tahan jonnida
tegelt on nii, et ei taha enam kirjutada, tahan rääkida, tahan, et kohe kõik on kodus ja siis veel, et haigus oleks ka kadund! Vot!! Ja muidu hakkan jonnima!!!!
Õnneks on tõsisem tõbi tabanud mind alles peale sünnipäeva, nii et peod sain ikka rahulikult ära pidada, kuigi vaiksema häälega ja valusa kurguga. Ei teagi, kas sain Annalt nakkuse või lihtsalt sellel Varbolamatkal kõvasti külma ( mida sain nagunii, sest saime ju märjaks). Igatahes mitu päeva kurgus hingetorus kraapinud tõbi lõi siis lõpuks välja. Oot, oot, aga enne tõbe sai ju nalja ka.
Lugu nii, et reedel läksime isaga variaktust otsima, mida me muidugi ei leidnud, aga seeeest leidsime toolid. Just sellised nagu meil juba olid, aga nati tumedamad. Mõtsime, et ongi vaffa, kui pooled on helehallid, pooled tumedad. NO ostsime veel neli tooli ja siis ütles isa, et need ei mahu autosse. Meile olid neid aga kohe vaja, mitte esmaspäeval ja 150,- lisaraha eest :)
Isa läks juba kruvikeerajat laenama, et võtame nad koost lahti, aga mulle ei andnud rahu, et no kuidas ei mahu, üks või kaks peaks ikka mahtuma. Proovisin ja punnitasin ja loomulikult mahtus, helistasin isale, et tule vii nüüd kaks tükki koju ära. Ise istusin eedeni parkla juurde jõe äärde tooli peale, vaatasin jõge ja ummikut sillal ja päevitasin :)
Päris lõbus oli, inimesed käisid mööda ja vaatasid, et vat kus leidis istumiseks koha:) Aga varsti tulid veel kaks meest, kes olid ostnud 6 samasugust tooli, panid 3 ja 3 ülestikku ja istusi sinnasamass ja jäid ka autot ootama :)
Ja no laubal kulusid juba toolid ära. Ilm oli ilus ja meil oli igatahes väga vaffa, Karin tuli ka emaga ning Madli ja Made ja Kati. Olin Anu ja Kati pärast juba päris mures, sest nad jäid hiljaks. Selgus, et Kati mees oli redelist alla kukkunud ning ta tohterdas seda, aga Anul oli olnud esinemine. Eile käis veel Tiina ka ja nii tema, Kristi kui ka töölt rahvas kinkisid mulle potiga lilled, nii et nüüd on aias palju ilusaid lillu.
Eile käisime isa ja koeraga JÄnese matkarajal matkamas, ilus ilm ja jõe ääres oli mõnus, koer pidi oma jalad otsast jooksma. Vahepeal lasime teda lahti ka, päris ilusti jäi meid järgi ootama ja vaatas, kus me juba oleme. Kargas nigut kits kõrges rohus ringi. Aga korra ajas meile hirmu ka nahka, sööstis kurge püüdma, aga kurg lendas ju kaugele, tema aga järgi, ei pannud isegi tähele, et kõrges rohus oli kraav, oli sinna sisse kukkunud, pärast märg ja sopane, aga no õnneks tuli ikka pika kutsumise peale tagasi.
Õhtul aga läks nohu hulluks ja olemine läks jamaks, tahtsin kohe varakult magama minna, aga üllatavalt põnev jalka oli Portugali ja Angoola vahel, nii et kulus ikka terve esimene poolaeg, et end kokku võtta ja siis lõpuks magama sundida. Poole öö pealt olin sunnitud alla kolima, sest köha läks nii jubedaks, et teised ei saanud ka hästi magada ja nüüd olen nagu kala kuival ( nohurohi jäi ka maha), ahmin suu kaudu õhku, see ajab aga köhima, nii et ..................
Aga õnneks on ilm ilus ja eks kodus jälle ravitsen, ehk läheb paremaks!
Õnneks on tõsisem tõbi tabanud mind alles peale sünnipäeva, nii et peod sain ikka rahulikult ära pidada, kuigi vaiksema häälega ja valusa kurguga. Ei teagi, kas sain Annalt nakkuse või lihtsalt sellel Varbolamatkal kõvasti külma ( mida sain nagunii, sest saime ju märjaks). Igatahes mitu päeva kurgus hingetorus kraapinud tõbi lõi siis lõpuks välja. Oot, oot, aga enne tõbe sai ju nalja ka.
Lugu nii, et reedel läksime isaga variaktust otsima, mida me muidugi ei leidnud, aga seeeest leidsime toolid. Just sellised nagu meil juba olid, aga nati tumedamad. Mõtsime, et ongi vaffa, kui pooled on helehallid, pooled tumedad. NO ostsime veel neli tooli ja siis ütles isa, et need ei mahu autosse. Meile olid neid aga kohe vaja, mitte esmaspäeval ja 150,- lisaraha eest :)
Isa läks juba kruvikeerajat laenama, et võtame nad koost lahti, aga mulle ei andnud rahu, et no kuidas ei mahu, üks või kaks peaks ikka mahtuma. Proovisin ja punnitasin ja loomulikult mahtus, helistasin isale, et tule vii nüüd kaks tükki koju ära. Ise istusin eedeni parkla juurde jõe äärde tooli peale, vaatasin jõge ja ummikut sillal ja päevitasin :)
Päris lõbus oli, inimesed käisid mööda ja vaatasid, et vat kus leidis istumiseks koha:) Aga varsti tulid veel kaks meest, kes olid ostnud 6 samasugust tooli, panid 3 ja 3 ülestikku ja istusi sinnasamass ja jäid ka autot ootama :)
Ja no laubal kulusid juba toolid ära. Ilm oli ilus ja meil oli igatahes väga vaffa, Karin tuli ka emaga ning Madli ja Made ja Kati. Olin Anu ja Kati pärast juba päris mures, sest nad jäid hiljaks. Selgus, et Kati mees oli redelist alla kukkunud ning ta tohterdas seda, aga Anul oli olnud esinemine. Eile käis veel Tiina ka ja nii tema, Kristi kui ka töölt rahvas kinkisid mulle potiga lilled, nii et nüüd on aias palju ilusaid lillu.
Eile käisime isa ja koeraga JÄnese matkarajal matkamas, ilus ilm ja jõe ääres oli mõnus, koer pidi oma jalad otsast jooksma. Vahepeal lasime teda lahti ka, päris ilusti jäi meid järgi ootama ja vaatas, kus me juba oleme. Kargas nigut kits kõrges rohus ringi. Aga korra ajas meile hirmu ka nahka, sööstis kurge püüdma, aga kurg lendas ju kaugele, tema aga järgi, ei pannud isegi tähele, et kõrges rohus oli kraav, oli sinna sisse kukkunud, pärast märg ja sopane, aga no õnneks tuli ikka pika kutsumise peale tagasi.
Õhtul aga läks nohu hulluks ja olemine läks jamaks, tahtsin kohe varakult magama minna, aga üllatavalt põnev jalka oli Portugali ja Angoola vahel, nii et kulus ikka terve esimene poolaeg, et end kokku võtta ja siis lõpuks magama sundida. Poole öö pealt olin sunnitud alla kolima, sest köha läks nii jubedaks, et teised ei saanud ka hästi magada ja nüüd olen nagu kala kuival ( nohurohi jäi ka maha), ahmin suu kaudu õhku, see ajab aga köhima, nii et ..................
Aga õnneks on ilm ilus ja eks kodus jälle ravitsen, ehk läheb paremaks!
posted by kaie at 3:09 AM
2 Comments:
MITTE VARIAKTUST ( mis oleks päris lõbus, et mitte avalik, aga varjatud), vaid VARIKATUST :)
ma vaatasin jah et mis variaktus :) aga nuud otsitagu palun varikaamerat variaktuse jaoks!
Post a Comment
<< Home