ühest kesapõllust inspireerituna

mulle ei meeldi, kui
1.aprillil koeraga väljas käies
sajab ladinal vihma
ja kui see vihm
veel lörtsiks üle läheb
ei tee see asja sugugi paremaks
ja kui toru ei võeta
kui helistada tahad
kuigi võibolla on juba magamagi mindud
aga meeldib peale tööd
sõbrannaga kohmikusse ja sealt edasi
teatrisse minna
ja veel rohkem meeldib
kui etendus, millest pole midagi lootnud,
ei olegi igav, vaid mõnes kohas lausa liigutab
ja üldiselt kaasa elama paneb
veel rohkem meeldiks
kui läheks koju ja saaks muljeid jagada
mitte ei peaks pragama
nende, nonde ja tonde
(ma tean, et seda sõna pole olemas)
asju pärast, mis tegemata
meeldib kui on kolmapäev
ja keegi saadab lihtsakoelise ent ilusa slaidishow
sellest kui ilus on elu