esmaba

I hate Mondays!!!! Oli kunagi niuke laul, võiks sellele kahe käega alla kirjutada. Vähe sellest, et esmaba lõpetab nädalivahe ära ja töönädal tundub hiigelpikk, on esmabal meil kontor külm ka ( nädalivahel ju küte maas) ja siis istun siin, paks kampsun seljas ja jope ümber tagumiku ning mõtted jäätuvad aeglaselt.......
Peale selle oli üsna hullumeelne hommik: 5,45 äratus mul ja Annal; koeraga välja, pressida Anna veel niiskeid pükse, 6,15 Anna bussi peale, kohv valmis, isa üles, lonks kohvi, siis poiss üles, poisil mingi harjutus pooleli, torkida teda, et ta selle unise peaga ära teeks ( avastasin alles õhtul, kui ta juba magas, et mingi harjutus oli tunnis pooleli jäänud ja ta oli küll ära õppinud, aga selle tegemata unustanud), siis riided endale ja poisile, poiss oli ka parasjagu uimane, sest nädalivahe oli olnud raske, nii et tema tagantsundimine võttis oma aja, siis pesu kuivama ja siis lõpuks 7,45 minek. Mõtsin just, et kaks tundi üleval olnud enne kui uksest välja saan ja kõik see kaks tundi ringi jooksnud:)
Aga enne esmabat oli ju nädalivahe. Reedel sõitsime Imaverre, sünnipäevale. See oli mõnus, sest õhtul ei pidanud ära tulema ja saime rahus pidutseda. Kohalikud sõbrad oli külas, juttu ja nalja küllaga. Anna oli juba seal, kui meie jõudsime, sest ta tuli Tallinnast otse bussiga sinna. Aga magama saime muidugi päris hilja. Koer oli ka kaasas, temal polnud ka aega oma pesas pikutada ( pesa oli meil ka kaasas), sest rahvast palju ja uurimist ka. Loomulikult näppas ta madalalt lastealaualt pooliku kringli ja üritas diivanile ronida, aga üldiselt pidas ennast normaalselt ülal.
Kui kõik siis lõpuks kella 2 paiku öösel magama läksid, panime tema pesa trepi ette, et ta üles ei saaks ning lootsime, et ta peale väikest pirinat magama jääb, aga tema hoopis lükkas ome pesa trepi eest ära ja tatsas varsti vaikselt minu voodi kõrval:) Viisin ta muidugi alla tagasi ja kindlustasin toolidega ta pesa ja see töötaski, jäi magama ja põõnas hommikul kohe 7ni välja:)
Hommikul kuulsin, et Katrin läheb alla ja tormasin siis ka kohe, et teda välja viia, rabasin nagist mingid püksid ( selgus et olid Martini omad, sest ulatusid natuke alla põlvi:)), mingi jope ( vist Katrini oma) ja mingid jalanõud ( ilmselt Lauri omad) ja läksin kohe koeraga välja. Seisan seal siis nigut hernehirmutis ja ootan, et koer oma häda teeks, kui Katrin ukse vahel hõigub, et pole vist mõtet oodata, ta leidis loigu juba koridorist! :)
Lauba hommikul ootasime siis vanama-vanasa ära, et vanasale tagantjärele head isadepäeva soovida ja pidimegi juba Tallinnasse kihutama. Annal oli kell 13,45 Mustpeade majas esinemine. Muidugist selgus, et enne vaja veel punased põlvikud kuskilt Kalamajast osta ja ühikast läbi käia, nii et jällegi läks päris kiireks. Õnneks leidsime poe ruttu ( Anna viisime ikka enne proovi), nii et puuduvad põlvikud said ka leitud. Siis läksime isaga peotantsuvõistlustele, Euroopa meistrivõistlused 10 tantsus oli. Õnnetuseks ei olnud me asja täpselt uurinud, isa rääkis alguses, et asi algab kell 10 ja lõpeb kell 19, seepärast saigi Katrini sünnal eelmisel päeval ära käidud, aga tegelt selgus, et igasugused eelvoorud ja noored olid päeval, päris show algas alles kell 19. vaatasime siis natuke neid eelvoorusid, vahepeal käisime Roccal Mares poes ja söömas ning ootasime ikka finaali ka ära. Päris lõpuni küll olla ei saanud, aga enamus asju nägime ikka ära. Ja muidugi oli, mida vaadata!!! Omal hakkasid ka jalad sügelema, nii tahaks osata kasvõi kröömikestki sellest, mida nemad oskavad:) Esko ja Korotin olid ikka võrratud!!! Pärast selgus, et nemad võitsidki!
Enne kella 21 hakkasime siis sõitma, võtsime Imaverest poisi ( kes oli päev otsa arvutis mänginud) ja koera ( kes oli Markusega pool päeva ümber suure toa laua joosknud, nii et kõigil käis pea ringi:))ja mingi 12 paiku olime siis lõpuks kodus.
Pühapäeval pidime aga jälle vara ärkama, sest poiss pidi juba 8,30 oleme Puhjas võistlustel. Viisin ta sinna, vaatsin esimese mängu ära ( mis jäi viiki) ja siis kihutasin koju koristama ja kardinaid vahetama ( esimene advnet ju!). JÕudsin ainult esimesel korrusel natuke korda seada ja sööki teha, kui tuli juba jälle PUhja sõita. vaatasime viimase mängu ka ära. Nad kaotasid ja oli viimased võistlustel ning pidin jälle tõdema, et poisil on ikka raske küll harjuda, et neil pole autasustamisele asja :( ta võistles jälle endast vanematega, aga järgmisel nädalivahel on temavanuste võistused ning seal saab tal veel keerulisem olema, sest seal läheb ta ilmselt vastamisi ka oma vanade trennikaaslastega Tallinnast :(
Ajaliselt muidugi sobis väga, et nad autasustamisele ei läinud, sest me pidime juba koju dussi alla kihutama, sest poiss pidi kell 15 olema Elleri esinemise proovil. Kella 16ks läksime isaga ka sinna, algul käidi Raeplatsil. Ilus oli ikka küll kui linnapea ja kirikuõpetaja süütasid küünla, süttisid kõik ilutuled nii Raekojal kui kuusel kui igal pool tänavatel. Pidime poisi sinna rahvamassi peaaegu ära kaotama. Neil olid ka oma küünlad kaasas, et sealt platsilt tuld tuua, aga nad jantisid selle küünlaga nii kaua ja siis ei leidnud meid, et mul oli juba kerge paanika, et jääme kontseridel hiljaks. Viimasel hetkel ikka poiss tuli ( oli juba pisara poetanud, et me kadund) ja kontserdile jõudsime viimasel hetkel. Esinemised läksid tal ilusti ja kontsert oli muidu päris tore, aga mingi keelpilliorkester oli küll katastroof! Tsellod kas polnud hääles või mängisid valesti, kriipisivad ikka kõrvu küll!:)
Siis veel poodi ja koju sauna kütma. Tegin mingit keeksi ( puuviljad ja martsipaniga), aga kõik ütlesid, et teie kord tee ikka vana head keeksi, see tuli kuidagi plönn:( ja liiga magus kahvel:(
Igatahes peale sauna jäin juba enne kella 10 teleka ette magama, sest nädalivahe oli nii ära väsitanud. Poisi ajasin ka varem, juba kella 9 ja ega ta vastu punninudki, aga hommikul oli ikka veel väsinud.
Tänasest hommikust juba rääkisin, aga see jäi rääkimata, et meil käisid päkapikud, aga nad olid Annale toonud maiust nädali lõpuni, sokutasid need minu kotti ja sinna need jäidki, kui Anna varahommikul bussi peale tormas :(:( Maria sussi pean vist kardinapuu pealt maha võtma, muidu on see 15ks nii raske, tirib jälle kardinapuu alla ;)
Ilusat päkapikutamist siis!

kurb hommik, kurb päev...........

No vat sellest rääkimist ei oskagi kuskilt alustada, aga tulemus oli niisugune, et Jan Erik ei saanud jälle täna oma lemmikusse hommikusse kehalise tundi!!!:( Eile enne töölt äraminekut sain õpetajalt kirja tänase päeva kohta, aga hakkasime juba ära minema, mul jäi meelde ainult see, et tuleb pidulikud riided selga panna. Hommikul hakkasin mõtlema, et kuidas selle kehalisega siis ikka jääb, et kuda nad oma riideid sela vahetavad ja puha. Küsin siis isalt, et mis seal kehalise kohta öeldud oli, isa kehaline jääb ära ja mingi aktus on ja puha. Mina, aktus on ju mate ajal, räägin mina, aga isa oli kindel, et kehaline jääb ära ja mina lasin poisil magada. Kui tööle jõudsin, lugesin meili uuesti ja selgus, et kehalise kohta polnud miskit öeldud!! Appppiii! Küll Jan Erik võib alles vihastada ja kurvastada, kui kuuleb, et teised ikka käisid kehalises!! Jummel kui kurb ja vihane ma olin! Kõigepealt isa peale, et ta räägib nii kindlalt, kuigi ise ei tea miskit ja siis enda peale, et miks ma ometi siis arvutist ise järgi ei vaadanud!!!! Ma olen ju ennegi näind, et kui ikka ise järgi ei kontrolli, siis miskit läheb valesti. OHhhhhhhhhhhh ( kõik õhu lasin praegast välja)
Muidu on see nädal möödunud üsna tavaliselt ja vaikselt. Poisil jäi teisipäeval trenn ära, sest koolis oli mingi avarii. Aga mina käisin vees kargamas, mõnus olin, aga saunadega pidin endale liiga tegema, sest peale kargamist kahes sauns ( nii aurus kui tavalises) käia, võttis nii läbi, et pärast pidin ruttu istuma minema, imelik hakkas.
Aga Marta on ikka päris pätt! Esmaspäeval pärast trenni oli poisil söögi ajal natuke paha, jättis enamus riisi taldrikusse ja läks WCsse, tuleb tagasi ja hüüab järsku, "Marta, mis sa teeeeeeed!"
Koer istus tema koha peal, laua taga, oli juba riisi ära söönud ja jõi parajasti tassist kakaod peale!!! Ja kui poiss läks teda sealt ära tõstma, siis vajutas talle ikka hambad kätte ( muidugi mitte ei hammustanud, aga niisugused muljumise jäljed olid). ta saab väga vihaseks, kui keegi söögi ära võtab. Ja selle tuppa tegemisega on ikka vanad lood. Hommikul teeb küll kiiresti ära, aga pärast sööki, siis on vaja ainult ringi nuusutada, pole isegi pissimiseks aega, see käib kuidagi käigu pealt. eks ta teab, et pole aega temaga kaua väljas olla ja ega tema ei hakka ometi oma kallist õuesoleku aega mingite hädade ajamiseks raiskama. toas pärast terve päev aega oma hädasid õiendada! :)
Olen juba tükk aega mõelnud, et tahaks õhtul kuskile minna, avastasin et Tartus saab isegi jazzu kuulata ( kolmapäeviti Wilde'is ja neljapäeviti Ülikooli kohmes) ja just sel neljapäeval, kui kohmes oli Kriminaalne Elevant ( oi kuidas Mariale see oleks meeldind!), tuli meile Riina ööbima ja jälle ei saand kuskile :( Õhtud on ka nii pikad ja pimedad, et kodus kossutades tuleb juba varakult uni peale. Eile katsusin jälle lugeda, see raamat Krjukovist on päris huvitav, aga ikka tuli uni peale:(
Sel nädalivahel tuleb tihe programm läbida. Täna läheme õdeKatrini sünnipäevale, homme sõidame sealt Tallinnasse, sest isa sai kutsed peotantsu meistrivõistlustele ja Annal on kontsert. Pühapäeval on poisil jalkavõistlus ja esimese advendi kontsert muusikakoolis, kus ta laulab lastekooris ja mängib klaverit. Nii et tegemist kui palju, aga puhata ja mängida ei saagi ?:)
Peame Marta kaasa võtma, aga ei tea, kuda ta seal küll käitub, peab tal kõvasti sabas käima, et ta teiste elamist ära ei rikuks, eks pean poisile südamele panema, et ta temaga homme päeval palju väljas käiks ( poiss jääb Imaverre, kui meie tallinnase läheme), siis koeral ei tule lollused meelde.

mess

Et kõik täpselt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kolmapäeva hommikul istusin kell 9 bussi peale ja alustasin ilmatupikka reietust Saksamaale ( mitte maa pold pikk vaid reisiaeg). Enne kui istudagi sain, ütles keegi juba tere, olin Margus Annukist üle vahekäigu maha istunud. Saime siis väheke jututada. Uurisin, kuis Mattiasel läheb ( polevat viga, ta nüüd ka 11s klassis, aga eks reaalained on keerulised, tal ju puudub eesti keeles vastav sõnavara), rääkisime Marguse töödest-tegemistest ( ta mitmes firmas ja Tallinna Ülikoolis professor ka) ja ühistest tuttavatest.
tallinnasse jõudes avastasin, et telefon oli olnud kuidagi õnnetult vastu bussi seina ning kogu aeg oli ekraani tuli põlenud ning ta oli hakanud tühjaks saama, nii istusin kohvikusse maha ja panin saba seina ning olin tunnikese sunnitud paigal püsima seal kohvikus:) No ega mul seal muidugi kuskile eriti poleks olnud minna ka. Lennuk aga ei tahtnud kuidagi tulla ka, väike ärevus hakkas tekkima, kui tuli mingi lennujaamatöötaja ja väitis teisega vesteldes, et ei tea, mis sellel lennukil oli, nagu paistis, aga vist läks tagasi!!!! ( ei tea, küll kuhu.......) aga lõpuks ta siiski tuli, naispiloodiga!!! ja loomulikult jäime me Amsterdami hiljaks ja loomulikult jäid paljud oma järgmistest lendudest maha ja olid paanikas. Minul aga polnd kiiret kuskile, pidin niigi 5 tundi lennujaamas järgmist lennukit ootama. See Amsterdami lennujaam oli ikkka niiiiiiiiiiiiiiii suur, et ........ Poed, hotellid, kohvikud jne jne....aga ega mina ei viitsi ju poes käia ja eks ma siis istusin niisama ja vahtisin ilma ja inimesi.
Ahjaa, see va lennuk oli niuke väiksevõitu, ühel pool kaks istet kõrvuti, teisel kolm, aga lennukid läksid järjest väiksemaks!! Düsseldorfi edasi minnes oli mõlemal pool aint kaks istet. Lennata jäi sealt veel vähe, aint 50 minutit. Amsterdami kohal oli vahva lennata: alguses ei saanud arugi, mis kandilised asjad seal on, nagu oleks põllud, aga klaasiga kaetud, pärast sain aru, et need olid kasvuhooned. Kui pimedaks läks, siis oli lahe vaadata, suured kandilised valgustatud ruudud......... Ilm oli selge, hästi vahva oli see vaade lennuki pealt.
Kohale jõudes üritasin siis peretütrega saksakeelseid naeratusi vahetada ja pärast selgus, et tibi oli Londonis õppinud!!! Ja mina punnisin nigut loll :( Käisin vannis ära ja kobisin kohe voodisse, vaatasin filmi ja lugesin Teater.Muusika....... aga olin üsna väsinud ja jäin õige pea magama.
Hommikul einestasin siis kolme sakslasega ja tundsin ennast nagu viimane "retarded person", kõigest päris aru ei saa ja ise suurt miskit vastata ka ei oska :( üäk! Sõin hästi ruttu ja lasin jalga.
Messile oli seal majakese juurest tõesti vähe maad, jõudsin kole vara, aga leidsin vahva pargi ning jalutasin seal. Nagu ikka on neil elukeskkond niisugune mõnus, pargid ja värgid, maja taga hüppas orav ja mingi vahva suur kirju lind nokkis muru. Messist pole suurt miskit rääkida, päev otsa püsti jalu, boksist boksi, ajad juttu, uurid, puurid, seletad, räägid. Õhtuks oli toss väljas. Käisin oma elamises dussi all ära ja sõitsin siis linna. Jalutasin ja vaatasin ringi, vahepeal puhkasin kohvikus ning olin plaaninud õhtusöögile jala minna, aga eksisin ära ning viimasel hetkel pidin ikka takso võtma. Istusin seal pidulikul õhtusöögil üksi ja vaatasin, kuidas kõik suhtlesid, enamus oli teistest maadest mitmekesi, pidin juba meelt heitma, et nii igavalt siis asi lähebki, aga kui kõik maha istusid, tulid minu juurde üks turundaja Malaisiast ning kolm sloveenlast ja siis oli juba päris vahva. Rääkisime igasugustest asjadest, malailane oli oma elus kolm korda lund näinud ja eestist ei teadnud muidugi midagi, nii et rääkimist jätkus. Õhtusöök oli neljakäiguline, iga söök kui kunstiteos :) Nagu meil kunagi üks tuttav Müncheni restoranide kohta ütles kaunis, aga vähe süüa :) Mulle igatahes piisas ja aeg kulus kuidagi nii kähku, et 23,15 avastasin, et mind võidakse varsti kadunuks kuulutada ( polnud hommikul perenaisele öelda saanud, et hilja tulen) ja pidin taksoga ära kihutama.
Reede hommikul messi avamist oodates, ütles järsku keegi selges eesti keeles:"Tervist saksa nimega proua", minu üks vana töökaaslane oli ka seal:) Jututasin siis sellega. Muidu läks päev nagu ikka messil, kohtumised , jututamised. Keset päeva käisin korraks kesklinnas ka, et näha, milline linn välja näeb. Päris ilus oli Rheini kaldapealsel kena promenaad, vanad väikesed "saksa" majad. Oleks olnud vaatamist küll, kui ainult oleks aega olnud. Peale messi kobisin kohe magama ( kell 20), sest pidin juba kell 4 üles tõusma ja lendama hakkama.
Laupäeval enam nii palju lennujaamas ootama ei pidanud, aga seeeest oli viperus Tallinna kohal. Hakkasime juba kenasti maanduma, rattad kõhu alt väljas ja puha, kui järsku lennuk võttis uuesti suuna üles ja korjas rattad kokku:( Kõik muutusid väga rahutuks ja hakkasid versioone pakkuma, enne kui hollandi ja inglise keeles öeldi, et lennujaam ei võta praegu meid vastu!!!!!
Tihe lennuliiklus!!!:):) Amsterdami kohalt tulles oli see lausa naerukoht, kõik kaks Tallinna lennukit pidid vist õhus olema:) Teisel korral läks aga õnneks ja maandusime. Lennukis nägin Jukut, kellele auto lennujaama vastu toodi, nii et mul vedas hullusti, sain autoga koju ja tee möödus ka ruttu, sest meil oli palju jutustamist. Mari ongi ka Londonis, nii et peaksite ühendust võtma, kuigi ta pidi palju õppima ja kui ei õpi, siis töötama, sest elamise raha on tal omal vaja muretseda ja elamine, nagu sa tead, on seal väga kallis. Õpib rahvusvahelist õigust. Laine oli Nepaalis käinud ja nemad siis Mirjamiga kahekesi askeldanud. Mirjam olla ka nende jooksupisikust nakatunud, nii et oli ükspäev 15 km jooksnud!!!! Täiesti uskumatu, ma ütsin küll, et mina ei jaksaks ilmaski niisugust maad läbida. aga kiitsin just sind, et arvasid küll, et ei mingit aeroobikat, aga ei olnudki see nii kole, aga kui tagasi tulin, lugesin sinu aeroobikavastast blogi:( NO mis värk siis ommeti!!!)
Isa ja Jannu muidugi ei saanud omaette olemisega hakkama ( minu meelest muidugi, isa arvab, et teen sääsest elevandi). Nad nimelt magasid reedel sisse! Mis tähendas seda, et poiss oli endast väljas ja pidi kaklema nende riidehoiu Gerberostega seal koolis ( kes ei lasknud teda keset tundi riietuma) ja jäi ilma oma lemmiktunnist ( kehalisest), koeraga aga ei käinud keegi hommikul väljas ja loomulikult näris ta seepeale koridori tapeedi ära ( mispeale muidugi isa vihastas). Nii et vot niisugused lood.
Kuna mul seal messil õieti aega süüa ei olnud ja see õhtusöök oli küll hea, aga kuidagi magusa ja lääge alatooniga, siis tõsiselt rõõmustas mind ( ja ka Jukut), et isa oli kartulit keetnud lauba ja külma heeringakastet teinud. See maitses tõesti hästi ja koduselt, nii et isa sai selle eest kõvasti kiita!
Laupäeval käisime siis veel saunas ja Anna tuli ka, nii et õhtu oli mõnus. Pühapäeval käisime kõik koos Charlit ja sokulaadivabrikut vaatamas, saime sellest kõik hea tuju, käisime veel Mäkktoonaldis, kuigi poiss oli seal eelmisel päeval juba isaga käinud, aga Anna konkursiesinemine oli ju tähistamata. Anna ei viitsinud ka põhapäeva õhtul ära minna, nii et meil oli veel üks mõnus õhtupoolik eile. vaatasime natuke Potterit ja koristasime, muidu olime niisama.
Oehh, nüüd tuli kohe korralik aruanne, "lähetusaruanne":):)
ootaks nüüd teilt ka aruannet ( Anna, teie pole mulle üldse midagi kirjutanud!!!):)

Päev enne Saksamaad

Oi lapseke, kuda ma tahaks su'ga rääkida, kirjutamine ei ole ikka üldse see. ... aga ma vähemalt proovin ja loodan, et sellest segadust ei teki ( s.t. et sa valesti aru ei saa). Ma natuke sinna juba kommentaari kirjutasin ja ma tahakski selgitada, et seda lapsepõlve pikendamist ma mõtsin nii nagu mina seda tegin. Ega see ei käi ju nii, et mõtlen, et nüüd lähen pikendan lapsepõlve :) kuidagi hiljem tundub asi nii.Läksin ju selle pärast edasi õppima, et oli huvitav õppida ja keel meeldis, aga ega ma ju lõpetades selles osas targemaks ei saand, kelleks ma saada tahaks ( oleks taht). targemaks vaid selle võrra, et sain teada, mida kindlasti ei taha, aga niimoodi asju välistades võibki välistama jääda e. koguma asju, mida ei taha. Ma õudselt tahaks, et sa suudaksid neid valikuid mitte nii valuliselt võtta s.t. nutta nende juures, sest tegelt on ju kõik need valikud mitte uste sulgemine, vaid uute uste avamine, teed valiku ja avanevad uued uksed, mille olemasolust ei ole teadlikki. Minu meelest peaks rõõmustama, et on, mille vahel valida. Kord sa ütlesid, et miks sul ei ole ühtki suurt annet, et küll oleks lihtne. Aga ei ole ju! Tihtipeale ei tunne ju inimesed oma andeid ära! Miks sa arvad, et muusika ei ole see, mida sa oskaksid ja suudaksid kõige paremini teha? Ja miks sa arvad, et muusikuks olemine välistab kõik muu su ümber. Mina küll ei usu, et väga väikese silmaringiga inimesed midagi suurt muusikas võiks teha. Kui sa praegu saad seal muusikat teha, miks sa pärast ei saa? Katsu mulle selgeks teha, miks sa arvad, et cambrigde saab tulla ainult nüüd ja ei kunagi hiljem? ( võibolla see ongi nii, aga ma lihtsalt ei tea).
Ja muide, Anna see jutt oli kõik sulle ka! Aga mitte niisugune kuri või kurb või..... mis iganes, pigem ikka pöialt hoidev ja toetav, et mis iganes te siis ka ei otsustaks.........
Jummel, kus kukkusin vatutama, tegelt tahtsin ju hoopis põdeda, et lendan üksi homme Saksamaale :):):) ja seal on suur mess ja mul palju kohtumisi ja üldse.........
Ja siis tahtsin veel rääkida, et käisime isaga eile "Külmetavat kunstnikku vaatamas" ja kuigi suhtusin eelarvamusega, et ei tea nüüd......... ja mis siis, et preemiad.............. ja mis siis, et Kivastik............ ja et kõigile meeldib................, aga kurinahk, mulle ikka meeldis ka :)
Esiteks tõesti on see Kivastiku tekst mõnus ( näit. "Mis sa nüüd nutad? See on su töö. Ega tööd ei tohi südamesse võtta, see on ju ainult töö..........." Üksküla suust või " No mis Helsingi, nad elasid seal veel muldonnides, kui Tartu juba kolmandat korda maha põletati" :) jne jne ja kogu see iseesenest sünge Konrad Mäe elu oli nii lahedas võtmes antud. Mulle meeldis jubedalt, et mingi 6-7 näitlejat mängisid kõiki erinevaid osi, mida oli nii palju, et oleks jagunud kõigile Draamateatri näitlejatele ja mõned võibolla ülegi jäänud. Aga tõsine mõnu oli ikka näha, kuidas Raimo Pass või muidugi Üksküla osast osasse niii erinevad olid!!! Igatahes nii head Toomperet mina ka enne näinud ei ole, ta oli seda preemiat ikka väga väärt. Ja Teppart oli ka hea. Ühesõnaga oli mõnus. Hakka või rohkem teistes teatrites käima, viimased elamused on Frankenstein ja Külmetav.........:) ei tea, kas asi on lihtsalt selles, et Linnateater kaugel või hakkan ma teda reetma.........?:)
Siis veel niisugune asi, et kuna ma ilmselt lähen Annat lennuki peale viima 5.detsembril ( onju Anna!), siis mis sa arvad, kui ma 15l sulle vastu ei tule??? Äkki ma saan sulle kedagi orgunnida vastu, kes su bussi peale toimetab, sest sul on ju siis kohver ka. Need on lihtsalt jälle tööpäevad, mul läheb muidu keeruliseks. Sinna on veel 3,5 nädalat , tahaks öelda ainult, aga ainult oleks 0,5 nädalat :) Igatahes olge siis tublid ja harrastage mõttetööd tuleviku teemadel, aga niisuguses positiivses võtmes, paluks :):)
Kirjutan nädala lõpus jälle!

Isadepäeva nädalivahe

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama reedest. Miskit olen jõund juba telefoni vahetusel teada anda, aga kuidagi sealtmaalt tahaks kirjutada. Niisiis reedel peale tööd läksin juuskurisse. Aru ma ei saa, mismoodu ennast sellele uuele juuksurile kuuldavaks teha, aga aru ma minust igatahes ei saa. Tahtsin tagasi seda kunagist soengut, kus kukla pealt juuksed turri ajan, aga nüüd on just nii lõigatud, et kuidas ta ei püüaks, nad hoiavad suunaga allapoole :) ega ma muidugist ei põe, kasvavad ju jälle...
Pärast käisin veel poest head-paremat ostmas ja siis oli kodus isal söök valmis. Edasi käisin jälle poes, olen juba mitu aega endale mõnd riidehilpu ja musta kotti otsind, aga lõppes asi sellega, et ostsin linnu :) Loomapoes oli mul juba koerale pikk rihm ja söök ostetud, kui hoolimatult küsisin, et kas teil amadiine ka liigub. Tidrik vaatas puuri poole ja ütles, et üks peaks olema. Mina küsisin, et kas nad maksavad teil ka 300 raha, tema, see maksab 150, sest ta ei ole enam poisike. Aga vana ka veel ei ole. Olevat igavene särtsakas jne jne, no igatahes ma ütlesin, et andke siis siia. Panivad mulle selle karpi ja kobistasingi koju. Läksin ta'ga kohe üles ja panin puuri, söök oli ju mul eelmisest korrast alles. Poisil nii hea meel! Siis kutsusin isa ka üles, seisis ise seljaga puuri ees ja tegin tadaaaaaaa!!!! :) ta aimas eemalt halba, tuli lähemale ja küsis juhmilt, ostsid mingi uue riide vä:):) a siis nägi ja mulle tundus, et isegi rõõmustas!! :):)
ega siis reedel suurt muud ei olnudki.
Laupäev oli kõige kurvem päev eelmisel nädalivahel. Isa läks hommikul tööle ja mina lugesin lehti. avastasin oma kursaõe surmakuulutuse!!! :(:( Lootsin veel, et ehk on samanimeline, helistasin teistele, oli ikka tema :( Ta oli niisugune väga aktiivne ja edasipüüdlik, oma firma ja edukas ja puha.... last kasvatas üksi......no igatahes jube :( Helistasin kohe teistele kuulutuse asjus, see oli juba tehtud ja muutusin kuidagi kurvaks, et vat missugused on need üksteisele helistamise põhjused, juba mitu korda järjest paneme mingeid kuulutusi.... et kurbadel puhkudesl aint oleme helistama hakanud ja mõtsin, et nii see ikka olla ei tohi, peab mingit rõõmsamat kokkusaamist orgunnima hakkama!!!
Riisusin siis oma kurbade mõtete taustaks surnud lehti aiast ja mõtsin selle peale, kuda üks Naatani töökaaslane sünnipäeval oli öelnud, et on ikka veider küll, kõik imeltevad kui ilus pikk sügis, tegelt ilus pikk surm loodusel.........Et surm võib ju ka ilus olla! Või siis naljakas! ( Nemad viskavad oma töös kõige enam nalja just surma üle) Vat mismoodi inimesed võivad mõelda!
Õhtul käisime saunas ja sõime pirukaid, tegin neid kohe hulgim valmis, et Annale viia.
Pühapäev oli väga tihe, hommikul õnnitlesime isa, poisil oli koolis pilt ja parv meisterdatud, sõime kiirelt veel pirukaid ja kihutasime tlnsse. Poiss käis trenni, meie isaga shoppamas, lõpuks sai isa endale kingad ja jope ka, aga kuna aega nappis, siis jopet läks proovima kontserdi teisest poolest, sest õige suurus alles telliti poodi kohale teisest poest.
Konstert oli vahva nagu ikka. Trii ja Uku ja meieAnna oli väga vahvad! Tublid olid kõik ja mõnda vahvat ei mäelta. Liina olevat sinu ( Maria!) kontserti mängind), aga see meile väga ei meeldind. Asi pole muusikas, aga kuidagi olemises või miskit. Jan Erik nägi vanu klassiõdesid ja ainukest -venda, kes sinna klassi on jäänud ja pikapäevarühma õpetajat ja klassi juhatajat. Teatas klassijuhtajale, et ma tulen vast 7s klassis tagasi!!! Sumeraga rääkisime ka ja päris omapärane oli selle kõige sees üle hulga aja olla. Ja Mariat oleks tahtnud laval puhujate hulgas näha! :)
Kuna koer oli viidud Kristi juurde, siis saime pärast rahulikult isadepäeva tähistama minna. Sõitsime sinna Mustamäe hiinakasse, aga see oli kinni, nii et käisime jälle Basaaris. Söögid oli mõnusad, isegi Jan Erik sõi suure osa oma söögist ära ( ega me polnud muidugi päeval suurt söönd ka):) ja meil oli seal väga mõnus. Kui ära hakkasime tulema, demostreeris Jan Erik oma uusimat saavutust - kuidas ta oskab suuga pardi häält teha ja see oli päris naljakas :):) Siis õppis seda ka Anna tegema ja sis tulid veel elevandid ja ahvid ja linnud jne jne, nii et loomaaed autos oli täielik:) aga see oli tõesti päris naljakas.
Kui me siis Anna koos söögikraamiga ühikasse viisime, oli kell juba pool üheksa, nii et koju jõudsime alles üheteistpaiku ja tänane hommik on kõigile paras katsumus!
HOmme katsun siis veel natuke kirjutada, siis olen nädalalõpuni Saksamaal, nii et helistage ja torkige siis oma isa!!!:)
Olge tublid! Musi.kalli.

Teisipäev

No vot ja käisingi teisipäeval ise ka trennis. Jällegi hea plaan oli. Trenn oli väga peen, nimega fatburn ( aga vees), muidu nagu ikka vesivõimlus, aga tempo oli suurem ja treener oli nisike kiledahäälne beib :) kisas üle basseini üks iiiiiaaaa ( väga kiledalt). Alguses tegi nalja, pärast oli vähe tüütu, aga lihased said päris mõnusasti kloppida. Jõudsin isegi saunas ära käia ja poest läbi hüpata ning õigeks ajaks veel poisile järgi ka. Õhtust ei mäleta suurt midagi, sest olin nii läbi, et ei jaksand suurt midagist. Koeraga veel tuterdasin pisut ringi ja õige pea kobisin magama.
Kolmapäeval helistas koolist koju tulnud poiss ja teatas, et tal läks vääääääga halvasti. ma juba jõudsin mõelda, et nüüd kukkus küll keegi aknast alla või mingi tõsine õnnetus, aga siis selgus, et nad oli poistega koridoris palli!!!! mänginud ( mina küsisin, kust see pall tuli, a Peetril oli koolis kaasas) ja muidugist õnnestus meie jalgpalluril see lakke vastu lambivõret kõmatada ja võre kukkus alla. Õnneks ei olnud sellest suuremat õnnetust, keegi pihta ei saanud, aga ta oli ise nii ehmunud, et nuttis" mingi veerand tundi" nagu ta ise ütles :) Õhtul oli tal koolis "Tartkade klubi", ma läksin siis kaasa, et uurin õpsilt, aga see ütles ka, et hullu pole, võre oli juba tagasi pandud, lihtsalt õpetus, et palli mängimiseks koridor just õige paik pole. see klubi oli aga algklasside õpilastele igasuguste mõistatuste lahendamine ja muu niisugune värk, poisile igatahes meeldis. Ma küsisin õpetajalt ka, et mis see klubi on ja mis ta maksab, aga tema ütles, et kogu aeg peab tegema igast järeltunde ja tegelema nende halvasti õppijatega, et nad siis on korra nädalas otsustanud ka tublimatega tegeleda.
Ja õhtul käis poiss marti jooksmas. tahtis juba eelmisel aastal ju minna, aga seal tlns polnud kambalist ja ega mai tahtnud ka et ta seal pimedas üksi kondab. Seekord ei olnud tal jälle kambalist, aga kuna tahtis kangesti minna, siis aitasin talle tagurpidi jope selga, Lauri mütsi panime tagurpidi pähe, joonistasin vuntsid ja habeme ka, panime minu vanad päikseprillid ette, koti üle õla ja nii ta läks. Käis naarbitüdruku ja Imbi juures. Ma olin igaks juhuks õues koeraga, et kui miski jamps peaks olema, aga ei olnd miskit. Rohkem ta minna ei taht, ma imestasin veel, et kuda ta ikka üksi julges minna, aga kui riidest ära võtsime, siis just rääkis, et ega ma natu kartsin ka, aga mõtlesin, et mõnus on pärast kommi süüa ja siis läks kartus üle :) Laulis siis meile ka oma kaks laulu ette ja saigi oma kotti tühjendada :)
Anna käis eile Ehalate kontserdil, oli päris mõnus olnud, aga pikemalt ma pole temaga rääkinud, sest tal ol veel õppimata. Katsun täna ta kätte saada. Ah jaa, veerandi sai ta nüüd ära lõpetatud, nii et võib uut pikendust taotlema hakata :)
töö ei lähe täna kohe kuidagi ........:( aga pean ikka katsuma teist teha
oles tubli!

Pühapäev

Mõtsin, et panene siis meie pühapäevast ka miskit kirja. Meil oli ka ünsa kurblik päev. Niisugune vihmane nagu sa nägid. Kõigepealt läksid sina ära ( nuuuuuks), siis viisime Anna ühikas ja seal oli ka kurb. "Sõbrannad" olid tema asjad kokku pakkinud ja tal polud isegi oma asju kuskile maha panna, sest nad olid jalga lasknud kuskile ja uue toa võtit tal ka ei olnud. Eks ta ise räägib täpsemalt, ei taha siin tema asju pikemalt kommenteerida, aga minul jäi sellest hirmus kurbtunne. Aga kurb oli mul kuidagi ennegi, nii veider oli üle hulga aja neid vanu tuttavaid radu pidi sõita. Nagu tuttavad ja omased kohad, aga nagu ei ole ka..........Anna läks harjutama ja meie viisime poisi trenni. Tema seisis algul ka seina ääres ja väike võõrastus tundus olevat, aga pärast sai hoo sisse küll ja oli rahul, et vanu sõpru nägi. Siis käisime Kristiines, isa tahtis mingit jopet, aga ostis hoopiskunstiajaloo raamatu:) Nägime veel Anu ja aro Tiiut ja oligi juba hirms kiirus, et õigeks ajaks poisile järgi jõuda. Trenn oligi juba läbi, aga õnneks poiss ei phanadanud. Sai isegi aru seekord, et alati ei jõua, sest me ei leidnud jälle õiget teeotsa, et sinna võimla taha saada.
Algul mõtsime, et sööme midagi, aga siis jälle, etkiirustame hoopis koju koera juurde ja nii käisimegi poest pirukat ostmas ja kihutasime kodu poole. Koeraga oli kõik orras, söötsime tal ja endal kõhus täis, koristasime väheke ja siis läksime Aurasse. Ma küll vähe pirisesin, et vaja hoopis koristada ja kooliasju kokku panna, aga pärst oli mul muidugi hirmus hea meel, sest Auras oli vesivõimlemine ja sain trennis käia üle hulga aja!! Enne trenni olin mina poisiga, isa tegeles temaga minu trenni ajal ja siis oligi juba varsti aeg saunatada ja koju kebida. Enesetunne oli pärast sauna ikka juba mõus ja meeleolu ka etem, nii et see oli meitel ikka üks hea plaan.
esmaspäev oli nagu esmaba ikka, poisil kõik koolid-trennid, aga ta oli tubli olnud ja jõudnud ära õppida, et saaaks õhtul arvutiga mängida. Loodan, et saad siis nüüd oma materjalid Ristinilt suuremate kulutusteta kätte, sest isa viis need ikka ära ( midagi sa vist leidsid sealt ka?)
Sel ajal kui poiss arvutit mängis, mängisime meie isaga klaverit, mina ülevalt viisi ja isa tegi saaet, My favourite thingsist tegime ühe jazzzulikuma variandi, päris naljakas oli :)
Päris õhtul vaatasime arvuti abiga telekast BBkingi filmi, ei siitsin silmi rikkuda ja arvutist vahtida, isa arvas, et seal pole värvi ajagi, nad nagunii mustad, nii et vaatasime must-valgelt:)
jube mõnusad neegrimammid- ja papid ja kuidas nad ikka laulavad!!!! Müstika!
Täna on isal jõulupeo proov :) see arutamise värk ja mina üritan poisi trenni ajal ise ka trenni minna, näis mis sellest saab. Enam teisipäeviti koerakooli pole, sest väljas on niiiiiiiiiiiiiiii pime ja koer saab koolis käia aint lau-ja põhapäeviti. Nii et üritan nädala sees hoopis ise treenida. Nii palju siis pühapäevast teisipäevani. Õritame siis see kuu rohkem kirjutada ja sõnumeid saata, aga kui ikka vajadus tuleb häält kuulda, siis helistame
!!