EMAKEELEHOMMIKUSI KEELENOPPEID
Aleksander Maastik
Minu jutt on üleskutse. Üleskutse hoida seda, mis on erialast olenemata meile kõigile ühine. Hoida eesti keelt. Väikese maa ja rahva keelt. Kui suudame seda teha, ei muutu ta ehk niipea köögi- ja kodukeeleks, vaid jääb püsima ja lubama väljendada mis tahes teadusvaldkonna tõdesid.
Suhtumisest eesti keelesse kirjutas Tõnu Õnnepalu mõned aastad tagasi Postimehes (25.10.2001): “Eeldatakse nimelt, et kõik eestlased oskavad eesti keelt niikuinii. Mingil määral, jah.” Tõepoolest, mingil määral! “Aga kui ma loen igasugu avalikke tekste, alates siltidest, teadaannetest, ametikirjadest ja kaubaetikettidest kuni ajalehepealkirjadeni välja”, jätkas ta, “siis haarab mind kõhedus. Näib, et varsti tuleb hakata korraldama eesti keele populariseerimise kampaaniaid ka eestlastele”.
POLITSEIKEEL
Tallinna lähedal toimus liiklusõnnetus, milles mitteettenähtud kohas sõiduteed ületanud mees sai löögi mööda sõitnud autolt ning toimetati vigastustega haiglasse.
· Mis on ‘mitteettenähtud koht’?
· Kui mees oli sõidutee juba ületanud, ei saanud ta auto ette jääda.
· Kui auto oli juba mehest mööda sõitnud, ei saanud ta lööki anda.
· Vigastusega ei ole võimalik kedagi vedada.
‘Toimus’ asemel võiks mõnikord öelda ‘juhtus’ või ‘oli’.
Tallinna lähedal juhtus liiklusõnnetus, milles vales kohas sõiduteed ületav mees sai löögi mööda sõitvalt autolt ning toimetati kiirabiautoga haiglasse.
PAAR SÕNA TOHTRIKEELEST
Meditsiinikirjanduses kasutatakse sageli alaleütlevat sõnade ‘kaebus’, ‘tundlikkus’, ‘tundlik’ puhul:
Esinesid kaebused käte paresteesiale ning külmatundlikkusele. Tuleb arvestada haige kaebusi peapööritusele. (E. Kindlam. Meie igapäevane keel. Tln, 1976). Kas on võimalik peapööritusele midagi kaevata? Ja mida võiks peapööritus vastata?
Tuberkuloositekitaja on tundlik streptomütsiinile.
Vastupanuvõime külmale ja märjale.
Kõigil neil juhtumitel on vaja lisasõna ‘suhtes’.
Tuberkuloositekitaja on tundlik streptomütsiini suhtes.
Vastupanuvõime külma ja märja suhtes.
KADAKASAKSAD, PAJUVENELASED, VÕSAJÄNKID
Räägitakse, et viis aastakümmet rikkus eesti keelt vene keel, nüüd olevat see mõju möödas ja asemele tulnud inglise keele surve. Ei ole möödas ühtigi. Eriti TV-s ja raadios vohavad lt-liitelised määrsõnad, mida nimetaksin neorussismideks: kohe asemel koheselt (немедленно), ühendi iga päev asemel igapäevaselt (ежедневно) jne. Igapäevaselt tähendab ju hoopis 'tavaliselt'. Riides võib ju olla tavaliselt või pidulikult. Hambaid pestakse ikka iga päev, mitte igapäevaselt, ning elektriarvet tuleb maksta õigel ajal, mitte õigeaegselt (своевременно). Kuidas oleks, kui saksa keeles öeldaks sofortlich, jedertäglich, rechtzeitlich või inglise keeles at-oncely, every-daily, right-timely? Kurb küll, et filoloogidelgi on eesti keelega raskusi. Nt Eesti-saksa sõnaraamatu uues väljaandes sõnaühendit õigel ajal ei olegi, on vaid õigeaegselt, mille vaste rechtzeitig on täpselt sama kui sõnal 'õigeaegne'.
KUULUB MAKSMISELE
Russism: подлежит оплате.
Elektri- jm arvete all on lugeda: tasumisele kuulub. Kes on see müstiline tasumisele? Enne maksmist kuulus raha maksjale ning pärast maksmist kuulub ta saajale. Peaks olema: tasutav summa või tuleb tasuda.
Töötasu ei kuulu avaldamisele. Töötasu ei avaldata.
TUHAT MEEST LÄKS SÕTTA
Kaldun vene keele kaela ajama ka seda, et enamik eestlasi peab õigeks öelda kaks meest lähevad (kuigi, jah, два человека идут, saksa keeles zwei Menschen gehen ja soome keeleski kaksi ihmistä menevät). Eesti keeles on teisti: kaks meest läheb (lause alus on ju kaks, mitte meest). Või on hoopis minu keeletunne rikkis, sest nt Postimehe keeletoimetajadki näivad selle poolt olevat, et kui kaks, siis ikka lähevad. Nõnda on peaaegu iga päev lugeda ka Jahilo anekdootides.
POOLT
Poolt muudab lause umbisikuliseks, mida on lihtne vältida.
Määrus kirjutatakse alla ministri poolt või (veel hullem):
Määruse allakirjutamine teostatakse ministri poolt.
Määrusele kirjutab alla minister.
SAAV KÕNEVIIS
Nimetaksin seda isegi kahtlevaks kõneviisiks. Vohab seal, kus seda üldse vaja ei ole. Juku isa on Andres, aga isaks on Peeter. Selge jutt, päris isa enam peres ei ole, uus on asemel.
Vene keele mõju : Отцом является.
Кas olete tähele pannud, et TV2 ja TV3 ilmateatenäitsikud ütlevad ‘tuule kiiruseks’ on, ETV mees-ilmateataja aga ‘tuule kiirus on’. Kas siis hr Tamra ei olegi seksikas (neiud kahtlemata on)?
Jääpurikad on tõsiseks ohuks jalakäijaile.
Jääpurikad ohustavad tõsiselt jalakäijaid.
Läbirääkimised olid Jaak Mae ülesandeks [ülesanne].
NIMISÕNATÕBI (NOMINAALSTIIL)
Konkreetse tähendusega tegusõnast, mis peaks olema öeldis, tuletatakse käändsõna (tavaliselt mine-vorm), öeldise kohta aga täidab universaalverb, nagu läbi viima, teostama või toimuma.
Viib läbi juhtimise ümberkorraldamist
Korraldab juhtimist ümber
Teostab analüüsi Analüüsib
Sooritab kontrolli Kontrollib
Ettepanek leidis heakskiitmist Ettepanek kiideti heaks
Mõnikord on nominaalstiil siiski vajalik, nt:
Toimus nõupidamine Peeti nõu
Korraldati kohtumine Kohtuti
TEOSTAMA
Teostama tähendab ‘teoks tegema’ (nt teostab oma unistusi).
Tööd teostab ehitusfirma. Tööd teeb ehitusfirma.
LÄBI VIIMA
Tähendab ‘kusagilt läbi viima’ (nt kapral viis jao läbi soo) või
‘läbi suruma’ (viis oma tahtmise läbi).
Ei tähenda korraldama, (midagi) pidama vms
Küsitlusi, seminare, uuringuid vms ei viida läbi, vaid korraldatakse. Koosolekut ei ole ilus läbi viia’, s.o peale suruda, vaid lihtsalt pidada.
LÄBI
Inglise keel: through. Haige sai läbi arsti teada, et tal on vähk. Mis pidi see teade arstist läbi käis? Haige sai arstilt teada…
MITMED
Sõna mitu’on ise ju mitmuses, milleks mitmus ruutu tõsta?
TÄNUD /inglise ja ehk ka soome keele mõju/
Tänud! → Thanks!
Suured tänud! → Many thanks! Thanks a lot! Paljon kiitoksia!
Aitäh Sulle! → Thank you! Kiitos sinulle!
KÄIGUS
Loengu käigus anti ülevaade... No mis käiku loengul ikka on!
Loengu ajal (jooksul, kestel).
SEADUSANDLUS
Seadusandlus on tegevus, sünonüüm seadusloome. Niisiis ei tule nt muuta seadusandlust, vaid seadusi (õigusakte). Inglise keeles tähendab legislation küll mõlemat, kehvas vene keeles законодательство samuti.
OSAD (Levitab nt ETV USA korrespondent Neeme Raud)
Osad üliõpilased jäid loengule tulemata.
Kummad osad? Ülemised või alumised? Osa üliõpilasi.
OSAS
Enamasti tarbetu täitesõna.
Lahendust muudeti põrandate osas
Põrandate lahendust muudeti
Arst andis ravi osas nõu Arst andis ravi kohta (asjus) nõu
OMISTAMA
Tähendab ‘kellelegi midagi omaks, omaseks või kuuluvaks pidama’. Jürile omistati halbu harjumisi.
Ei tähenda ‘andma, määrama’.
Teaduskraadi ega aumärke ei omistata, vaid antakse, ‘omistamine’ kõlab sandisti (poleks väärt olnud, aga anti ikka).
KÕIGE OPTIMAALSEM (MAKSIMAALSEM, MINIMAALSEM)
Ladina k: bonus, -a, -um (hea), melior, -ius (parem), optimus, -a, -um (kõige parem); parvus, -a, -um (väike), minor, -us (väiksem), minimus, -a, -um (kõige väiksem); magnus, -a, -um (suur), maior, -ius (suurem), maximus, -a, -um (suurim).
‘Optimaalne’, ‘maksimaalne’ ja ‘minimaalne’ on ülivõrded, seetõttu on ‘kõige’ lisamine mõttevääratus.
KÕIGE ENIM
Sama lugu: ‘enim’ e ‘kõige enam’ on sõna ‘palju’ ülivõrre.
KÕRGE ja MADAL, SUUR ja VÄIKE
Omadussõnad ‘kõrge’ ja ‘madal’ parasiteerivad ‘suure’ ja ‘väikese’ tähendusalal. ‘Kõrge’ või ‘madal’ võib olla millegi tase, nt valulävi, vererõhk, elatustase, temperatuur’. Kõrge kvaliteet on aga tautoloogiline (lähedast tähendust kordav) sõna (nagu nt vana rauk). Mingi aine sisaldus (saak, haigestumus, suremus, palk, kuritegevus, tööpuudus, oht) on aga suur või väike, pulss ega tempo ei ole kõrge ega madal, vaid kiire või aeglane. Kahjuks on kõrge või madal sisaldus meedikute seas üsna levinud, küllap inglise või vene keele mõjul.
TULEMUS ja TAGAJÄRG
Tulemus tähendab sihipärase tegevuse, soovitud või positiivset resultaati.
Järjekindla töö tulemus oli doktori teaduskraad.
Tagajärg tähendab ‘vältimatut või paratamatut või negatiivse tegevuse resultaati’. Nälg ei ole toidupuuduse tulemus, vaid tagajärg. Üsna narr on kuulda spordisaates ‘sportlane sai häid tagajärgi’, aga nii need spordireporterid räägivadki (paraku veelgi hullemini: ‘sportlane näitas häid tagajärgi’ /показал хорошие ресультаты/).
TÄNU
Tähendab alati midagi positiivset. Vale on kasutada seda sõna negatiivses tähenduses.
Tänu plahvatusele sai surma sada inimest
Plahvatuse tagajärjel sai surma sada inimest
Tuhanded jäid pankroti tõttu rahast ilma.
POOLT
Kantseleikeele sõna. Tavaliselt tarbetu. Nt Arsti poolt sooritatud operatsioon on arsti sooritatud operatsioon. Minu isa poolt ehitatud maja on minu isa ehitatud maja.
ENAMIK JA ENAMUS
Enamik on ‘suurem osa’. Ühes tervikus saab olla ainult üks suurem osa, seepärast võib enamik olla vaid ainsuses: mitte enamikel juhtudel, vaid enamikul juhtudel.
Enamus tähendab ‘arvulist ülekaalu’. Kui nt koalitsioonil on Riigikogus ülekaal, siis on see enamus. Valida saab lihthäälteenamusega.
TASE
Inglise level surub peale.
Postimees 13.03.06 (Martin Pau): Vahetult jää all näitas aga mõõtur hapnikutaset [hapnikusisaldust] 9–9,2 mg/l.
KUJUTAB ENDAST
Vene keel: представляет собой
Linnugripp kujutab endast suurt ohtu kogu maailmale.
Linnugripp ohustab kogu maailma.
ERINEVAD
Kuigi Uno Liivaku on pidanud selle sõna väärkasutust vene keele mõjuks, arvan, et praegu on süüdi hoopis vilets inglise keele oskus. Poliitikud ja telejututajad käivad kõik erinevates linnades, teevad erinevaid asju, suhtlevad erinevate inimestega, on õppinud erinevates koolides jne. See on ju endastmõistetav, et iga inimene, asutus jne teistest erineb. Ingliskeelne different võib tähendada ju ka ‘mitmesugused’. Kui inglise keeles kirjutatakse two different enterprises deal with, ei ole eestikeelses tõlkes seda different üldse tarvis. Selge see, et kui kaks [erinevat] ettevõtet tegeleb, ei saa nad ju täpselt ühesugused olla. Sõna erinev tekitab küsimuse: millest või kellest erineb? Kui vaja, öeldagu erisugused.
VÕÕRSÕNA või OMASÕNA
Omasõna omane, võõrsõna võõras. Kes võõrsõnakaride vahel seilata tahab, sel peavad lootsipaberid olema … Võõrsõnad, muidugi õiges tähenduses, on omal kohal erialateostes, mille trükiarv väike ja eeldatav lugejaskond omal alal asjatundja. … Populaarteaduslikes raamatutes võib rahvusvahelisi sõnu kasutada mõõdukalt. … Ajalehes või ajakirjas võiks võõrsõnu olla üpris tagasihoidlikult. … Hoopis täbar on lugu, kui võõr-sõnadega liialdab lektor, telereporter või raadiokommentaator. (Uno Liivaku. Kust king keelt pigistab. Tln, 1972).
Olen oma tudengeile ikka öelnud: kui võõrsõna kasutad, tee endale selgeks, mida see täpselt tähendab.
VÕÕRKEELESÕNADEGA EDVISTAMINE
Tundub olevat omane inimestele, kes võõrkeelt kuigi hästi ei oska. Silmapaistev edvistaja on Urmas Ott. Ma ei tea küll, kui hästi ta inglise keelt oskab, aga sõnapruuk äratab kahtlust: keiss, diil, estäblišment, stäff. Ja järeleahvijaid leidub. Liisi Poll kirjutas möödunud aasta 2. novembri Postimehes urban-puudest. See on juba raskem keiss, aga kõlab vägevamalt kui linnapuud. Ikkagi ladina keele lõhn juures. Kõik ei pruugi teada, et urbs on ladina keeles linn. Ja milliseid nimesid eestlased oma lastele kaela määrivad!
VÕÕRKEELEOSKUS
Minu jutust ei maksa nii aru saada, et maha võõrkeeled! Vastupidi – iga keel on aken maailma. Aken nii oma maa kui ka muude maade ellu ja kultuuri. Suured rahvad saavad kenasti oma keelega hakkama, väikesed või sõltuvuses olevad peavad aga suurte omi juurde õppima.
HEAS EESTI KEELES ÕPETAMINE
Selle eest peaksid eriti hoolitsema Eesti ülikoolid. Et enamik õppejõude ajab oma asju kesises eesti keeles, ei ole mingi saladus. Pahatihti ei peeta keelt olulisekski. Ülikoolist tulevad aga järgmise põlvkonna õpetajad ja tootmisjuhid, kes kuuldud keelt levitavad. Inimene, kes ei suuda korralikus emakeeleski mõtteid avaldada, ei saa sellega võõrkeeles ammugi hakkama – seda olevat keelepsühholoogid kindlaks teinud. Ometi kavatsetakse meil inglise keeles õpetamagi hakata.
MIDA TAHAKSIN SOOVITADA?
Viitsi tähelepanu pöörata oma emakeelekasutusele. Kui midagi trükis avaldad, siis kanna hoolt, et keel oleks korras – olgu lugu ema- või võõrkeelne. Julge enesele tunnistada, et sa mõnda asja hästi ei oska, ja ära häbene abi otsida.
Neile, kes tahaksid oma keelekasutust kohendada, soovitan kaht raamatut: Uno Liivaku Väikest soovitussõnastikku ja Justiitsministeeriumi üllitatud Ametniku keelekäsiraamatut.
14.03.2006