oi liii, oi laaa, oi lallallalalaaaaaaaaa........

Me õnne sulle soovime ja rõõmsasti siis laulame jne jne.....
Palju õnne kallis Mannu!!!!!!
Eila arutasime isaga ja ta ütles ka, et no 18 on ikka juba number :)
Nädalavahetus läks kiirelt nagu ikka. Reedel olin poisile autojuht: neil kooli ei olnud, aga oli orienteerumine, nii et viisin nad sinna ja pärast tõin koos pinginaabriga meile. Peale tööd aga sõidutasin nad jalkat mängima ( käisid Tammekaga sõprust mängimas, saivad haledasti kaela :() ja pärast läksin ise teatrisse. Seda Klammi sõda vaatama, aga sellest me juba rääkisime. Ja ega muu miskit polnudki. KUi poisi pinginaabri juurest ära tõin ( tema isa käis neil jalkamängul järel), siis sõime ja olime niisama kodus. Lugesime koos "Isade unejutte" ja üsna vara läksime magama.
Laupäeval helistasin sulle sealt "Draamakese" festivalilt, seal läks meil päris pikalt. Poiss meisterdas isegi ühe varjunuku ja ühe maski. Ning pärast läks trummitelki ja mängis seal 45 minutit järjest erinevatel trummidel. Seal sai iga laps juurde karata, kes tahtis, mingi punt mängis ja poisile muidugi meeldis hirmsasti ja mis seal salata, tal tuli päris hästi välja.
Ilm aga oli jahe ja ma külmetasin ennast nii ära, et pärast ei saanud tükil ajal sooja. Kui isa oma ürituselt tuli, siis läksime poest läbi ning Tõnise juurde sauna. ta oli shaslõkki teinud ja Kertul oli omaküpset leib ja puha. Igavesti mõnus oli. Ilm oli ju endiselt jahe, aga neil on mõnus veranda, nii etpärast sauna olime seal ja koju saime alles päris hilja.
Eile oli siis Marta ja MÄnguasjamuuseumi sünnipäev. Isa tegi hommikul pannkooke ja küsis, et millal see Anna lõpuks tagasi tuleb? Mina vastasin, et 1l peaks koju tulema, mis siis? Tema: nii igav on, kui kedagi nädalavahetuseks ei tule koju! Katsusin siis teda lohutada, et Anna tuleb juba varsti ja siis veel natuke ning tuleb Maria ka!!!!
Aga see muuseum on tõesti väga vahva ja eile oli seal muidugi igasugu üritusi. Mingid lapsed tegid tsirkust ( väga vinge kondiväänaja oli neil ja ühel rattal sõitvad tüdrukud), pakuti torti ja oli muidu mõnus olemine. Pärast seda oli meil aga väga tõsine tööpäev. Kuna pidevalt on vihma sadanud, oli meil muru mitu aega niitmata ning hekk pügamata. Mõtlesime, et teeme kiirelt ära ja siis joome ilusas korras aias kohvi, aga tööpäev kujunes nii pikaks, et pidime ikka kohvi vahepeal võtma, sest muidu oleksimegi ilma jäänud. Lõpetasime alles õhtuks :)
Lootsin sinu sünnipäevi üleval olla, et sulle kohe öösel helistada, aga uni tabas mind varem :( ja veel nii, et kell jäi üles panemata ja magasin hommikul veel sisse ka:( Nüüd vahin kogu aeg kella ja mõtlen, et ei tea, millal sa küll ärgata võiks, et sulle helistada. Katsun ikka kella 12ni kannatada, äkki muidu magad! Aga isaga tähistasime su sünnipäeva juba enne magamaminekut, sest sa sündisid ju öösel ja terve 28 kuupäev kulus sind oodates :)

mõrtsukmarta :(

Pean teile ära kaebama, et Marta on üks igavene mõrtsukas! Eile märkas seinal paksu rasvast ämblikku ja hakkas teda taga ajama. Algul mööda seina, üritas hammastega naksata, aga ämblik sai eest ära. Siis kukkus vaene Charlotte tema pessa ja Marta pidi oma pesast kõik tekid välja saputama, et teda üles leida. Aga ämblik kõndis samal ajal rahulikult mööda põrandat eemale. Muidugi märkas Marta seda õige pea ning hakkas teda käpaga togima. Togis ja togis, ämblik jooksis, nii et keel vesti peal ja Marta arvas, et see on üks lõbus mäng!!!! Mina üritasin teda keelata, aga tai kuuland. Ja siiiiiiiis........!!! heitis Marta ennast selili ta otsa!!!!! Nii leidis vaene ämblik oma otsa :( aga see toimus tegelt kõik nii ruttu, et mai saanud äblikule appigi rutata!!!!!!
Arturil nii halvasti ei läinud, tal ikkagi puur ümber. Viisin ta eile kööki, et puuri puhastada ja kus Marta läks alles elevile! Pani nina juurde, vaatas kuda ta seal kargas ja säutsus ning ei osanud miskit tarka teha.
Aga akordionimuusikat ei salli ta endiselt, nii kui isa võtab välja akordioni, hakkab tema laulumeheks!
See oli tänane Martaeri :) aga tal on varsti sünnipäev ka, nii et kulus talle üks "erinumber" ära

ellujäämisretk

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest s.t. sealt, kus eelmine jutuke lõppes.
Niisiis reede - ei midagi eeeeerilist. Mõtlesime küll, et äkki läheks kellelegi külla, aga vat ei viitsinudki. Nii et olime kodus. Vaatasime telekat. Üks eriline asi siiski oli : Vahur Kersna intervjuu Edgar Valteriga. No kui armas üks inimene ikka olla võib!!!! Ta rääkis nii vahvasti ja Kersnal olid päris vahvad küsimused, igatahes oli väga mõnus saade, näitas ka mingeid vanemaid salvestisi ja rääkis tema sõpradega ( Eino Tambergi ja Heinz Valguga näiteks). Pärast oli veel VAT teatri Troll-poiss, aga selle magasin suures osas maha, sest olin väga väsinud. Teatri lõppede olin aga välja maganud, nii et saime isaga " idiooti" vaadata. Venelastel on tehtud 10- jaoline telefilm, mille isa raamatukogust tõi. Muideks väga hea film! Ei mingit und enam!
Aga seda pean tunnistama küll, et Ivaskevitshi Mõshkin meeldis mulle isegi rohkem kui Mironovi oma. Kuigi ta mängis ka hästi, aga Ivaskevitsh oli lihtsalt super!
No ja siis laupäev. Isa oli jällegi natuke tööl, siis käisime poes ja siis läksin mina töökaaslastega oma ülemuse juurde sünnale. Grillisime väljas ja kui vihma hakkas kallama, siis kolisime tuppa. Hästi vahva suur elamine ja roheline ümbrus on neil Nõost väljas. Aga ma sain seal küllaltki vähe olla, sest kui isa töölt tuli, võttis ta poisi kodust ja oma onutütre haiglast ning nad tulid meile järgi ning läksime vanaemale külla. Koera võtsime ka kaasa, et tutvuks kohaga, kuhu jääma peab, kui reisile läheme. vanaema juures sõime-jõime, ajasime juttu ning kella 10 paiku hakkasime koju sõitma. Terve tee kuulasime Juurt ja Kivirähku, ning kodus kuulasime neid veel edasi. ILma nende kommentaarideta poleks vist viitsinud seda Juravisiooni janti vahtidagi. Aga nad läksid ikka päris hoogu, kui konjak hakkas otsa saama, siis ise olid juba nii lõbusad, et iga asi ajas naerma.
No ja nüüd siis see, mille ma ellujäämisretkeks nimetasin: Pühapäeva hommikul läksime ratastega sõitma. Isa tahtsi Räpina teed välja sõita, no sõitsime siis. Väheke hakkas tibama, aga ei olnd hullu, mul olid poisile kilepüksid kaasas ja endale ka keep. jama oli muidugi see, et ei võtnud kodust sööki-jooki kaasa, lootsime mõnes poes peatuda, aga esimene pood tuli alles Mäksal, kuhu on mingi 15 kilomeetrit ja vaesel poisil oli juba toss väljas. Turgutasime teda ja ennast siis krõpsude ja sokulaadi ning joogiga ja litsusime edasi. Sõitsime jõe kallast pidi Kavastusse välja ( oma 20 ja peale kilomeetrit), seal lasime ennast paadiga üle jõe toimetada ning hakkasime tagasi rühkima. Tagasitulek oli nats meeldivad ( alguses), sest tuul puhus tagant ja mitu mõnusat laskumist oli ka, aga edasi läks ikka väga jamaks. Mingi 10 km enne Tartut hakkas vihma kallama nagu oavarrest, mul oli küll keep ja poisil kiled, aga jope lasi tal läbi ja mul pritsid krae vahele vett ning jalad vettisid täiesti läbi. Paar korda teatas poiss ahastuses, et tema enam ei jõua, aga me ei saanud ju isegi enam peatust teha, sest kui oled täiesti märg ja jääd korraks seisma, hakkab kohe külm ning siis uuesti sõitma hakata on palju keerulisem. Turgutasin siis poissi kiidusõnadega ja rääkisin juba paistvatest Luunja korstnatest ja Annelinna majadest ja muudkui kihutasime. Kuna isa oli talle mäkieinet lubanud, kui vingumata vastu peab, siis oli ta täiesti vapper. Isa kuuldes ei julgenud üldse viriseda, mulle ikka vahepeal kaebas, kui väga raske oli :)
Aga laste taastumisvõime on ikka täiesti hämmastav! Sõitsime siis koju ( matk kestis 11,30-16,45)m panime kuivad riided selga ja läksime mäkist lubatud toitu tooma, kui poiss teatas, et ikka peaks Aurasse ka minema!!! Apppppi!! me olime täiesti surnud, tagumikud kanged ja jalad valutasid, üldse poleks ennast viitsinud liigutada ja tema jaksab veel aurasse minna!!! Õnneks selgus, et Tammekal on mäng ning pärast kossumäng telekas ja ta leppis sellega, et lähme kodus sauna. UHHHHhh! oli see vast kergendus. Isa hakkas sauna kütma, mina aga läksin peale vihma koeraga välja, sest tema oli ju terve päeva toas konutanud. Löntsisin temaga natuke ning sattusime niimoodi ühe suure sõbra ( Rjuriku-labrador, Volgi koer) juurde mängima. Marta oli nigut pöörane, hüppas ja kargas sõbra nina ees, aga Rjurja pidas ennast väga armsasti üleval, mängis temaga, aga liiga ei teinud. Nii et Martal on nüüd suur sõber! Kutsuti ikka sinna mängima, sest neil on mõnus kinnine aed ja Rjurikul üksi igav.
Pärast sauna vaatasime jälle "idiooti" ja pidasime poisiga maha pika sõjateemalise vestluse. Ta oli kuulnud, et jälle möllavad seal pronksõduri ümber ja küsis, et mis värk on . Ja siis läks vestlus nii pikaks, et kui me isaga filmi hakkasime vaatama, siis ütles, et räägi ikka veel sõjast, see oli nii huvitav! Vat sulle, sõjaajaloolane kasvamas :)
Aga täna on esmaspäev ja külm ja vihmane ja töönädal ees ja virr-virrr-virrr ..........

öirovisjoon ja eerikupäev

no ja nii oligi, eile langesid kokku kaks üleilmselt tähtsat päeva: Eurovisiooni eelvoor ja Eerikupäev :) Tegelt on muidugi nii, et mul polnud aimuga, et meil on olemas eerikupäev ( minu kalendrisse oli see igatahes nii trükitud. Mitte lihtsalt erikute nimepäev, vaid nagu jüripäev, andresepäev jne. Mõtsin, et peaks täna kohe järgi uurima, mida siis inimesed vanasti eerikupäev ka tegid või teha ei tohtinud. Ja Tartu kultuuriaknas on kõik niisugused päevad kenasti kirjas ja Kuuskemaa selgitused juures ka. Selgus, nagu ma arvasingi, on tegu Rootsi kunniga, kelle nime järgi see päev on nimetatud, aga et meil pole ta kuigi kuulus pühak, ega mingit rahvakombestikku meil pole sellega seotud.
No meie oma kombestik nägi ette Elleri kooli kontsert-aktusel viibimist. Konstert kujunes üsna pikaks aga huvitavaks. Poiss ise oli küll nördinud, kui nägi, kui pikk on kava, sest nemad laulsid kõige esimesena, aga pärast hakkas päris huvi tundma, sest tamme koolist oli päris mitu suurt poissi ( tema suured sõbrad muidugi, a la kollasest majast staadioni kõrval:)) ja nad mängisid ikka väga hästi. A muideks poisskollasestmajaststaadionikõrval peaks teile tuttav olema! Ta mängis marimbat, väga vaffa! Pärast konsterti jagati kiituskirjad välja ja siis oli meil muidugi poodi asja :)
Riina oli ka loenguid lugemas, nii et võtsime tema ka peale.Õhtu oli vaikne, tegime süüa, käisin koeraga välja ja ei miskit erilist.
Välja arvatud see, et oli öirovisjoon. Igal aastal ma vaatan ja kirun ja järgmiseks aastaks on jälle meelest läinud, mis jabur üritus see on ning istun jälle teleka all :( Aru mai saa, kas mõni inimene ei õpigi kunagi. Igatahes sülistasin eila õhtal jälle tuld ja tõrva ning lubasin, et ei enam! No see muusika ei paku mulle mitte midagi ja üldse............... maksa paraku, nagu ütleks mamma :)
Riinal kui täismõistlikul inimesel sai teise laulu ajal juba kõrini, "Eta võshe maih sil" ( vene keeles kõlab see üle jõu käimine palju paremini :)), ütles ta ja läks magama:) No mõned ikka on targad!
esimeseks esinejaks oli Armeenia, kelle puhul Riina arvas, et niisugustel inimestel tuleks laulmine ära keelata! Kujutage nüüd ette seda homeerilist naeru, mis Riina kuuldavale tõi hommikul, kui olin sunnitud talle teatama, et Eesti ei saanud finaali, küll aga sai Armeenia!!!!!
No jne , jne. Finaali said paljud laulud, millele mitte mingit tulevikku polnud ennustatud, aga no eks see ennustamine on muidugi nagu ta on. Meie Öirokunn Paadam isegi ei kommenteerinud kaotust, vaid teatas, et " Tema ( vene tsaar) peab seda kaaluma, kas edaspidi üldse osaleda " :) Teatavasti on see ju tema personaalprojekt ja tema kui kunn otsustab seda :) Kogu selle nalja oleks võinud ju täna kenasti raadjumist kuulata ja lehest lugeda, ilma, et ise oleks poole ööni üleval olnud ja oma uneaega mõtetult raisanud!! No aga mis seal enam, tuleb lihtsalt õppida, et laupäeval seda sama viga ei teeks. Laupäeval on siis finaal.

külm

väljas paistab küll päike, aga kuidagi külm on, tööl on tuba külm ja õues keeras ka jahedaks.
Lubas küll, et hakkab sadama, aga no see väike tiba nüüd sadu küll ei olnud. Nii et toast õue vaadates tundub ilm endiselt kena, päike ja lilled ja puud on nüüd juba suures lehes, toomingad õitsevad, aga kui nina õue pistad, oleks targem ikka soojemad riided välja otsida.
Eelmisest nädalast siis nii palju, et käisin Tlns. Külastasin koole :) hea on ikka käia ja kiidulaule kuulata, aga ega ma väga targemaks ei saanud. ühikas suhtes on asi alles uurimisel. Anna klaveriõps oli ka kokkusaamisele kutsutud ning tema näeks muidugi hea meelega, et nii lavaline inimene nagu Anna tegeleks ikka muusikaga põhjalikult ja nende koolis, aga klassijuhataja oli seda meelt, et las proovib midagi muud, alati saab tagasi tulla, kuna on nii andekas ja õpib kergesti järele teistele. Muidu oli tlns nagu ikka, mõnus oli seal ringi konnata ja nostalgia tuli peale ka :( Aru mai saa, et asjad, mis on möödas, alati ilusamaks muutuvad! :(
Neljapäeval käis Anneli meil. saime temaga ka natuke lobiseda ja pärast kui teda bussi peale saatsin, Tammelinna ilusaid maju imetleda.
Reedeks olin saunalised kutsunud: Kati tuli poistega ja Kristi ka Karlaga. Mul oli kange kokkamise tuur peal: tegin Mozzarella juustuga salatit, Lõhepizzat ( pizza on küll tiba segadust tekitav selles nimes, pigem ikka lahtine pirukas) ja kohupiima-kirsikooki. Kuna kõik olid uued retseptid, siis ei teadnud, kas miskitki süüa sünnib, aga mulle endale maitsesid nad kõik. Teised sõid ja kiitsid ka ning kõike jätkus ka Annale laupäevaks maitsmiseks. Poiss muidugi ei maitsenudki ja koogil nokkis pealt ainult kirsse :)Tore oli muttidega lobiseda ja poistel tundus ka lõbus olevat. Meie poiss käis Kristjaniga statkal ja Karla ning Albert mängisid meie juures. Muidu said hästi läbi, aga väikseks kraaklemiseks läks mingi traktori pärast, üks sai traktori, teine käru, kumbki ei andnud järgi ja mängida ka ei saanud, siis oli nuttu kui palju. Kuna Karla ei raatsinud enne ka oma krõpse väga jagada ( pakkus ja kui Albert siis ühe võttis, siis tõstis kisa, et mis sa nii palju võtad :):)), siis Albert ( kes on endiselt pisikest kasvu, aga kuna saab juba 3, siis lobiseb, mis hirmus) küsis Karlalt väga vanainimese moega " Mis sa nii kuri oled kogu aeg " :)) Igatahes naljakas oli neid vaadata küll.
laupäeval täiendasin oma söödavat peenart igasuguste maitse ja teetaimedega ( nii et kui tuled, vaata, et siis meelde tuletad, et tee kasvab peenral, muidu äkki ununeb ära ja siis saan isalt noomida, ta juba hoiatas! :) Anna tuli ka lauba. Meie käisime isaga ratastega sõitmas ja imestasime kogu aeg, et niisugune suitusvine oli üleval ja põlemise hais, pärast selgus, et Sangla raba põles. Ei kujuta ette, kas tõesti nii kaugelt võis see tossu ja lõhna meieni tuua, aga tundub küll, sest tuul oli hirmus kõva ja põleng tänu sellele läks kiiresti edasi ka. Tänaseks on vist kustutatud, aga no seda raba ei või ju iial teada, millal tuli jälle kuskilt maa seest välja lööb.
Pühapäeval oli siis emadepäev, imestasin, et mida see isa 8,30 juba voodist välja kobib, küsin, kus lähed, tema : koeraga välja !!! siis sain aru, et vist on emadepäev :) panin padja kõrva peale ja katsusin edasi magada. Ega see lihtne ei olnud, varsti pandi ju kombain tööle ja hakati pannkooke tegema, aga no uni oli ikka kõvem:) Ja siis nad tulivad, isa mängis akordionit" Täna ei taha ma kiisust ei kutsust ":) ja Anna oli kaardi teind :) Seda sa pead nägema, see on väga vaffa:)
Pärast oli lihtsalt vaikne päev, käisime väheke poes, et ehk on Annale kleiti, aga muidugi ei olnd, siis helistasin veel oma emale. Me olime Katriniga talle eelmisel nädalivahel ühe ratsuritähe kinkinud, aga õied olid siis kõik alles kinni. Ta ju kogu aeg noomib, et mis te raiskate jne jne, eile siis palus vabandust, ütles, et võtab kõik sõnad tagasi lilledele raha raiskamise kohta, sest kõik 4 kellukat olla lahti ja niiiiiiiii ilusad, et minesta! :) Anna ei raatsinud eile ära ka sõita, vaatasime koos õhtul emadepäevakontserti ning ärkasime täna kell 5.15, et Anna 6se bussi peale jõuaks.
võtsin koera ka kaasa, et ta ei hakkaks ulguma, kui ära läheme ja ei ajaks poissi ja isa üles, sa oleks pidanud kuulma, millist nutulaulu ta lasi, kui Anna autost välja läks ja bussijaama sisenes
:(:( Ise oleks ka heameelega ulguma hakanud, sest nüüd tulevad Annal eksamid ( kõigepealt 20l on kontsert ja 23l eksam), nii et ta tuleb ainult korraks 23l koju ( üheks päevaks) ja siis sõidab Saksamaale ja siis on jälle eksamid, nii et koju tuleb pikemaks vist alles peale lõpetamist :(:(:(
Varsti ma keeraks lihtsalt kalendri kuu aega edasi, et te juba ruttu kõik tuleksite!!!!

suvi

selle põhapäeva kohta ütlesid nii mõnedki, et see on selle suve kõige ilusam päev! :) Oli ikka supreilm tõesti. Ma üldse ei mäleta, et kunagigi oleks Anna sünnipäeval saanud nii paljalt terve päeva väljas istuda! See oli super! Loodetavasti muidugi see, et enam nii ilusaid päevi ei tule, on jama. Puud läksid kahe päevaga lehte, kõik on roheline ja hirrrrrmus ilus!
eks me oleme tegelikult kõik suuremad uudised ära jaganud telefoni ja mailu teel, ainult mõni detail võibolla ongi jäänud. Kõiksepealt muidugi see, et noorte pulmakutsed on väga ilusad ja see oli nii armas, et kui hakkasime sampust lahti tegema, siis nad ütlesid, et no las olla siis veel üks põhjus sampuse joomiseks ja tõid kutsed. Ja nad on kõik nii kenasti ise ära orgunninud, hommikul pildistamine Viljandis lossimägedes, siis kell 14 Imavere Piimandusmuuseumi õuel paaripanek ja edasi pulm voore külalistemajas, kuhu meile kõigile on öömaja ka kinni pandud. Nii et vat miuke vahva pidu tuleb suvel!
Ja siis oli veel niisugune omapärane seik eilasel peol, et meile tulid mormoonid külla :) Vanem Buckley ja vanem Grundensen ( või miskit muud niigust rootsipärast :)) otse Arizonast. Nägime, kui nad Peetri juures käisid, kuhu neid muidugi ei lastud, aga meie istusime ju õues, nii et sisse tulid nad kohe ja meie olime juba parasjagu lõbusad ja otsustasime neid siis kuulata ikka ka. Viksid zheleetatud peadega poisid, 9 kuud õppinud eesti keelt ja rääkisid täiesti hästi. Rootsi juurtega poisil oli ainult väike aktsent, teisel oli rohkem, aga see polnud ainult mingi Jeesuseteemaline päheõpitud tekst, said ikka aru, mis me küsisime ja olid võimelised vestlema ka. Isa ikka küsis nendega käest, et mis te selle eest saate, et siin olete :)aga aru võis saada, et ilmselt natuke plusspunkte ja lihtsamini oma mormooniülikooli, muud ei midagi. Nad muidugi küsisid, et millesse me usume ning vanaisa vastas, et tema usub oma naisesse ja rääkis, kuidas tema ikka 50 aastat abielus olnd ja puha :)
No igatahes olime me nende vastu lahked ja nad said oma klaari näoga Jacob Smithi voldiku meile tutvumiseks jätta ning lubasid veel läbi astuda. Isa ütles, et siis me tahame nendega inglise keeles rääkida :) et meil ka ikka mingi kasu sees oleks :)
vat niisugune vahepala.

kevad

uehhh, ma juba korra kirjutasin selle kõik üles, aga kuna meil jälle oli vahelduvinternet, siis viskas ta mu kirja taevalaotusse laiali :(
Ühesõnaga kiitsin taevani kevadet, meie superilusat ilma. Päike paistab juba nädal aega ja sooja on lausa 20 kraadi.
Mets on õrnalt roheline ja puudel rotikõrvad ( hiirtele nii suured kõrvad ei sobiks). Täiesti uskumatu mõelda, et alles nädalake tagasi üritasime õues grilloda ja külm tahtis ära võtta, aga nüüd päeval on kohati tuulevarjus lausa palav. Kujutan elavalt ette, et tädi Katrin on kindlasti juba pruun, sest ta on aias olles ära kasutanud iga esimese päikesekiire.
Minagi olen aias sel aastal askeldanud, aga minu askeldused on rohkem õhtul, kui päike juba madalas ega pruunista mind.
Eile siis rajasin liivakasti maasika-mustika peenra. Ma saan aru küll, et see kõlab nii nagu ma oleksin lolliks läinud. Mina ja peenar!!! no pole olemas!!! Aga ega seda on peenraks ka palju nimetada. Tegelt on seal täpselt 6 mustikataime ja 6 maasika oma ja võibolla toon mõned maitsetaimed ka. Aga seeeest on isegi peenrakangas ja täna katan multshiga selle ja puha !!!! :)
Aga igast lillekesi kastidesse ostsin ka ja vaatasin netist ka püsililli, mida garaazhi seina äärde istutada, nii et eks ma natuke ikka olen lolliks läinud ka ( või siis vanaks jäänud, aga mis vahe seal ikka on :))

ükskõik mitu vaba päeva sul ei oleks, üks jääb ikka puudu

Nagu juba ütlesin, mööduvad vabad päevad niisuguse hooga, et isegi kui on kahe vaba päeva asemel kolm, ikka tuleb üks puudu.
Reede käisime siis sünnipäeval. Poiss oli üksi kodus ( ega ta selle üle just ei vaimustunud, aga kuna järgmise päeva hommikul vara tuli võistlustele minna, siis pidi leppima). Suure osa ajast veetis staadionil, siis natuke telefoni otsas :) ja siis läks magama.
Meie üritasime õues pidutseda, terrassil oli pärast päikese loojumist päris jahe, aga ega tuppa ju ka ei raatsinud minna. Anne oli talle omase põhjalikkusega võtnud aia rajamist: tutvustas meile kõiki oma taimi-põõsaid nimepidi. Mitte aint sordid polnud tal meeles, vaid nimed, et ikka "blue arrow" ja "gold finch" või mis iganes. ( ette rutates tuleb öelda, et mind hakkas kohe huvitama, et mis minu elupuu nimi võiks ka olla ja eile vaatasin järele, silt oli veel alles ja mul on "Tiny Tim" :):))
Me väga pikaks ajaks ei jäänud, kuna kartsime seda luaba hommikust varast ärkamist. Hakkasime kella 12 paiku kodu poole jalutama, et kõhutäit alla raputada ja mõnusalt magama jääda.
No ja laupäev möödus siis pallimängu tähe all. Tegelt muidugi mitte ainult, pidevalt vaatasin kella ja mõtlesin, et kuda ikka ANnal läheb. Poistel jällegi nati ei vedanud, olid küll tublid ja võtsid kõik mängud, aga finaal jäi viiki ja penaltidega kaotasid Narvale, keda nad oma alagrupis enne suurelt võitsid. Olid ikka kurvad ja vihased küll :( Lapsevanemad olid treeneri peale kurjad, sest ta läks ise meeste eest mängima ja finaalis poisse ei juhendanud ja pole midagi teha, seda oli kohe tunda. Isad ei mõista neid mängujoonist jälgima panna, mäng lagunes ja tulemust ei tulnud. Keegi muidugi ei ütle, et see treener oleks asja päästnud, võibolla olid poisid lihtsalt väsinud juba, aga kuna emad kangesti meelitasid treenerit, et jäägu meeste mängule hiljaks, aga ta ei võtt kuulda, siis olid nad muidugi kurjad pärast. Anna sai siis ka näha, kuidas poisid mängivad. Arvas ka, et ei ole igav midagi, päris huvitav oli. Eks ta nägi ka seda, kuidas ühe teise meeskonna väravavaht laamendama ja kindaid loopima hakkas, kui talle penalt sisse löödi :)
Pühapäeval käisime Annaga poes, grillosime õues ja siis käisime Mailaulu kontserdil. See oli väga vahva, poisike tüdines küll ära, sest seal tegi iga esineja kohe pika bloki, nii et isa viis ta vaheajal ära, aga meie olime ikka kõik lõpuni. Kõigepealt mängis iirlane Martin, kellel oli kohutavalt kõva hääl, vabalt oleks võinud ka mikrita mängida. Lood oli vahvad ja Dave Murphy tuli ka vahepeal appi ja JOhansoni Jaak ka, nii et kangesti tekkis tahtmine Dublinisse minna ja seda kõike ikka ühes korralikus iiri pubis näha.
Pärast kontserti sõime kodus jäätist ja siis läksime isaga ratastega linna. Ülikooli kohvikus saime veel tunnikese Johansoni ja tema sõpru kuulata ja siis veel Emajõe peal volbrituld vaadata. Anna ja poiss ei viitsinud kaasa tulla ja olid kodus.
No ja eila tegime kõvasti tööd. Poiss ja Anna tegelesid harjutamise-õppimisega. Poiss ka statkal pallimänguga, aga mina tassisin pool liivakasti liivast tühjaks, siis vanast kompostihunnikust pea 10 kärutäit mulda liivakasti ja põõsastele-puudele ja uuema kompostihunniku vanale kohale, no et oleks koomal ja parem vaadata. Isa põletas oksi ja võttis need kiigupuud maha, õhesõnaga müttasime aias nii, et õhtul oli toss täiesti väljas. Marta oli mulle tohutu abiline. Tegelt ka! Kui ma seda vana kompostihunnikut lahti urgitsema hakkasin, kukkus tema seal kaevama-kobestama. Ja selleks ajaks kui olin liiva liivakastist kotti ajanud, oli tal päris palju sellest hunnkust ära kobestatud, nii et mul oli kohe palju lihtsam seda sorteerida ja labidaga käru peale tõsta. Kuna me mõttasime seal oma 3-4 tundi, siis Marta oli pärast nii väsinud, et kui Ülle külla tuli, ei jõudnud ta ära imestada, et Marta ei jõudnud üleski hüpata :) Nii et ülejäänud päeva veetis ta küll Anna voodis, küll asemel, aga ikkagi pikutades :)
aga ma olin ise ka õhtuks nii läbi, et jäin kell 10 teleka ette magama, ning kobisingi vara voodisse.
No aga kõik tubased tööd jäidki tegemata, nii et üks päev jäi ikka puudu :)
Täna hoian siis Annale ja vanamale pöialt, Annal vestlus ja vanama läks tlnsse haiglasse oma jalga näitama ( tal on ikka selle peale toetamine valus, arvab, et tehakse op).