ärasõnumine

vat ei või kohe ära sõnada asju. Eile just mõtlesin, et saan homse Marta sünnipäeva puhul teda teile kiita, et ta pole ühtki päeva sel nädalal tuppa loigutanud, aga no ei, täna hommikul oli loik maas :(:( Nii et ei või õra sõnuda midagi. Muidugi leidsin talle sada põhjust, et ta mind ei jõudnud hommikul ära oodata - käisin ta'ga eile ilmselt liialt vara õhtul väljas ära, aga no ikkagi, ma juba nii lootsin..............
Aga muidu on ta olnud päris tubli koer, tahab hirmsasti oma luigega mängida, eile pidime ka söögi ajal talle luike pilduma, et ta saaks siis ära tuua ja me saaks jälle uuesti visata. Kui isa ta'st kohe välja ei teinud, siis tõusis luik hambus isa jalgade najale püsti ja andis endast märku :)
Ja poisiga tegid mõned kiiremad ringid liivakasti ümber õhtul:) Kui tal rihm kaelas on, siis ei taha nii hullusti miskit joosta, siis on nii palju nuusutamist, et mul hakkab ühe koha peale seistes igav, aga kui rihma pole, küll siis alles tuulaks :)
Eile oli siis niisugune lugu, et poisil heliredelite arvestus ( hinnet veel ei tea) ja pärast käisime talle jalanõusid ostmas. Ta käis kangekaelselt ikka talvesaabastega, sest need nii mõnusalt jala järgi ära tallatud, et kõik teised väiksed või kitsad või koledad või mis iganes.
Kaubamajas valis endale kingad välja, no et oleks ikka nagu päris meest kingad ja teatas, et kui ta neid ei saa, siis ei tahagi midagi. Aga "need" maksid 900 raha!!! Jeerumsinajeerum, no muidugi ei saanud ma neid talle osta, nagunii jäävad varsti väikeseks. Suure jamamise peale nõustus ikka mingeid muid ka proovima ja lõpuks läks poetrett korda, saime nii botasemoodi igapäevajalavarjud kui ka kingad ( mida on kohe täna vaja, sest täna on kooli kontsert ülikooli aulas) Tuli just meelde, kuidas Annat käisime kontsertidel seal kuulamas, eks näis kas tänagi paneb kooliorkester meie kannatuse proovile :):)
Kuna laupäeval on poisil tlns võistlus ja vanad buutsad täiesti ribadeks, käisime neidki proovimas. Õnneks sain täna teada, et saan ikka klubi kaudu need vähe odavamalt ja laupäevaks kätte ka, aga poisile see plaan kindlasti ei meeldi, tema tahtis, et läheksin ostaksin täna kohe ära.
Laupäeval oleme niisiis tlns, hommikune sõit saab muidugi olema vaevarikas, kuna reedel oleme sünnipäeval, aga poisi leppisin juba kokku, et tema jääb koju ja läheb vara magama.
Hea on see, et lauba saame Anna ka siis koju tuua. Hoiame siis talle kõvasti pöialt, ikkagi viimane katsetus!!!
Praegu on Trts hästi vaffa, sest tudengipäevad käivad. Käisime isaga eile ratastega sõitmas õhtul, ilm oli mõnus ja niiiiiiiiiii palju rahvast igal pool :) Lausa naljakas, kui tavaliselt on kella 9 paiku kõik nagu välja surnud, siis praegu käib igal pool paras melu. vaatasime just eile, et igale õhele oma, Emajõe ääres mingi papi nautis ilma, õng loksus vaikselt vees, samas piigad istusid pargipingil, libistasid veinikest :) Kes tagus trummi, kes kõlkus niisama, ühesõnaga, elu käis.
Kahjuks jääb meil vist sel aastal paadiralli nägemata, sest see minu meelest on laubal, kui me just ära oleme, aga no miskit muud ehk ikka näeme.
Pühapäeval lähme sinna mailaulule (jummel, vat ei mäleta, kas rääkisime sellest või mitte), igast Chalisceid ja Tõnismäed jne teevad seda üritust. Ja eks ilmselt grillome ka , kui ilma peab
Loodan, et Maria saab ka võimsalt elamusi sellest nädalivahest, see pulm ja reis ja kõik ja puha. Ehk järgmisel nädalil on aega ka sellest bloogida!
Ilust kevadet!!!!

blogimine

issver-sussver, ei jõua kohe ära imestada, kuhu ma tänu sellele Maria blogipidamisele ära olen sattunud. Peab ikka lastele suured tänud ütlema, et vanainemisi uuema aja saavutustega kursis hoiavad. Tegelikult on muidugi juba suisa piindlik kui palju aega ma netis kolades ära viidan, selle asemel, et olla lõputult asjalik ja eesmärgipärane ja bla ja bla, ühesõnaga selline, nagu peaks olema üks minu eas inime. Aga ma olen leidnud nii palju huvitavat lugemist, nii palju huvitavaid elusid...... Loomulikult võib ju öelda, et ela oma elu, aga ega siis see sellepärast veel elamata ei jää. Samas ei ole see ju niisugune lugemine nagu ajakirjas, et kes kellega käib ja mida mingi kuulsus hommikuks sööb. No see ei ole ju huvitav. Aga tänu Maria blogipidamisele teadsin, mis loom on blogi ja oskasin ka otsida üles USAs elava ajakirjaniku Epu blogid, sealt edasi aga leidsin suure hulga vahvaid noori inimesi, kes elavad Jaapanis, Itaalias, Austraalias jne, aga ka siinsamas Eestis. Nende kirjutisi on sama huvitav lugeda, kui mõnda reisiraamatut, isegi huvitavam, sest kirjutajad on erinevad, stiilid ja kõnepruugid ka. Täna just mõtlesin, et kui oleksin lavastaja teeksin etenduse, kus minusugune totu mööda netti kolistab ja erinevaid inimesi-elusaatusi loeb ( need oleksid siis lavastatud osad) ja seal oleks palju väga järske teemamuutusi ja pöördeid, sest just niisugune see kondamine on: loed kellegi blogi kommentaari, see tundub huvitav ja lähed vaatad, mis ta ise ka kirjutab. Leiad mingi õnneliku inimese, kelle blogi õhkab õnnest, lapse pildid vahel , loed kommentaare ja satud järgmise inimese peale, kes satub hoopis olema üks laps, kes kirub oma õpetajat ja sealt järgmise inimese peale, kes on väga õnnetu, sest on kaotanud kõige lähedasema inimese. Mõnede mõtted tunduvad justkui enda omad, teised aga väga huvitavad ning üllatavad. Mõnda blogi loed korra ja rohkem ei taha.
Ilmselt on blogipidamisel oma psühhoterapeutiline toime, sest ükskõik kui masendavates asjadest ka ei kirjutataks, kohtab virisemist-vingumist vähe ( no õigemini mina olen kohanud). Ilmselt kirjutades vabaneb inimene pingest ja niisama oh ja ah juttu ei tahagi kirjutada ( ise ma ilmselt olen selle vastu patustanud ja ikka vinguma ka kippunud :))
vahva on ka see, et tegelikult ei tea ju nendest inimestest midagi muud, kui nende mõtteid oma elu kohta, enamusel pole ju ka viiteid vanusele, nii et ainult jutust aimdub, mis kanti vanus kaldub.
Mingeid linke nende huvitavate blogide kohta ma siia panema ei hakka, sest muidu distractin teid õppimisest eemale ja hakkate ka minu kombel mööda bloge kooberdama, aga teie peate hoopis tähtsamate asjadega praegu tegelema :) Tegelt on muidugi nii, et eks te leiate need ise ka üles ja ega ma ju veel väga ei oskagi siin midagi linkida ja värkida :):)
Vat selle kõik tahtsin praegast hinge pealt ära öelda ja muud miskit!

mõnus vahe

NO oli ikke mõnus nädalivahe küll! Reedel oli siis see vanglaüritus, vat oli ikka veider koht, midagi pole öelda. Kõik asjad jätsime autodess, sest taskud pidid täiesti tühjad olema, läbi otsiti meid ka, nagu kõiki, kes sinna sisenevad. esteks on veider see asutus ise ( arhitektuuriliselt ma mõtlen), mingi karbid traataia sees. Kirik on valge kandiline karp, majad hallis, lillade plekkidega. Ülle töökaaslased küsisid, kas need on kuuliaugud. Väga veidrad lillad suuremad ja väiksemad plekid oli nendel hallidel seintel. Sellepeale kommenteeris vangla asejuhataja ( soengus, väga heas vormis noor naisterahvast muideks), et see on arhiteks Kalle Rõõmuse sünnitis. ( vahemärkusena oli mul päris hea meel, et see vana linnateatri suure maja projekt, mis oli Kalle Rõõmuse projekteeritud, käiku ei lähe). Esimesel korrusel olid kõik uksed ja trellid lillat värvi!!!! vat oli veider küll! Meesekskursandid leidsid sellele muidugi sada põhjust :)
Meile näidati nii kirikut kui med. korpust kui sööklat kui kambreid. Ja suurt valvuripulti nägime ka. Seal oli hunnikuteviisi ekraane ja kõike-kõiki sai jälgida. Õnneks nägime vange üldiselt ainult trellide tagant, aga mõned tulid meile ikka territooriumil vastu ka, kes just siis töölt tulid. Igaks juhuks ei vaadanud nende poole, sest eks see kohalik töötaja rääkis meile ka igast asju. Ühesõnaga, oli küll huvitav, aga üsna masendav ja kui me lõpuks 2,5 tunni pärast välja saime, oli ikka hea kerge olla küll.
Käisin siis reedel veel poes ( ostsin kingad) ja tegin süüa ja ega miskit erilist muud ei teinudki. Ah jaa, valetan, õhtul oli vene Draamateatri etendus teles. Mängiti "Idiooti". See Ivaskevitsh sai selle eest ju preemia ka. Ja ta oli tõesti vääääääääga hea!!!! Lausa uskumatu! Ma mäletan, kui lugesin seda raamatut esimesel kursusel, meeldis see mulle metsikult. Ta on ikka paks raamat, aga ma olin Raplas kodus, jalg oli haige ja siis võtsin ta kätte ja kahe päeva pärast siis sain läbi, eriti vahepeal muud ei teinudki, sest nii olin haaratud. Järgmisel reedel on "Ivanov", mille eest Toman sai preemia, aga me oleme sünnipäeval, peab vist lindistama
Laupäev oli õige vaikne. Koristasin natuke, kui poiss õppis, siis sõitsime ratastega, kuna ilm kiskus ilusaks, koeraga käisin väljas ja õhtul siis teatrisse. Etendus oli tõesti mõnus, paljud lood olid tuttavad, aga oli ka uusi. NÄitlejad andekad, seaded mõnusad, no mis sa ikka hing oskad tahta..... Ainult Evelinil, vaesekesel, oli hääl ära. Riina helistas mulle juba reedel ja küsis, kas on kedagi tuttavat, aga tuttavad olid töölt ära läinud, nii et juhatasin nad lihtsalt sinna kliinikusse, et ehk saavad abi, miskit said ka, aga eks tal oli ikka raske pingutada niimoodi. aga pärast Riian rääkis, et aint ühe loo jätsid ära, et teda säästa, ülejäänuga tuli ikka toime, aga eks rääkideski oli aru saada, et ajab köhima ja pole hea olla.
Pühapäeval sõitsime jälle ratast, käisin koeraga väljas ja Riina käis külas. Sättisime lauad välja ja mõnulesime päikese käes. Eriti soe veel ei ole, aga jopes kannatas istuda küll. Päris õhtul käisime Auras, mina trennis, poiss ja isa ujusid-mulistasid niisama. Poiss teeb ujumises ikka edusamme juba küll, tema tahtiski kangesti minna, et saab harjutada, muidu teisipäeval jälle ujumine ja tema ei oskagi.
Pärast rääkisin natuke Jannu nime all MSN'is Annaga. No see oli ka naljanumber. Poiss on kõikide väikeste tähtede alla igast jurad pannud, nii et hakkan kirjutama ja ei mingit teksti, aint südamed, kargavad banaanid ja Ally McBeali tited :) eks siis pidingi suurte tähtedega kirjutama. ja Anna sai teise vooru !!! HURAAAAA! Aga ta kindlasti ise räägib, kuidas värk käis, igatahes oli see laupäev tal täishullumaja: katsetelt vahepeal kontserdile ja siis jooksuga tagasi, närvid võisid ikka täiesti läbi olla!
No ja siis üritasime isaga veel Othello ooperit vaadata, aga saime vaevalt esimese vaatusega ühele poole, kui uni peale tuli:) Mitte et igav, aga lihtsalt väsimus. Huvitav on vaadata küll neid Metropolitani etendusi, aga mõnes mõttes on nad minu meelest liiga suureks puhutud. Et kui on rahvamass, siis on lava äärest ääreni inimesi täis, nii et liikumagi ei mahu. MInu meelest võiks seda koori seal küll vähem olla, ma ei mõista niisugust lavastust, kus mass seisab või sagib laval, tegevuse eesmärk jääb arusaamatuks :) Aga ilmselt on see lihtsalt minu viga, ei mõista asja ja kogu lugu. Eks ma õpin..... :)
Aga nüid on jälle esmaspäev ja töönädal ees. Ilm oli hommikul nii mõnus, öösel oli vel nati külma olnud, aga päike väljas ja linnud laulavad, lausa patt on toas istuda :)Töö tegemine = patt, mhmmmm, see tuli nüüd küll veidralt välja :)

lapsed läinud, lumi taga ......

No vat umbes niisugune ongi olukord. Täna hommikul oli niiiiiiiiiii külm ilm, et jube, tuul ja tibutas ja üäk, ühesõnaga. Pidevalt lubab, et nüüd läheb kevadeks , aga ei midagi :(
No meite eluke on olnud täiesti tavaline, välja arvatud see, et Marta vist otsib teid taga, sest eile ja täna peale söömist ja väljas käimist, muudkui käib köögist koridori ja nuuksub :(
Jannu peale sai väga kurjaks täna, vedas oma luige endale pessa ja Jannu ei tohtinud suurest toast väljagi tulla, sest ta ilmselt arvas, et tema luik või miskit võetakse ära, kukkus haukuma ja hambaid näitama :(
NO ja siis eile ma muidugi unustasin poisile leivad teha valmis, juba on harjumus kadunud, ilmselt arvestasin, et Maria jälle teeb :) Ja kodus polndki kedagi kui koju tulin, ühesõnaga , virr-virr-virr.....
Kolmapäeval koristasin natuke, aga eilne õhtu kulus kõik lugemisele. ekspressi jätkus nii mitmeks tunniks, et oli kohe. Jannu käis isaga eile peale muusikakooli rampsis, nii et ta sai nüüd lõpuks oma MIB'i kätte ja kohe kaks osa. Aga eks lepatriinude jõulusid pole ju ka kohe mitu kuud vaadatud, nii et see võeti ka :)
Kui lehed loetud, lugesin natuke ka Linnateatri raamatut. Kui teda poes vaatasin, tundus, et pilte palju, aga nüüd avastan, et lugemist on ikka väga huvitavat sinna kogutud. Aga LInnateatrist tuli pauk ka: Üksküla ütles päeva pealt, et tema enam ei mängi :(:(:(:( Tegelt sain selle muidugi eilsest Postimehest teada, Andres Keil kirjutas, et me peaks ikka aitäh ütlema, mitte et mängi veel, aga mul oli juba päris hirm. Lugesin nimelt kodulehelt, et etendused asendatud Tõde õigus II ja Isad-pojad hooaja lõpuni väljas. Mõtsin, nii .... keegi on vist haigeks jäänd, õudusega mõtsin, issand, seal on ju Ükskülal suured rollid. Ajasin hullud mõtted eemale, et eks kuuleb, ehk pole miskit hullu ja siis postimehest lugesin. NIIIIIIIIIIII kahju ja ma nii tahtsin Isasid ja poegi nüüd üle vaadata, kus Üksküla peale Mikiveri haigust kaht rolli mängis!!! Ja jäingi ilma sellest :( krt-krt-krt. mul oli ju plaangi valmis, palusin juba, et ehk saab mõne pileti tutvuste kaudu, kui viimane kord tlns käisin, aga kuna Anna konstert oli nii hilja, siis otsustasime kino kasuks ja ütlesin, et ei ole vaja hakata meie pärast sebima ...............nuuuuuuuks! No tegelt muidugi ei tea, mis seal taga on, aga eks ta muidugi on ju eakas ka, kurb lihtsalt et hooaja lõpuni ei olnud.
Täna lähen siis vangi ( ekskursioonile nimelt), natuke on imelik tunne, et ega see vist üks kena koht ei ole, aga eks peab ära vaatama.
Homme on siis teatrikülastus, loodan väga, et Riina tuleb meile ka, saab jututada. Teatri lähme Katiga, nii et temaga ka saab üle hulga aja kokku. Isa on lauba-pühaba ära, nii et mõnus oleks Riinaga aega veeta, aga no eks paistab.
Hoiame siis kõvasti Annale pöialt laupäevaks, kohe terve päev peaks hoidma, sest peale katseid on ju kontsert ka ja tahaks ikka et tal need kontserdid ka hästi läheksid ja et ta ennast seal täiesti tühjaks selle laupäevaga ei esine.
Tundub, et tuleb üks väga vaikne nädalivahe.