mõnus vahe

NO oli ikke mõnus nädalivahe küll! Reedel oli siis see vanglaüritus, vat oli ikka veider koht, midagi pole öelda. Kõik asjad jätsime autodess, sest taskud pidid täiesti tühjad olema, läbi otsiti meid ka, nagu kõiki, kes sinna sisenevad. esteks on veider see asutus ise ( arhitektuuriliselt ma mõtlen), mingi karbid traataia sees. Kirik on valge kandiline karp, majad hallis, lillade plekkidega. Ülle töökaaslased küsisid, kas need on kuuliaugud. Väga veidrad lillad suuremad ja väiksemad plekid oli nendel hallidel seintel. Sellepeale kommenteeris vangla asejuhataja ( soengus, väga heas vormis noor naisterahvast muideks), et see on arhiteks Kalle Rõõmuse sünnitis. ( vahemärkusena oli mul päris hea meel, et see vana linnateatri suure maja projekt, mis oli Kalle Rõõmuse projekteeritud, käiku ei lähe). Esimesel korrusel olid kõik uksed ja trellid lillat värvi!!!! vat oli veider küll! Meesekskursandid leidsid sellele muidugi sada põhjust :)
Meile näidati nii kirikut kui med. korpust kui sööklat kui kambreid. Ja suurt valvuripulti nägime ka. Seal oli hunnikuteviisi ekraane ja kõike-kõiki sai jälgida. Õnneks nägime vange üldiselt ainult trellide tagant, aga mõned tulid meile ikka territooriumil vastu ka, kes just siis töölt tulid. Igaks juhuks ei vaadanud nende poole, sest eks see kohalik töötaja rääkis meile ka igast asju. Ühesõnaga, oli küll huvitav, aga üsna masendav ja kui me lõpuks 2,5 tunni pärast välja saime, oli ikka hea kerge olla küll.
Käisin siis reedel veel poes ( ostsin kingad) ja tegin süüa ja ega miskit erilist muud ei teinudki. Ah jaa, valetan, õhtul oli vene Draamateatri etendus teles. Mängiti "Idiooti". See Ivaskevitsh sai selle eest ju preemia ka. Ja ta oli tõesti vääääääääga hea!!!! Lausa uskumatu! Ma mäletan, kui lugesin seda raamatut esimesel kursusel, meeldis see mulle metsikult. Ta on ikka paks raamat, aga ma olin Raplas kodus, jalg oli haige ja siis võtsin ta kätte ja kahe päeva pärast siis sain läbi, eriti vahepeal muud ei teinudki, sest nii olin haaratud. Järgmisel reedel on "Ivanov", mille eest Toman sai preemia, aga me oleme sünnipäeval, peab vist lindistama
Laupäev oli õige vaikne. Koristasin natuke, kui poiss õppis, siis sõitsime ratastega, kuna ilm kiskus ilusaks, koeraga käisin väljas ja õhtul siis teatrisse. Etendus oli tõesti mõnus, paljud lood olid tuttavad, aga oli ka uusi. NÄitlejad andekad, seaded mõnusad, no mis sa ikka hing oskad tahta..... Ainult Evelinil, vaesekesel, oli hääl ära. Riina helistas mulle juba reedel ja küsis, kas on kedagi tuttavat, aga tuttavad olid töölt ära läinud, nii et juhatasin nad lihtsalt sinna kliinikusse, et ehk saavad abi, miskit said ka, aga eks tal oli ikka raske pingutada niimoodi. aga pärast Riian rääkis, et aint ühe loo jätsid ära, et teda säästa, ülejäänuga tuli ikka toime, aga eks rääkideski oli aru saada, et ajab köhima ja pole hea olla.
Pühapäeval sõitsime jälle ratast, käisin koeraga väljas ja Riina käis külas. Sättisime lauad välja ja mõnulesime päikese käes. Eriti soe veel ei ole, aga jopes kannatas istuda küll. Päris õhtul käisime Auras, mina trennis, poiss ja isa ujusid-mulistasid niisama. Poiss teeb ujumises ikka edusamme juba küll, tema tahtiski kangesti minna, et saab harjutada, muidu teisipäeval jälle ujumine ja tema ei oskagi.
Pärast rääkisin natuke Jannu nime all MSN'is Annaga. No see oli ka naljanumber. Poiss on kõikide väikeste tähtede alla igast jurad pannud, nii et hakkan kirjutama ja ei mingit teksti, aint südamed, kargavad banaanid ja Ally McBeali tited :) eks siis pidingi suurte tähtedega kirjutama. ja Anna sai teise vooru !!! HURAAAAA! Aga ta kindlasti ise räägib, kuidas värk käis, igatahes oli see laupäev tal täishullumaja: katsetelt vahepeal kontserdile ja siis jooksuga tagasi, närvid võisid ikka täiesti läbi olla!
No ja siis üritasime isaga veel Othello ooperit vaadata, aga saime vaevalt esimese vaatusega ühele poole, kui uni peale tuli:) Mitte et igav, aga lihtsalt väsimus. Huvitav on vaadata küll neid Metropolitani etendusi, aga mõnes mõttes on nad minu meelest liiga suureks puhutud. Et kui on rahvamass, siis on lava äärest ääreni inimesi täis, nii et liikumagi ei mahu. MInu meelest võiks seda koori seal küll vähem olla, ma ei mõista niisugust lavastust, kus mass seisab või sagib laval, tegevuse eesmärk jääb arusaamatuks :) Aga ilmselt on see lihtsalt minu viga, ei mõista asja ja kogu lugu. Eks ma õpin..... :)
Aga nüid on jälle esmaspäev ja töönädal ees. Ilm oli hommikul nii mõnus, öösel oli vel nati külma olnud, aga päike väljas ja linnud laulavad, lausa patt on toas istuda :)Töö tegemine = patt, mhmmmm, see tuli nüüd küll veidralt välja :)