ükskõik mitu vaba päeva sul ei oleks, üks jääb ikka puudu

Nagu juba ütlesin, mööduvad vabad päevad niisuguse hooga, et isegi kui on kahe vaba päeva asemel kolm, ikka tuleb üks puudu.
Reede käisime siis sünnipäeval. Poiss oli üksi kodus ( ega ta selle üle just ei vaimustunud, aga kuna järgmise päeva hommikul vara tuli võistlustele minna, siis pidi leppima). Suure osa ajast veetis staadionil, siis natuke telefoni otsas :) ja siis läks magama.
Meie üritasime õues pidutseda, terrassil oli pärast päikese loojumist päris jahe, aga ega tuppa ju ka ei raatsinud minna. Anne oli talle omase põhjalikkusega võtnud aia rajamist: tutvustas meile kõiki oma taimi-põõsaid nimepidi. Mitte aint sordid polnud tal meeles, vaid nimed, et ikka "blue arrow" ja "gold finch" või mis iganes. ( ette rutates tuleb öelda, et mind hakkas kohe huvitama, et mis minu elupuu nimi võiks ka olla ja eile vaatasin järele, silt oli veel alles ja mul on "Tiny Tim" :):))
Me väga pikaks ajaks ei jäänud, kuna kartsime seda luaba hommikust varast ärkamist. Hakkasime kella 12 paiku kodu poole jalutama, et kõhutäit alla raputada ja mõnusalt magama jääda.
No ja laupäev möödus siis pallimängu tähe all. Tegelt muidugi mitte ainult, pidevalt vaatasin kella ja mõtlesin, et kuda ikka ANnal läheb. Poistel jällegi nati ei vedanud, olid küll tublid ja võtsid kõik mängud, aga finaal jäi viiki ja penaltidega kaotasid Narvale, keda nad oma alagrupis enne suurelt võitsid. Olid ikka kurvad ja vihased küll :( Lapsevanemad olid treeneri peale kurjad, sest ta läks ise meeste eest mängima ja finaalis poisse ei juhendanud ja pole midagi teha, seda oli kohe tunda. Isad ei mõista neid mängujoonist jälgima panna, mäng lagunes ja tulemust ei tulnud. Keegi muidugi ei ütle, et see treener oleks asja päästnud, võibolla olid poisid lihtsalt väsinud juba, aga kuna emad kangesti meelitasid treenerit, et jäägu meeste mängule hiljaks, aga ta ei võtt kuulda, siis olid nad muidugi kurjad pärast. Anna sai siis ka näha, kuidas poisid mängivad. Arvas ka, et ei ole igav midagi, päris huvitav oli. Eks ta nägi ka seda, kuidas ühe teise meeskonna väravavaht laamendama ja kindaid loopima hakkas, kui talle penalt sisse löödi :)
Pühapäeval käisime Annaga poes, grillosime õues ja siis käisime Mailaulu kontserdil. See oli väga vahva, poisike tüdines küll ära, sest seal tegi iga esineja kohe pika bloki, nii et isa viis ta vaheajal ära, aga meie olime ikka kõik lõpuni. Kõigepealt mängis iirlane Martin, kellel oli kohutavalt kõva hääl, vabalt oleks võinud ka mikrita mängida. Lood oli vahvad ja Dave Murphy tuli ka vahepeal appi ja JOhansoni Jaak ka, nii et kangesti tekkis tahtmine Dublinisse minna ja seda kõike ikka ühes korralikus iiri pubis näha.
Pärast kontserti sõime kodus jäätist ja siis läksime isaga ratastega linna. Ülikooli kohvikus saime veel tunnikese Johansoni ja tema sõpru kuulata ja siis veel Emajõe peal volbrituld vaadata. Anna ja poiss ei viitsinud kaasa tulla ja olid kodus.
No ja eila tegime kõvasti tööd. Poiss ja Anna tegelesid harjutamise-õppimisega. Poiss ka statkal pallimänguga, aga mina tassisin pool liivakasti liivast tühjaks, siis vanast kompostihunnikust pea 10 kärutäit mulda liivakasti ja põõsastele-puudele ja uuema kompostihunniku vanale kohale, no et oleks koomal ja parem vaadata. Isa põletas oksi ja võttis need kiigupuud maha, õhesõnaga müttasime aias nii, et õhtul oli toss täiesti väljas. Marta oli mulle tohutu abiline. Tegelt ka! Kui ma seda vana kompostihunnikut lahti urgitsema hakkasin, kukkus tema seal kaevama-kobestama. Ja selleks ajaks kui olin liiva liivakastist kotti ajanud, oli tal päris palju sellest hunnkust ära kobestatud, nii et mul oli kohe palju lihtsam seda sorteerida ja labidaga käru peale tõsta. Kuna me mõttasime seal oma 3-4 tundi, siis Marta oli pärast nii väsinud, et kui Ülle külla tuli, ei jõudnud ta ära imestada, et Marta ei jõudnud üleski hüpata :) Nii et ülejäänud päeva veetis ta küll Anna voodis, küll asemel, aga ikkagi pikutades :)
aga ma olin ise ka õhtuks nii läbi, et jäin kell 10 teleka ette magama, ning kobisingi vara voodisse.
No aga kõik tubased tööd jäidki tegemata, nii et üks päev jäi ikka puudu :)
Täna hoian siis Annale ja vanamale pöialt, Annal vestlus ja vanama läks tlnsse haiglasse oma jalga näitama ( tal on ikka selle peale toetamine valus, arvab, et tehakse op).