ja lääge alatooniga, siis tõsiselt rõõmustas mind ( ja ka Jukut), et isa oli kartulit keetnud lauba ja külma heeringakastet teinud. See maitses tõesti hästi ja koduselt, nii et isa sai selle eest kõvasti kiita!
Laupäeval käisime siis veel saunas ja Anna tuli ka, nii et õhtu oli mõnus. Pühapäeval käisime kõik koos Charlit ja sokulaadivabrikut vaatamas, saime sellest kõik hea tuju, käisime veel Mäkktoonaldis, kuigi poiss oli seal eelmisel päeval juba isaga käinud, aga Anna konkursiesinemine oli ju tähistamata. Anna ei viitsinud ka põhapäeva õhtul ära minna, nii et meil oli veel üks mõnus õhtupoolik eile. vaatasime natuke Potterit ja koristasime, muidu olime niisama.
Oehh, nüüd tuli kohe korralik aruanne, "lähetusaruanne":):)
ootaks nüüd teilt ka aruannet ( Anna, teie pole mulle üldse midagi kirjutanud!!!):)

Päev enne Saksamaad

2005-11-14T23:29:00.000-08:00

Oi lapseke, kuda ma tahaks su'ga rääkida, kirjutamine ei ole ikka üldse see. ... aga ma vähemalt proovin ja loodan, et sellest segadust ei teki ( s.t. et sa valesti aru ei saa). Ma natuke sinna juba kommentaari kirjutasin ja ma tahakski selgitada, et seda lapsepõlve pikendamist ma mõtsin nii nagu mina seda tegin. Ega see ei käi ju nii, et mõtlen, et nüüd lähen pikendan lapsepõlve :) kuidagi hiljem tundub asi nii.Läksin ju selle pärast edasi õppima, et oli huvitav õppida ja keel meeldis, aga ega ma ju lõpetades selles osas targemaks ei saand, kelleks ma saada tahaks ( oleks taht). targemaks vaid selle võrra, et sain teada, mida kindlasti ei taha, aga niimoodi asju välistades võibki välistama jääda e. koguma asju, mida ei taha. Ma õudselt tahaks, et sa suudaksid neid valikuid mitte nii valuliselt võtta s.t. nutta nende juures, sest tegelt on ju kõik need valikud mitte uste sulgemine, vaid uute uste avamine, teed valiku ja avanevad uued uksed, mille olemasolust ei ole teadlikki. Minu meelest peaks rõõmustama, et on, mille vahel valida. Kord sa ütlesid, et miks sul ei ole ühtki suurt annet, et küll oleks lihtne. Aga ei ole ju! Tihtipeale ei tunne ju inimesed oma andeid ära! Miks sa arvad, et muusika ei ole see, mida sa oskaksid ja suudaksid kõige paremini teha? Ja miks sa arvad, et muusikuks olemine välistab kõik muu su ümber. Mina küll ei usu, et väga väikese silmaringiga inimesed midagi suurt muusikas võiks teha. Kui sa praegu saad seal muusikat teha, miks sa pärast ei saa? Katsu mulle selgeks teha, miks sa arvad, et cambrigde saab tulla ainult nüüd ja ei kunagi hiljem? ( võibolla see ongi nii, aga ma lihtsalt ei tea).
Ja muide, Anna see jutt oli kõik sulle ka! Aga mitte niisugune kuri või kurb või..... mis iganes, pigem ikka pöialt hoidev ja toetav, et mis iganes te siis ka ei otsustaks.........
Jummel, kus kukkusin vatutama, tegelt tahtsin ju hoopis põdeda, et lendan üksi homme Saksamaale :):):) ja seal on suur mess ja mul palju kohtumisi ja üldse.........
Ja siis tahtsin veel rääkida, et käisime isaga eile "Külmetavat kunstnikku vaatamas" ja kuigi suhtusin eelarvamusega, et ei tea nüüd......... ja mis siis, et preemiad.............. ja mis siis, et Kivastik............ ja et kõigile meeldib................, aga kurinahk, mulle ikka meeldis ka :)
Esiteks tõesti on see Kivastiku tekst mõnus ( näit. "Mis sa nüüd nutad? See on su töö. Ega tööd ei tohi südamesse võtta, see on ju ainult töö..........." Üksküla suust või " No mis Helsingi, nad elasid seal veel muldonnides, kui Tartu juba kolmandat korda maha põletati" :) jne jne ja kogu see iseesenest sünge Konrad Mäe elu oli nii lahedas võtmes antud. Mulle meeldis jubedalt, et mingi 6-7 näitlejat mängisid kõiki erinevaid osi, mida oli nii palju, et oleks jagunud kõigile Draamateatri näitlejatele ja mõned võibolla ülegi jäänud. Aga tõsine mõnu oli ikka näha, kuidas Raimo Pass või muidugi Üksküla osast osasse niii erinevad olid!!! Igatahes nii head Toomperet mina ka enne näinud ei ole, ta oli seda preemiat ikka väga väärt. Ja Teppart oli ka hea. Ühesõnaga oli mõnus. Hakka või rohkem teistes teatrites käima, viimased elamused on Frankenstein ja Külmetav.........:) ei tea, kas asi on lihtsalt selles, et Linnateater kaugel või hakkan ma teda reetma.........?:)
Siis veel niisugune asi, et kuna ma ilmselt lähen Annat lennuki peale viima 5.detsembril ( onju Anna!), siis mis sa arvad, kui ma 15l sulle vastu ei tule??? Äkki ma saan sulle kedagi orgunnida vastu, kes su bussi peale toimetab, sest sul on ju siis kohver ka. Need on lihtsalt jälle tööpäevad, mul läheb muidu keeruliseks. Sinna on veel 3,5 nädalat , tahaks öelda ainult, aga ainult oleks 0,5 nädalat :) Igatahes olge siis tublid ja harrastage mõttetööd tuleviku teemadel, aga niisuguses positiivses võtmes, paluks :):)
Kirjutan nädala lõpus jälle!

Isadepäeva nädalivahe

2005-11-13T23:23:00.000-08:00

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama reedest. Miskit olen jõund juba telefoni vahetusel teada anda, aga kuidagi sealtmaalt tahaks kirjutada. Niisiis reedel peale tööd läksin juuskurisse. Aru ma ei saa, mismoodu ennast sellele uuele juuksurile kuuldavaks teha, aga aru ma minust igatahes ei saa. Tahtsin tagasi seda kunagist soengut, kus kukla pealt juuksed turri ajan, aga nüüd on just nii lõigatud, et kuidas ta ei püüaks, nad hoiavad suunaga allapoole :) ega ma muidugist ei põe, kasvavad ju jälle...
Pärast käisin veel poest head-paremat ostmas ja siis oli kodus isal söök valmis. Edasi käisin jälle poes, olen juba mitu aega endale mõnd riidehilpu ja musta kotti otsind, aga lõppes asi sellega, et ostsin linnu :) Loomapoes oli mul juba koerale pikk rihm ja söök ostetud, kui hoolimatult küsisin, et kas teil amadiine ka liigub. Tidrik vaatas puuri poole ja ütles, et üks peaks olema. Mina küsisin, et kas nad maksavad teil ka 300 raha, tema, see maksab 150, sest ta ei ole enam poisike. Aga vana ka veel ei ole. Olevat igavene särtsakas jne jne, no igatahes ma ütlesin, et andke siis siia. Panivad mulle selle karpi ja kobistasingi koju. Läksin ta'ga kohe üles ja panin puuri, söök oli ju mul eelmisest korrast alles. Poisil nii hea meel! Siis kutsusin isa ka üles, seisis ise seljaga puuri ees ja tegin tadaaaaaaa!!!! :) ta aimas eemalt halba, tuli lähemale ja küsis juhmilt, ostsid mingi uue riide vä:):) a siis nägi ja mulle tundus, et isegi rõõmustas!! :):)
ega siis reedel suurt muud ei olnudki.
Laupäev oli kõige kurvem päev eelmisel nädalivahel. Isa läks hommikul tööle ja mina lugesin lehti. avastasin oma kursaõe surmakuulutuse!!! :(:( Lootsin veel, et ehk on samanimeline, helistasin teistele, oli ikka tema :( Ta oli niisugune väga aktiivne ja edasipüüdlik, oma firma ja edukas ja puha.... last kasvatas üksi......no igatahes jube :( Helistasin kohe teistele kuulutuse asjus, see oli juba tehtud ja muutusin kuidagi kurvaks, et vat missugused on need üksteisele helistamise põhjused, juba mitu korda järjest paneme mingeid kuulutusi.... et kurbadel puhkudesl aint oleme helistama hakanud ja mõtsin, et nii see ikka olla ei tohi, peab mingit rõõmsamat kokkusaamist orgunnima hakkama!!!
Riisusin siis oma kurbade mõtete taustaks surnud lehti aiast ja mõtsin selle peale, kuda üks Naatani töökaaslane sünnipäeval oli öelnud, et on ikka veider küll, kõik imeltevad kui ilus pikk sügis, tegelt ilus pikk surm loodusel.........Et surm võib ju ka ilus olla! Või siis naljakas! ( Nemad viskavad oma töös kõige enam nalja just surma üle) Vat mismoodi inimesed võivad mõelda!
Õhtul käisime saunas ja sõime pirukaid, tegin neid kohe hulgim valmis, et Annale viia.
Pühapäev oli väga tihe, hommikul õnnitlesime isa, poisil oli koolis pilt ja parv meisterdatud, sõime kiirelt veel pirukaid ja kihutasime tlnsse. Poiss käis trenni, meie isaga shoppamas, lõpuks sai isa endale kingad ja jope ka, aga kuna aega nappis, siis jopet läks proovima kontserdi teisest poolest, sest õige suurus alles telliti poodi kohale teisest poest.
Konstert oli vahva nagu ikka. Trii ja Uku ja meieAnna oli väga vahvad! Tublid olid kõik ja mõnda vahvat ei mäelta. Liina olevat sinu ( Maria!) kontserti mängind), aga see meile väga ei meeldind. Asi pole muusikas, aga kuidagi olemises või miskit. Jan Erik nägi vanu klassiõdesid ja ainukest -venda, kes sinna klassi on jäänud ja pikapäevarühma õpetajat ja klassi juhatajat. Teatas klassijuhtajale, et ma tulen vast 7s klassis tagasi!!! Sumeraga rääkisime ka ja päris omapärane oli selle kõige sees üle hulga aja olla. Ja Mariat oleks tahtnud laval puhujate hulgas näha! :)
Kuna koer oli viidud Kristi juurde, siis saime pärast rahulikult isadepäeva tähistama minna. Sõitsime sinna Mustamäe hiinakasse, aga see oli kinni, nii et käisime jälle Basaaris. Söögid oli mõnusad, isegi Jan Erik sõi suure osa oma söögist ära ( ega me polnud muidugi päeval suurt söönd ka):) ja meil oli seal väga mõnus. Kui ära hakkasime tulema, demostreeris Jan Erik oma uusimat saavutust - kuidas ta oskab suuga pardi häält teha ja see oli päris naljakas :):) Siis õppis seda ka Anna tegema ja sis tulid veel elevandid ja ahvid ja linnud jne jne, nii et loomaaed autos oli täielik:) aga see oli tõesti päris naljakas.
Kui me siis Anna koos söögikraamiga ühikasse viisime, oli kell juba pool üheksa, nii et koju jõudsime alles üheteistpaiku ja tänane hommik on kõigile paras katsumus!
HOmme katsun siis veel natuke kirjutada, siis olen nädalalõpuni Saksamaal, nii et helistage ja torkige siis oma isa!!!:)
Olge tublid! Musi.kalli.

Teisipäev

2005-11-10T02:56:00.000-08:00

No vot ja käisingi teisipäeval ise ka trennis. Jällegi hea plaan oli. Trenn oli väga peen, nimega fatburn ( aga vees), muidu nagu ikka vesivõimlus, aga tempo oli suurem ja treener oli nisike kiledahäälne beib :) kisas üle basseini üks iiiiiaaaa ( väga kiledalt). Alguses tegi nalja, pärast oli vähe tüütu, aga lihased said päris mõnusasti kloppida. Jõudsin isegi saunas ära käia ja poest läbi hüpata ning õigeks ajaks veel poisile järgi ka. Õhtust ei mäleta suurt midagi, sest olin nii läbi, et ei jaksand suurt midagist. Koeraga veel tuterdasin pisut ringi ja õige pea kobisin magama.
Kolmapäeval helistas koolist koju tulnud poiss ja teatas, et tal läks vääääääga halvasti. ma juba jõudsin mõelda, et nüüd kukkus küll keegi aknast alla või mingi tõsine õnnetus, aga siis selgus, et nad oli poistega koridoris palli!!!! mänginud ( mina küsisin, kust see pall tuli, a Peetril oli koolis kaasas) ja muidugist õnnestus meie jalgpalluril see lakke vastu lambivõret kõmatada ja võre kukkus alla. Õnneks ei olnud sellest suuremat õnnetust, keegi pihta ei saanud, aga ta oli ise nii ehmunud, et nuttis" mingi veerand tundi" nagu ta ise ütles :) Õhtul oli tal koolis "Tartkade klubi", ma läksin siis kaasa, et uurin õpsilt, aga see ütles ka, et hullu pole, võre oli juba tagasi pandud, lihtsalt õpetus, et palli mängimiseks koridor just õige paik pole. see klubi oli aga algklasside õpilastele igasuguste mõistatuste lahendamine ja muu niisugune värk, poisile igatahes meeldis. Ma küsisin õpetajalt ka, et mis see klubi on ja mis ta maksab, aga tema ütles, et kogu aeg peab tegema igast järeltunde ja tegelema nende halvasti õppijatega, et nad siis on korra nädalas otsustanud ka tublimatega tegeleda.
Ja õhtul käis poiss marti jooksmas. tahtis juba eelmisel aastal ju minna, aga seal tlns polnud kambalist ja ega mai tahtnud ka et ta seal pimedas üksi kondab. Seekord ei olnud tal jälle kambalist, aga kuna tahtis kangesti minna, siis aitasin talle tagurpidi jope selga, Lauri mütsi panime tagurpidi pähe, joonistasin vuntsid ja habeme ka, panime minu vanad päikseprillid ette, koti üle õla ja nii ta läks. Käis naarbitüdruku ja Imbi juures. Ma olin igaks juhuks õues koeraga, et kui miski jamps peaks olema, aga ei olnd miskit. Rohkem ta minna ei taht, ma imestasin veel, et kuda ta ikka üksi julges minna, aga kui riidest ära võtsime, siis just rääkis, et ega ma natu kartsin ka, aga mõtlesin, et mõnus on pärast kommi süüa ja siis läks kartus üle :) Laulis siis meile ka oma kaks laulu ette ja saigi oma kotti tühjendada :)
Anna käis eile Ehalate kontserdil, oli päris mõnus olnud, aga pikemalt ma pole temaga rääkinud, sest tal ol veel õppimata. Katsun täna ta kätte saada. Ah jaa, veerandi sai ta nüüd ära lõpetatud, nii et võib uut pikendust taotlema hakata :)
töö ei lähe täna kohe kuidagi ........:( aga pean ikka katsuma teist teha
oles tubli!

Pühapäev

2005-11-09T23:26:00.000-08:00

Mõtsin, et panene siis meie pühapäevast ka miskit kirja. Meil oli ka ünsa kurblik päev. Niisugune vihmane nagu sa nägid. Kõigepealt läksid sina ära ( nuuuuuks), siis viisime Anna ühikas ja seal oli ka kurb. "Sõbrannad" olid tema asjad kokku pakkinud ja tal polud isegi oma asju kuskile maha panna, sest nad olid jalga lasknud kuskile ja uue toa võtit tal ka ei olnud. Eks ta ise räägib täpsemalt, ei taha siin tema asju pikemalt kommenteerida, aga minul jäi sellest hirmus kurbtunne. Aga kurb oli mul kuidagi ennegi, nii veider oli üle hulga aja neid vanu tuttavaid radu pidi sõita. Nagu tuttavad ja omased kohad, aga nagu ei ole ka..........Anna läks harjutama ja meie viisime poisi trenni. Tema seisis algul ka seina ääres ja väike võõrastus tundus olevat, aga pärast sai hoo sisse küll ja oli rahul, et vanu sõpru nägi. Siis käisime Kristiines, isa tahtis mingit jopet, aga ostis hoopiskunstiajaloo raamatu:) Nägime veel Anu ja aro Tiiut ja oligi juba hirms kiirus, et õigeks ajaks poisile järgi jõuda. Trenn oligi juba läbi, aga õnneks poiss ei phanadanud. Sai isegi aru seekord, et alati ei jõua, sest me ei leidnud jälle õiget teeotsa, et sinna võimla taha saada.
Algul mõtsime, et sööme midagi, aga siis jälle, etkiirustame hoopis koju koera juurde ja nii käisimegi poest pirukat ostmas ja kihutasime kodu poole. Koeraga oli kõik orras, söötsime tal ja endal kõhus täis, koristasime väheke ja siis läksime Aurasse. Ma küll vähe pirisesin, et vaja hoopis koristada ja kooliasju kokku panna, aga pärst oli mul muidugi hirmus hea meel, sest Auras oli vesivõimlemine ja sain trennis käia üle hulga aja!! Enne trenni olin mina poisiga, isa tegeles temaga minu trenni ajal ja siis oligi juba varsti aeg saunatada ja koju kebida. Enesetunne oli pärast sauna ikka juba mõus ja meeleolu ka etem, nii et see oli meitel ikka üks hea plaan.
esmaspäev oli nagu esmaba ikka, poisil kõik koolid-trennid, aga ta oli tubli olnud ja jõudnud ära õppida, et saaaks õhtul arvutiga mängida. Loodan, et saad siis nüüd oma materjalid Ristinilt suuremate kulutusteta kätte, sest isa viis need ikka ära ( midagi sa vist leidsid sealt ka?)
Sel ajal kui poiss arvutit mängis, mängisime meie isaga klaverit, mina ülevalt viisi ja isa tegi saaet, My favourite thingsist tegime ühe jazzzulikuma variandi, päris naljakas oli :)
Päris õhtul vaatasime arvuti abiga telekast BBkingi filmi, ei siitsin silmi rikkuda ja arvutist vahtida, isa arvas, et seal pole värvi ajagi, nad nagunii mustad, nii et vaatasime must-valgelt:)
jube mõnusad neegrimammid- ja papid ja kuidas nad ikka laulavad!!!! Müstika!
Täna on isal jõulupeo proov :) see arutamise värk ja mina üritan poisi trenni ajal ise ka trenni minna, näis mis sellest saab. Enam teisipäeviti koerakooli pole, sest väljas on niiiiiiiiiiiiiiii pime ja koer saab koolis käia aint lau-ja põhapäeviti. Nii et üritan nädala sees hoopis ise treenida. Nii palju siis pühapäevast teisipäevani. Õritame siis see kuu rohkem kirjutada ja sõnumeid saata, aga kui ikka vajadus tuleb häält kuulda, siis helistame
!!

nädalivahe

2005-10-20T02:51:00.000-07:00

Vot nii siis ongi, et panen hoopis siia meite nädalivahe muljed kirja.
Reedel käisime poisiga kõiksepealt koerakoolis. Poiss üritas Martat ise koolitada ja see mingil määral ka õnnestus. Lamamise õpetamine ( jala all) läks tal isegi paremini kui minul, sest tema jalg on ju madalamal kui mul. seekord oli koolis ka üks väike taks, ma arvasin, et ta on mini, sest ta oli niiiiiiii väike!!! Tegelt oli tavaline ja 4 kuune!!! aga ikkagi 2 korda väiksem kui meie oma. ta oli küll ka pikakarvaline, aga ma juba hakkasin arvama, et Marta isa oli mingi hiiglane :)
Igatahes oli selle Nööbiga ( see oli taksi nimi) üks vahva noor tüdruk, kes meid mängima kutsus. Neil taksifoorumis seal üleval, mis päeviti käivad mängimas Kassitoomel oma kutsikutega. Eks mõnikord võib ju vaatama minna.
Pärast mõnulesime lihtsalt kodus.
Laupäeval mina koristasin ja Jannu mängis arvutiga, pärast käisime kaubamaja vaatamas. Aru ma ei saa nendest, kes enne kaubamaja kirusid, aga nüüd peale seal sees käimist hakkasid rääkima, et ilus ja avar ja suur ja bla ja bla!!! Täiesti jube! Muidugi oli uut poodi tartusse vaja, aga kas just sellesse kohta!!!. Lasteosakond on minu meelest väiksem veel kui vanas oli ja see mänguruum nagu sahtel. Väike ja kitsas, mingi üks õnnetu ronimisvärk ja kogu moos.
Loomulikult ei olnud Jan Erik nõus sinna mänguruumi minema ja meie Anneliga ei saanudki eriti poes ringi vaadata. Läksime hoopis pizzat sööma. Õhtul käisime veel kodus vannis ja jälle päev läbi. No harjutamistest-õppimistest ma parem ei räägi.
Pühapäeval tegelesin natuke aiaga, riisusin lehti kokku ja korjasin õunu. Ja kirusin neid, kes ei luba mul maha võtta neid kurinaha lehtpuid. Annavad head varju ja mis ja puha, aga kui riisumiseks läheb, siis on kõik ilma mööda laiali ja mina kraapigu üksi nagu tola. Kõik võtan maha ja panen okaspuud asemele !!!:):)
Pühapäeval käisime poisiga veel teatris ka "Suurt kurja hunti" vaatamas. Kohati oli lõbus, aga ootasin rohkemat, arvustus oli väga positiivne. Raivo E. sai lastele kõvasti tola teha.
Sel nädalal on olnud üsna kiire, poisil jälle heliredelite arvestus ja täna etüüdide mängimine, isal loeng Narvas ja Anna on ka viimaseid päevi koolis enne vaheaega ja üle pika aja.
Eile tegin 30 liitrit mahla, õigemini kuumutasin, sest tegija oli Lauri. Tal olid juba kõik korjatud õunad purustatud ja enamus äragi pressitud kui mina töölt jõudsin, nii et mul oli ainult kuumutamise ja purki toppimise vaev ja aeg. Aega võttis, aga asja sai:) vat nii ja ongi meite aruanne valmis. Eks kirjutan mõnikõrd veel.