üks vaffa kolmapäev

see oli siis eile
töö oli nagu ikka, siis prantsus - sellega on ikka parasjagu murdmist, katsun nüüd mingit süsteemi endale luua ja usinamalt koduseid tükke teha, muidu on juba tunne, et pind kaob jalge alt ja polegi lootust sellest midagi omendada. Ei ole ikka lihtne see vanas eas õppimine :( et siis..........
nänänäää, moraali ei järgnegi ! :)
no igatahes kihutasin ( õigemini lasin isal kihutada) ennast kõrtsi, kus meil oli Eesti kontingendi kohting. Sellest täpsemalt ei muljeta, kuna jõudsime eile just järelduseni, et nagunii kõik teavad kõiki ja pole tark väga laia lõuaga seletada. ( juba esimese tunni jooksul olin leidnud ühe väliseesti tudengiga!! Saksamaalt ühiseid tuttavaid !:)
Aga lõbus oli küll, pildikesi missioonidelt( mitte paunverest) oleks kohtingu alapealkiri :)
ja siis jooksin sealt kiiresti järgmisele kokkusaamisele, mis pigem oli küll lahkumine :)
Herr doktor Grusiiniast lahkus täna hommikul kodumaale. Ja sealgi oli tõeliselt lõbus. Gruusia kombe kohaselt said ka mõned tõeliselt südantliigutavad toostid öeldud ja jälle õhatud, et miks me küll nii vähe oma sõpradega tänapäeval kokku saame. Söögid maitsesid oivaliselt ja virnade viisi sai tehtud lõbusaid pilte a la tume mees ja tema eestlannadest sõbrannad. ( no mõne pildi peale said ikka kohalikud meessõberdoktorid ka võetud)
Hea oli see, et poiss ei pidanud kogu meie pidutsemise aja kodus üksi igavlema, tal oli klassiõhtu. Mina veel mõtlesin, et helistas teine mulle nii hilja, kui juba klassiõhtu täies hoos pidi olema, et ei tea mis nüüd juhtus, aga pärast selgus, et juhtus see, et neil ei olnud muusikat ja ta tahtis küsida, kas võib kodust mõne plaadimapi kaasa võtta. Kuigi mind kätte ei saanud, oli ikka võtnud ja kenasti koju ka toonud, nii et ei tea, kas kavatseb diskoriks hakata või mis :)
küll on ikka hea, et täna on neljapäev, ootan nädalivahet juba väga.....