mess

Et kõik täpselt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kolmapäeva hommikul istusin kell 9 bussi peale ja alustasin ilmatupikka reietust Saksamaale ( mitte maa pold pikk vaid reisiaeg). Enne kui istudagi sain, ütles keegi juba tere, olin Margus Annukist üle vahekäigu maha istunud. Saime siis väheke jututada. Uurisin, kuis Mattiasel läheb ( polevat viga, ta nüüd ka 11s klassis, aga eks reaalained on keerulised, tal ju puudub eesti keeles vastav sõnavara), rääkisime Marguse töödest-tegemistest ( ta mitmes firmas ja Tallinna Ülikoolis professor ka) ja ühistest tuttavatest.
tallinnasse jõudes avastasin, et telefon oli olnud kuidagi õnnetult vastu bussi seina ning kogu aeg oli ekraani tuli põlenud ning ta oli hakanud tühjaks saama, nii istusin kohvikusse maha ja panin saba seina ning olin tunnikese sunnitud paigal püsima seal kohvikus:) No ega mul seal muidugi kuskile eriti poleks olnud minna ka. Lennuk aga ei tahtnud kuidagi tulla ka, väike ärevus hakkas tekkima, kui tuli mingi lennujaamatöötaja ja väitis teisega vesteldes, et ei tea, mis sellel lennukil oli, nagu paistis, aga vist läks tagasi!!!! ( ei tea, küll kuhu.......) aga lõpuks ta siiski tuli, naispiloodiga!!! ja loomulikult jäime me Amsterdami hiljaks ja loomulikult jäid paljud oma järgmistest lendudest maha ja olid paanikas. Minul aga polnd kiiret kuskile, pidin niigi 5 tundi lennujaamas järgmist lennukit ootama. See Amsterdami lennujaam oli ikkka niiiiiiiiiiiiiiii suur, et ........ Poed, hotellid, kohvikud jne jne....aga ega mina ei viitsi ju poes käia ja eks ma siis istusin niisama ja vahtisin ilma ja inimesi.
Ahjaa, see va lennuk oli niuke väiksevõitu, ühel pool kaks istet kõrvuti, teisel kolm, aga lennukid läksid järjest väiksemaks!! Düsseldorfi edasi minnes oli mõlemal pool aint kaks istet. Lennata jäi sealt veel vähe, aint 50 minutit. Amsterdami kohal oli vahva lennata: alguses ei saanud arugi, mis kandilised asjad seal on, nagu oleks põllud, aga klaasiga kaetud, pärast sain aru, et need olid kasvuhooned. Kui pimedaks läks, siis oli lahe vaadata, suured kandilised valgustatud ruudud......... Ilm oli selge, hästi vahva oli see vaade lennuki pealt.
Kohale jõudes üritasin siis peretütrega saksakeelseid naeratusi vahetada ja pärast selgus, et tibi oli Londonis õppinud!!! Ja mina punnisin nigut loll :( Käisin vannis ära ja kobisin kohe voodisse, vaatasin filmi ja lugesin Teater.Muusika....... aga olin üsna väsinud ja jäin õige pea magama.
Hommikul einestasin siis kolme sakslasega ja tundsin ennast nagu viimane "retarded person", kõigest päris aru ei saa ja ise suurt miskit vastata ka ei oska :( üäk! Sõin hästi ruttu ja lasin jalga.
Messile oli seal majakese juurest tõesti vähe maad, jõudsin kole vara, aga leidsin vahva pargi ning jalutasin seal. Nagu ikka on neil elukeskkond niisugune mõnus, pargid ja värgid, maja taga hüppas orav ja mingi vahva suur kirju lind nokkis muru. Messist pole suurt miskit rääkida, päev otsa püsti jalu, boksist boksi, ajad juttu, uurid, puurid, seletad, räägid. Õhtuks oli toss väljas. Käisin oma elamises dussi all ära ja sõitsin siis linna. Jalutasin ja vaatasin ringi, vahepeal puhkasin kohvikus ning olin plaaninud õhtusöögile jala minna, aga eksisin ära ning viimasel hetkel pidin ikka takso võtma. Istusin seal pidulikul õhtusöögil üksi ja vaatasin, kuidas kõik suhtlesid, enamus oli teistest maadest mitmekesi, pidin juba meelt heitma, et nii igavalt siis asi lähebki, aga kui kõik maha istusid, tulid minu juurde üks turundaja Malaisiast ning kolm sloveenlast ja siis oli juba päris vahva. Rääkisime igasugustest asjadest, malailane oli oma elus kolm korda lund näinud ja eestist ei teadnud muidugi midagi, nii et rääkimist jätkus. Õhtusöök oli neljakäiguline, iga söök kui kunstiteos :) Nagu meil kunagi üks tuttav Müncheni restoranide kohta ütles kaunis, aga vähe süüa :) Mulle igatahes piisas ja aeg kulus kuidagi nii kähku, et 23,15 avastasin, et mind võidakse varsti kadunuks kuulutada ( polnud hommikul perenaisele öelda saanud, et hilja tulen) ja pidin taksoga ära kihutama.
Reede hommikul messi avamist oodates, ütles järsku keegi selges eesti keeles:"Tervist saksa nimega proua", minu üks vana töökaaslane oli ka seal:) Jututasin siis sellega. Muidu läks päev nagu ikka messil, kohtumised , jututamised. Keset päeva käisin korraks kesklinnas ka, et näha, milline linn välja näeb. Päris ilus oli Rheini kaldapealsel kena promenaad, vanad väikesed "saksa" majad. Oleks olnud vaatamist küll, kui ainult oleks aega olnud. Peale messi kobisin kohe magama ( kell 20), sest pidin juba kell 4 üles tõusma ja lendama hakkama.
Laupäeval enam nii palju lennujaamas ootama ei pidanud, aga seeeest oli viperus Tallinna kohal. Hakkasime juba kenasti maanduma, rattad kõhu alt väljas ja puha, kui järsku lennuk võttis uuesti suuna üles ja korjas rattad kokku:( Kõik muutusid väga rahutuks ja hakkasid versioone pakkuma, enne kui hollandi ja inglise keeles öeldi, et lennujaam ei võta praegu meid vastu!!!!!
Tihe lennuliiklus!!!:):) Amsterdami kohalt tulles oli see lausa naerukoht, kõik kaks Tallinna lennukit pidid vist õhus olema:) Teisel korral läks aga õnneks ja maandusime. Lennukis nägin Jukut, kellele auto lennujaama vastu toodi, nii et mul vedas hullusti, sain autoga koju ja tee möödus ka ruttu, sest meil oli palju jutustamist. Mari ongi ka Londonis, nii et peaksite ühendust võtma, kuigi ta pidi palju õppima ja kui ei õpi, siis töötama, sest elamise raha on tal omal vaja muretseda ja elamine, nagu sa tead, on seal väga kallis. Õpib rahvusvahelist õigust. Laine oli Nepaalis käinud ja nemad siis Mirjamiga kahekesi askeldanud. Mirjam olla ka nende jooksupisikust nakatunud, nii et oli ükspäev 15 km jooksnud!!!! Täiesti uskumatu, ma ütsin küll, et mina ei jaksaks ilmaski niisugust maad läbida. aga kiitsin just sind, et arvasid küll, et ei mingit aeroobikat, aga ei olnudki see nii kole, aga kui tagasi tulin, lugesin sinu aeroobikavastast blogi:( NO mis värk siis ommeti!!!)
Isa ja Jannu muidugi ei saanud omaette olemisega hakkama ( minu meelest muidugi, isa arvab, et teen sääsest elevandi). Nad nimelt magasid reedel sisse! Mis tähendas seda, et poiss oli endast väljas ja pidi kaklema nende riidehoiu Gerberostega seal koolis ( kes ei lasknud teda keset tundi riietuma) ja jäi ilma oma lemmiktunnist ( kehalisest), koeraga aga ei käinud keegi hommikul väljas ja loomulikult näris ta seepeale koridori tapeedi ära ( mispeale muidugi isa vihastas). Nii et vot niisugused lood.
Kuna mul seal messil õieti aega süüa ei olnud ja see õhtusöök oli küll hea, aga kuidagi magusa ja lääge alatooniga, siis tõsiselt rõõmustas mind ( ja ka Jukut), et isa oli kartulit keetnud lauba ja külma heeringakastet teinud. See maitses tõesti hästi ja koduselt, nii et isa sai selle eest kõvasti kiita!
Laupäeval käisime siis veel saunas ja Anna tuli ka, nii et õhtu oli mõnus. Pühapäeval käisime kõik koos Charlit ja sokulaadivabrikut vaatamas, saime sellest kõik hea tuju, käisime veel Mäkktoonaldis, kuigi poiss oli seal eelmisel päeval juba isaga käinud, aga Anna konkursiesinemine oli ju tähistamata. Anna ei viitsinud ka põhapäeva õhtul ära minna, nii et meil oli veel üks mõnus õhtupoolik eile. vaatasime natuke Potterit ja koristasime, muidu olime niisama.
Oehh, nüüd tuli kohe korralik aruanne, "lähetusaruanne":):)
ootaks nüüd teilt ka aruannet ( Anna, teie pole mulle üldse midagi kirjutanud!!!):)