Pühade vahe
Jällegi pean alustama sellest, et meitel on vääääääääga ilus ilm. Puud kõik härmas, päike paistab, lund nii et tapab. Mega! Öösel läks jälle päris külmaks ( -20), aga kuna taevas on selge, siis ilmselt päeval jälle sulatab. Niisugune mõnus poolkevadine värk, et linnud laulavad ja räästad tilguvad, aga hommikul ja õhtul on alles päris talv.
Üleüldse on olnud mõnus püha ja selle vahe :) Neljapäeval oli poolik tööpäev ja me sõitsime Anneliga Tlnsse teatrisse. vai jummel, kuda seda oli mulle vaja!!!! Jalutasime bussijaamast linna, korraks käisime Niru Keskuses, aga sellest sai meil ruttu siiber, nii et suundusime edasi vanalinna ja läksime Linnateatri kohmikusse. Riided panime riidehoidu, aga nummert ei võtt, sest meie etendus oli Hobuveskis. Anneli suureks kurvastuseks oli kohmikus korda muudetud ja kella 17st alates ei lubatudki suitsetada:( Nüganen oli seal küll ilmselt tossanud, sest ta tuli meile ukse peal vastu ja meite laua peal oli tuhatoos ka! aga tegelt oli nii, et kui teatrikülastajad olid Birdy't vaatama läinud ( mis algas kell 18), siis lubati suitsu teha ka, nii et me ei pidanud sealt kuskile minema. Meile tundus küll, et meid oodati vist ka etendusele, sest tulesid vilgutati ikka väga mitu korda ja Nüganen käis kohmiku läbi ka niukse näoga, et hakkame nüüd juba minema, aga meie istusime seal nigut kaks muhku ega liigutanudki :) See ju kella 17st avatud teatri külastajatele ja ilmselt ei ole eriti tavaline, et mingid tädid, kel etendus hakkab kell 19 tulevad sinna juba enne kella 6t istuma:) aga meitel oli seal mõnus, ajasime juttu ja einestasime ka.
etendus oli jällegi väga mõnus. MIna ei tea, kas mulle miskit seal linnateatris võiks ka mittemeeldida. MÕni ütleb, et see tükk on liiga sünge, aga minu meelest oli väga huvitav. Ilmselt me ikka päriselt ei kujuta seda Iiri elu ette ja eks seal ilma äärel on kindlasti omad probleemid, aga minu meelest on nii mõnigi asi seal meie elule väga sarnane ning ilmselt on keeruline teha etendust, mis mulle oleks liiga masendav. Igasugu tõsised ja probleemsed tükid lähevad mulle alati rohkem korda kui mingi tiruliru. Ja need näitlejad!!! Ene Järvis mängis 2,5 tundi voodis selili maas, peale oma hääle, näo ja käte ei saanud ta midagi kasutada, aga oleks siis kordagi teda igav vaadata. Vat ei ole!! Kuna peategelane oli Mamma, siis mulle tuli meie mamma ka jälle meelde. Mitte et neid kuidagi oleks võrrelda saanud, meie mamma ei läinud ju peast segi ega olnud pikalt voodihaige, aga kuidagi hakkasin vanainimestest mõtlema. .....
Tagasisõit läks ka kiirelt, sest tulime Made autoga ja ta võttis kadriorust peale oma klassiõe Terje, kes elab-töötan Brüsselis, nii et kuulsime siis laia ilma uudiseid ja olime tänulikud kuulajad, sest Madel ja Terjel oli teineteisele palju rääkimist. Ah jaa, Kadriorus käis Terje EkspressiTiinal külas ja Tiina tuli teda välja saatma oma uue taksikoeraga!! Neil eelmine oli Marta, aga nüüd on Viiu. Sa oleks pidand teda nägema, kui sale ja tilluke see must taks ikke oli! Meite oma on tõesti nigut tank selle kõrval.
Neljaba õhtal tulid Marion ja Anna ka koju, isa käis neil poole öö ajal bussi vastas. Neil oli sakus mingi esinemine ja jõudsid alles kella 11se bussi peale.
reedel oli siis sünnipäev, nagu sa juba tead. Enne vaatasime Kristiina sõitu, pärast pingviine. Kontserdist me juba muljutasime, see oli igatahes vääga vahva. Chalice'i laulu ajal muudkui nutsin! Ma olin nii ära loksutatud sellest, et mingi noor miis võtab vaevaks mõelda oma maa ja inimeste peale ja sellest laulu kirjutab ja veel millise laulu!!! Vahel jääb mulje, et kõik niisugune on nii noorte meelest mingi parimal juhul sarkasmi ja ilkumise objekt või siis tegeldakse vähegi pühamate ja poliitilisemate asjadega aint omakasu pärast ( noored kesikud), aga õnneks on niisugune mulje olnud järelt petlik.
Ah jaa, ja sporti oleme ka viimastel päevadel palju vaadanud, ei tea, kas täna oskangi ilma igapäevase hokimänguta õhtul midagi peale hakata :)
Laupäeval käisime kõik koos Auras, kodus siis enam sauna teha ei viitsinudki, mulistasime seal päris kaua. Minul saab seal ruttu kõrini, kaua sa ikka ujud ( kui eriti ei oska ega jaksa) või saunled. Mulle meeldib rohkem siis käia, kui mingi vesiaerooblemine ka on. aga pärast oli muidugi ikka mõnus tunne ja väimus.
PÜhapäeva aga käisime Otepääl seda uut kelku proovimas, mis ma möödunud aastal võitsin. Väga vahva oli. Ilm oli super, päike ja lumi ja paras külmakraad. Sõitsime algul harimäele ( käärikust edasi), käisime vaatetornis, jõime seal teed ja sõime lihapirukaid), siis aga otsisime ühe mõnusa järsu kelgumäe ja lasime liugu. See täispuhutav kelk on ikka palju parem kui mingi salvokas, ei põruta eriti ( kui just hüpekas ette ei juhtu ja kelk alt ära ei tule nagu juhtus Annaga, kes sai seljale kõvasti haiget :() ja hoog on ikka väga vägev. Me ei osanud teda aint väga hästi juhtida, pidevalt tulime poole mäe pealt selg ees alla :) Marion ja Anna aga tegid mitu võga pikka liugu, kohe suusarajale välja.
Poiss käis veel natuke suusatamas ka, aga kukkus näoli lumme ja oli tiba hädine, aga kuna meil teiste suusad autosse ei mahtunud, siis hea, et ikka üldse julges üksi rajale minna. Poiss õhkas igatahes mitu korda eile ( viimane kord veel voodis enne magamaminekut), et küll ikka oli täna kihvt päev.
ega pärast suurt miskit jõudnudki, väheke söömist ja hokit :) ( finaal oli eile) ja tüdrukud pididki bussi peale minema.
Õhtul ütlesin isale, et teleka ees oli tunne, et plikad on ikka üleval, kui hakkas olümpia lõpetamine, tahtsin üles hüüda, et tulge juba. Kuidagi imelik oli teleka ees istuda isaga kahekesi, pealegi oli Anna mu näputöö ka ära röövinud. S.t. tegelt see sai valmis, aga ma oleksin hea meelega äärde natuke veel pitsi heegeldanud, aga Anna ei tahtnud ja pani räti kohe kaela, nii et nüüd ei oska oma kätega teleka ees enam midagist peale hakata :)
Ülle käis ka korraks eile meie juurest läbi, sain ta ette ära õnnitleda, sest tal on homme sünnipäev. Ah õige, kuule, Martinil on täna sünnipäev, juubel ikkagi ju ( 15)! Nii meeldetuletuseks.
Ja siis veel, et nüüd ei ole enam kuud aegagi sinu koju tulekuni!!!
Üleüldse on olnud mõnus püha ja selle vahe :) Neljapäeval oli poolik tööpäev ja me sõitsime Anneliga Tlnsse teatrisse. vai jummel, kuda seda oli mulle vaja!!!! Jalutasime bussijaamast linna, korraks käisime Niru Keskuses, aga sellest sai meil ruttu siiber, nii et suundusime edasi vanalinna ja läksime Linnateatri kohmikusse. Riided panime riidehoidu, aga nummert ei võtt, sest meie etendus oli Hobuveskis. Anneli suureks kurvastuseks oli kohmikus korda muudetud ja kella 17st alates ei lubatudki suitsetada:( Nüganen oli seal küll ilmselt tossanud, sest ta tuli meile ukse peal vastu ja meite laua peal oli tuhatoos ka! aga tegelt oli nii, et kui teatrikülastajad olid Birdy't vaatama läinud ( mis algas kell 18), siis lubati suitsu teha ka, nii et me ei pidanud sealt kuskile minema. Meile tundus küll, et meid oodati vist ka etendusele, sest tulesid vilgutati ikka väga mitu korda ja Nüganen käis kohmiku läbi ka niukse näoga, et hakkame nüüd juba minema, aga meie istusime seal nigut kaks muhku ega liigutanudki :) See ju kella 17st avatud teatri külastajatele ja ilmselt ei ole eriti tavaline, et mingid tädid, kel etendus hakkab kell 19 tulevad sinna juba enne kella 6t istuma:) aga meitel oli seal mõnus, ajasime juttu ja einestasime ka.
etendus oli jällegi väga mõnus. MIna ei tea, kas mulle miskit seal linnateatris võiks ka mittemeeldida. MÕni ütleb, et see tükk on liiga sünge, aga minu meelest oli väga huvitav. Ilmselt me ikka päriselt ei kujuta seda Iiri elu ette ja eks seal ilma äärel on kindlasti omad probleemid, aga minu meelest on nii mõnigi asi seal meie elule väga sarnane ning ilmselt on keeruline teha etendust, mis mulle oleks liiga masendav. Igasugu tõsised ja probleemsed tükid lähevad mulle alati rohkem korda kui mingi tiruliru. Ja need näitlejad!!! Ene Järvis mängis 2,5 tundi voodis selili maas, peale oma hääle, näo ja käte ei saanud ta midagi kasutada, aga oleks siis kordagi teda igav vaadata. Vat ei ole!! Kuna peategelane oli Mamma, siis mulle tuli meie mamma ka jälle meelde. Mitte et neid kuidagi oleks võrrelda saanud, meie mamma ei läinud ju peast segi ega olnud pikalt voodihaige, aga kuidagi hakkasin vanainimestest mõtlema. .....
Tagasisõit läks ka kiirelt, sest tulime Made autoga ja ta võttis kadriorust peale oma klassiõe Terje, kes elab-töötan Brüsselis, nii et kuulsime siis laia ilma uudiseid ja olime tänulikud kuulajad, sest Madel ja Terjel oli teineteisele palju rääkimist. Ah jaa, Kadriorus käis Terje EkspressiTiinal külas ja Tiina tuli teda välja saatma oma uue taksikoeraga!! Neil eelmine oli Marta, aga nüüd on Viiu. Sa oleks pidand teda nägema, kui sale ja tilluke see must taks ikke oli! Meite oma on tõesti nigut tank selle kõrval.
Neljaba õhtal tulid Marion ja Anna ka koju, isa käis neil poole öö ajal bussi vastas. Neil oli sakus mingi esinemine ja jõudsid alles kella 11se bussi peale.
reedel oli siis sünnipäev, nagu sa juba tead. Enne vaatasime Kristiina sõitu, pärast pingviine. Kontserdist me juba muljutasime, see oli igatahes vääga vahva. Chalice'i laulu ajal muudkui nutsin! Ma olin nii ära loksutatud sellest, et mingi noor miis võtab vaevaks mõelda oma maa ja inimeste peale ja sellest laulu kirjutab ja veel millise laulu!!! Vahel jääb mulje, et kõik niisugune on nii noorte meelest mingi parimal juhul sarkasmi ja ilkumise objekt või siis tegeldakse vähegi pühamate ja poliitilisemate asjadega aint omakasu pärast ( noored kesikud), aga õnneks on niisugune mulje olnud järelt petlik.
Ah jaa, ja sporti oleme ka viimastel päevadel palju vaadanud, ei tea, kas täna oskangi ilma igapäevase hokimänguta õhtul midagi peale hakata :)
Laupäeval käisime kõik koos Auras, kodus siis enam sauna teha ei viitsinudki, mulistasime seal päris kaua. Minul saab seal ruttu kõrini, kaua sa ikka ujud ( kui eriti ei oska ega jaksa) või saunled. Mulle meeldib rohkem siis käia, kui mingi vesiaerooblemine ka on. aga pärast oli muidugi ikka mõnus tunne ja väimus.
PÜhapäeva aga käisime Otepääl seda uut kelku proovimas, mis ma möödunud aastal võitsin. Väga vahva oli. Ilm oli super, päike ja lumi ja paras külmakraad. Sõitsime algul harimäele ( käärikust edasi), käisime vaatetornis, jõime seal teed ja sõime lihapirukaid), siis aga otsisime ühe mõnusa järsu kelgumäe ja lasime liugu. See täispuhutav kelk on ikka palju parem kui mingi salvokas, ei põruta eriti ( kui just hüpekas ette ei juhtu ja kelk alt ära ei tule nagu juhtus Annaga, kes sai seljale kõvasti haiget :() ja hoog on ikka väga vägev. Me ei osanud teda aint väga hästi juhtida, pidevalt tulime poole mäe pealt selg ees alla :) Marion ja Anna aga tegid mitu võga pikka liugu, kohe suusarajale välja.
Poiss käis veel natuke suusatamas ka, aga kukkus näoli lumme ja oli tiba hädine, aga kuna meil teiste suusad autosse ei mahtunud, siis hea, et ikka üldse julges üksi rajale minna. Poiss õhkas igatahes mitu korda eile ( viimane kord veel voodis enne magamaminekut), et küll ikka oli täna kihvt päev.
ega pärast suurt miskit jõudnudki, väheke söömist ja hokit :) ( finaal oli eile) ja tüdrukud pididki bussi peale minema.
Õhtul ütlesin isale, et teleka ees oli tunne, et plikad on ikka üleval, kui hakkas olümpia lõpetamine, tahtsin üles hüüda, et tulge juba. Kuidagi imelik oli teleka ees istuda isaga kahekesi, pealegi oli Anna mu näputöö ka ära röövinud. S.t. tegelt see sai valmis, aga ma oleksin hea meelega äärde natuke veel pitsi heegeldanud, aga Anna ei tahtnud ja pani räti kohe kaela, nii et nüüd ei oska oma kätega teleka ees enam midagist peale hakata :)
Ülle käis ka korraks eile meie juurest läbi, sain ta ette ära õnnitleda, sest tal on homme sünnipäev. Ah õige, kuule, Martinil on täna sünnipäev, juubel ikkagi ju ( 15)! Nii meeldetuletuseks.
Ja siis veel, et nüüd ei ole enam kuud aegagi sinu koju tulekuni!!!
