üks vaffa kolmapäev

see oli siis eile
töö oli nagu ikka, siis prantsus - sellega on ikka parasjagu murdmist, katsun nüüd mingit süsteemi endale luua ja usinamalt koduseid tükke teha, muidu on juba tunne, et pind kaob jalge alt ja polegi lootust sellest midagi omendada. Ei ole ikka lihtne see vanas eas õppimine :( et siis..........
nänänäää, moraali ei järgnegi ! :)
no igatahes kihutasin ( õigemini lasin isal kihutada) ennast kõrtsi, kus meil oli Eesti kontingendi kohting. Sellest täpsemalt ei muljeta, kuna jõudsime eile just järelduseni, et nagunii kõik teavad kõiki ja pole tark väga laia lõuaga seletada. ( juba esimese tunni jooksul olin leidnud ühe väliseesti tudengiga!! Saksamaalt ühiseid tuttavaid !:)
Aga lõbus oli küll, pildikesi missioonidelt( mitte paunverest) oleks kohtingu alapealkiri :)
ja siis jooksin sealt kiiresti järgmisele kokkusaamisele, mis pigem oli küll lahkumine :)
Herr doktor Grusiiniast lahkus täna hommikul kodumaale. Ja sealgi oli tõeliselt lõbus. Gruusia kombe kohaselt said ka mõned tõeliselt südantliigutavad toostid öeldud ja jälle õhatud, et miks me küll nii vähe oma sõpradega tänapäeval kokku saame. Söögid maitsesid oivaliselt ja virnade viisi sai tehtud lõbusaid pilte a la tume mees ja tema eestlannadest sõbrannad. ( no mõne pildi peale said ikka kohalikud meessõberdoktorid ka võetud)
Hea oli see, et poiss ei pidanud kogu meie pidutsemise aja kodus üksi igavlema, tal oli klassiõhtu. Mina veel mõtlesin, et helistas teine mulle nii hilja, kui juba klassiõhtu täies hoos pidi olema, et ei tea mis nüüd juhtus, aga pärast selgus, et juhtus see, et neil ei olnud muusikat ja ta tahtis küsida, kas võib kodust mõne plaadimapi kaasa võtta. Kuigi mind kätte ei saanud, oli ikka võtnud ja kenasti koju ka toonud, nii et ei tea, kas kavatseb diskoriks hakata või mis :)
küll on ikka hea, et täna on neljapäev, ootan nädalivahet juba väga.....

tere lapsed!

siin teie ema, tulin korraks läbi, et tere öelda.
eile oli väga armas, kui anna helistas, lihtsalt niisama, et öelda, et läheb kontserdile.
ja õhtul ütles poiss, et sa oled ikka hea ema ( olin juhtumisi kommi koju toonud :))
see tuli kõik täna meelde, kui üks tudeng käis siin ja kuidagi läks jutt laste peale ( tal on ka kolm last) ning väga armas oli meesterahva suust kuulda, et lapsed on ikka ühed kõige paremad "asjad" :) siin ilmas.
üldse on täna hommikul olnud lobamokkade tööpäev ( töööö oleks palju ilusam sõna, aga see pole õige) HOmmikul vestlesime pikalt kaitseväe teemadel ( ilmselt on õhtul jätku oodata, kuna meil on eesti kontingendi kokkusaamine)
Eile üritasin prantsuse keeles tasa teha kõike seda, mis siiani tegemata. No ei jõudnud kuigi kaugele, kui aus olla, uni tuli peale. Aga midagi sain ikka tehtud ka. Kangesti tahaks seda keelt osata, aga õppimiseks pole aega :( või õigemini kui on aega, siis tuleb uni segama, aga mingi imelik tunne ütleb, et ka seda keelt pole õppimata võimalik selgeks saada. Ma küll sirutan oma pikad kõrvad ukse vahelt üle koridori kanadalase kabinetti, kui nad seal prantsust rääkima hakkavad, lootes naiivselt, et ehk keele kõla kuulmine midagigi aitab, aga no ei noki sealt ikka midagi välja praegu küll, peale kõla :)
( noh, et kõlab nagu prantsus)
ja siis avastan, et tegelt ei oska ju inglistki, täna tuli herr sakslane ning tahtis teada, mis ikka täpselt on kirjas tema väliõppuste programmis ja siis selgus, et ka inglise keeles oleks mingit täiendõpet vaja, katsu sa talle selgeks teha, miks õppuse nimi on "Lendav tünder", kui tahad talle Karlssonist rääkida, mõlteb väheke ja ütleb: ah jaa, see on see Anderseni fairy-tale!!!
täna tuleb meil pikk õhtu, enne eesti kontingendi kokkusaamine, siis Kote Gruusiasse lähetamine ja poisil on klassiõhtu, nii et pidu pidu otsa ei lõpe iial otsa.
Nii, lõuna läbi ja lobisemine lõpetada!
Musi

uraaa!

oeh, saingi postitatud ja võin edasi bloogida.
Eile oli üks imelik reede, niisugune täiesti üksik ja töine. töitasin kohe kella poole üheteiskümneni välja, aga ega tööd ei julge üle lugeda, kindlasti on palju vigu, sest hoog oli sees ja näpud lendasivad. pärast vaatasin veel telekat peale, sealt tuli ülikooli juubelikontsert. väga nostalgiline oli.
ja täna hommikul töitasin siis edasi ja nii kaua, kuni töö sai valmis! sellest siis uraa! ega ta muidugi veel lõplik pole, aga vähemalt suur jagu on kaelast ära.
Ja siis sadas meil veel vihma ja on sügis ja üldse.....
siis tuli veel sünnipäev, käisime külas ja vaatasime värskeid Gruusiapilte. Vägev!
aga minnes sai nalja ka, papaa unustas rahakoti koju ja tal oli taskus täpselt 71,- raha, mis oma rahakotist olin ära andnud, et oleks piisavalt sularaha, et taksoga sõita. No eks mina mõelnud et see on lisaks sellele, mis tal oma rahakotis on ja kuna taksosõit on parasjagu kallimaks läinud, siis teatas papaa taksojuhile, et sõidame 71,- kroonini, eks me sealt läheme jala. :) No õnneks olime üsna lähedale jõudnud ja taksojuht sõitis lähima ristmikuni, mitte ei jäänud suvalise koha peal seisma. Vat milliseid lugusid võib juhtuda!:) Et tudengina nii oleks teinud, saan aru, aga hiljem pole nagu ette tulnud :)
No vot ja nüüd on siis mingi naljakas vaikne laupäev:)
aga homme ootavad mahakukkunud õunad ja lõikamata roosid, ehk näitab päikest ka

katsetus

lihtsalt kirjutan, et näha, kas saan ka postitatud, ükskord ei saanud ja seepärast pole rohkem kirjutanud. nii et proovin nüüd